← Eesti

2-05-2689/5

Obsah (8)§ 157§ 163§ 153§ 152§ 162§ 165§ 130§ 65

2-05-2689 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2689 Tsiviilasi Osaü

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.

§ 157p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. I Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine 2

(9)2-05-2689 Teade lõpparuandega tutvumise kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.12.
  1. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole.
  2. Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha Pankrotivara on võõrandatud alljärgnevalt: - põhivara on müüdud avalikel enampakkumistel, käibevara on müüdud avalikel enampakkumistel, jaemüügis ja pankrotitoimkonna kontrolli alla suurimat kasu andval viisil ning sellest on kokku laekunud 163 171 krooni (neto); - käibemaksu müügilt laekunud 29 371 krooni; - pankrotieelse debitoorse võlgnevuse sissenõudmisest on laekunud 94 076 krooni; - arvelduskonto intressina on AS-ilt Hansapank laekunud pankrotimenetluse ajal kokku 494 krooni; - debitoorse võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on sisse nõutud 410 krooni seadusjärgset intressi. Käesoleval hetkel on pankrotivaraks raha võlgniku arvelduskontol summas 61 973.81 krooni.
  3. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed 2.
  4. Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses tagasivõitmisega. Vara välistamise tulemusena on xxx OÜ-le tagastatud kaupa 2 066 krooni eest. 2.
  5. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei ole pankrotimenetluses elatist makstud. 2.
  6. Massikohustuste kogusumma on 101 621 krooni, s h: pankrotivara säilitamise, inventuuri ja transpordikulud ning võlgniku müügipunkti tegevuse jätkamise kulud 8 613.39 krooni; raamatupidamise kulud 23 000 krooni; tasutud müügi-ja sisendkäibemaks 892 krooni; panga teenustasud 225 krooni; büroo-, posti ja sidekulud 6 169 krooni. Pankrotitoimkond on asunud seisukohale, et massikohustused on selle pankrotimenetluse kestust, keerukust ja töömahukust silmas pidades olnud vajalikud ja põhjendatud. 2.
  7. Pankrotimenetluse kulud: Pankrotimenetluse kulude summaks kujuneb koos planeeritud halduri tasuga 74 636 krooni sh: riigilõiv (Ametlikud Teadaanded avaldatud teate eest) 100 krooni; ajutise halduri tasu (maksudega) 11 762 krooni; tasutud riigilõivud ja maksuintressid 929 krooni; eeldatav halduritasu koos sotsiaalmaksuga 61 845 krooni; riigilõiv ametlikult teatelt lõpparuande esitamise kohta 100 krooni. Kantud ja eeldatavad pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 74 636 krooni. Pankrotitoimkonna poolt on kinnitatud halduri tasu suuruseks 46 500 krooni.
  8. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 3
(9)2-05-2689 Pankrotimenetluses kaitsti kõik nõuded
  1. rahuldamisjärgus, eesõigusnõudeid ega hilinenud nõudeid ei olnud. Töötukassa hüvitas töötajatele töötasunõudeid kokku 106 776.52 krooni ulatuses
  2. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Võlgniku vara panditud ei ole, seega ei ole toimunud pandieseme müüki.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Kogu pankrotivara on realiseeritud. Võlgnikul ei ole saada vara teistelt isikutelt.
  4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluses teostanud järgnevaid toiminguid: 1) korraldanud võlgniku raamatupidamist, sh esitanud jooksvad maksudeklaratsioonid ja pidanud pankrotivara arvestust; 2) koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajatele (pankrotitoimkonnale); 3) kontrollinud võlgniku majandustegevust kajastavaid dokumente ja analüüsinud võlgniku majandustegevust tervikuna, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; 4) realiseerinud kahju hüvitamise nõude võlgniku juhatuse liikme vastu; 5) korraldanud pankrotivara hoiustamise ja hilisema müügi; 6) kutsunud kokku ja korraldanud pankrotitoimkonna koosolekuid; 7) koostanud jaotusettepaneku, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks ja pankrotitoimkonnale; 8) tuvastanud tagasivõitmise võimaluse ning esitanud kohtule vastava, milline kohtuasi lõppes kostja poolt nõude vabatahtliku täies ulatuses täitmisega; 9) teinud võlausaldajatele väljamaksed jaotistena pankrotivarast; 10) korraldanud võlgniku dokumentatsiooni arhiveerimise ja üleandmise hoiustamiseks võlgniku juhatuse liikmele xxx; 11) koostanud lõpparuande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks ja pankrotitoimkonnale.
  5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

§ 153

lg 1 p 2 järgu nõuded, sh

§ 152

lg 1 p 1 järgust rahuldamata nõude osa: Võlausaldaja xx xxx xxx Maksu-ja Tolliamet xxx OÜ AS xxx AS xxx xxx OÜ Tunnustatud nõue (kroonides) Järk 147 92 536 451 296 2 2 2 2 3 999.20 866 237 183.80 3 928.34 2 2 2 2 4

(9)Jaotise alusel Rahuldamata välja makstud nõue (kroonides) (kroonides) 26.67 120.33 16.69 75.31 97.25 438.75 81 881.05 369 414.95 725.60 157.12 43 033.53 712.74 3 273.60 708.88 194 150.27 3 215.60 2-05-2689 OÜ xx xxx AS OÜ xx xx AS xxx AS Kokku 3 005.40 11 140.52 18 686 6 339.90 6 846.50 744 066.66 2 2 2 2 2 545.29 2 021.28 3 390.30 1 150.28 1 242.20 2 460.11 9 119.24 15 295.70 5 189.62 5 604.30 609 066.66
  1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses esitas pankrotihaldur võlgniku nimel ühe hagiavalduse aktsiaseltsi xxx ja selle juhatuse liikme (kui käendaja) vastu seoses pankrotivara eest tasumata jätmisega. Pärnu Maakohus rahuldas hagi ning võlgnevus koos seadusjärgse intressiga õnnestus täitemenetluses sisse nõuda. Hagiavalduste esitamiseks tulevikus alused puuduvad.
  2. Pankrotimenetluse kulud Kohtukulud võlgniku pankrotimenetluses puuduvad. Pankrotimenetluses on pankrotihaldur teinud kulutusi pankrotimenetluse läbiviimiseks, nimetatud kulutusi on käsitletud kohtumääruse punktis 2.
  4. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS lg 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud kuritegu ega raske juhtimisviga. Võlgnik on asutatud 23.10.
  5. Esimese majandusaasta 5
(9)2-05-2689 aruande (23.10.2002 - 31.12.2003) tulemuseks oli 216 082 kroonine kahjum, mille tagajärjel muutus võlgniku omakapital (osakapital 100 000) negatiivseks (- 116 082 krooni). Seega on võlgnik maksejõuetu juba
  1. aasta juuniks/juuliks.
  2. aasta detsembris võttis võlgnik põhivarana arvele pressvormid (15 tk), mille bilansiliseks väärtuseks määrati kokku 178 000 krooni. Majandusaasta 01.01.2004 – 31.12.2004 lõppes 25 063 kroonise kasumiga. Vaatamata põhivara suurendamisele ja kasumile oli võlgnik maksejõuetu ka
  3. aasta vältel, sest eelmise perioodi kahjumit katta ei suudetud.
  4. aasta lõpuks oli võlgniku omakapital endiselt negatiivne - 91 019 krooni (tl 3). Tulenevalt ÄS 180 lg 51 oli võlgniku juhatuse liikmel kohustus esitada 20 päeva jooksul püsiva maksejõuetuse väljakujunemisest kohtule pankrotiavaldus. Vaatamata asjaolule, et seisuga 31.12.2004 ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 ja 176 nõuetele, ei esitanud võlgniku juhatuse liige kohtule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul pankrotiavaldust. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 13.06.
  5. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli võlgniku majandustegevuse ebarentaablus – jätkuvalt ei suudetud katta tulude arvelt püsikulusid ning tootmistegevuseks vajaliku kapitali puudumine – võlgnik tegutses üüritud ruumides üüritud töövahenditega, tootmistegevuse käivitamiseks ja käigushoidmiseks vajalikke investeeringuid ei tehtud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lõigete 2 ning 3 nõuetele.

Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ xxx (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. II Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Kohus leiab, et pankrotihaldur Aivar Verro tuleb vabastada tema kohustustest OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses peale xxx (pankrotis) kustutamist registrist. OÜ xxx (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Aivar Verro’l. Kohus kohustab pankrotihaldurit peale OÜ xxx(pankrotis) registrist kustutamist esitama kohtule tõendid, mis kinnitavad OÜ xxx (pankrotis) äriregistrist kustutamist. III Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka 6

(9)2-05-2689 arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg 1 kohaselt lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Korra § 4 lg 2 kohaselt on pankrotihaldur tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 200 001 – 500 000 krooni reegelmäär 40 000 krooni, millele lisandub pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt 11 %. Korra § 4 lg 3 kohaselt on pankrotihaldur tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega kuni 200 001 – 500 000 krooni reegelmäär 58 000 krooni, millele lisandub pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt 12,5 %. xxx (pankrotis) pankrotivarasse on pankrotimenetluses laekunud kokku 61 973.81 krooni. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 46 500 krooni. Pankrotitoimkond on nimetatud suuruses pankrotihalduri tasu kinnitanud. Võlgniku esindaja on kinnitanud, et nõustub pankrotihalduri poolt taotletud tasu suurusega. Pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid (kohtumääruse põhjenduste I osa punkt 6), sealhulgas korraldanud pankrotivara hoiustamise ja hilisema müügi, tuvastanud tagasivõitmise vara võimalused pankrotimenetluses ja esitanud vastava hagi ilma õigusabi kasutamata ning esindanud võlgnikku kohtumenetluses, realiseerinud kahju hüvitamise nõude võlgniku juhatuse liikme vastu, korraldanud võlausaldajate ja pankrotitoimkonna koosolekuid jms. Pankrotihalduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 61 973.81 krooni. Vastavalt Korra § 3 lg 3 arvestab kohus pankrotihalduri tasu määramisel töö mahtu keerukust ja halduri kutseoskusi. Vastavalt Korra § 4 lg 2 oleks pankrotivaralt 200 001 – 500 000 krooni jääva pankrotivara puhul 40 000 krooni, millele lisandub 11 % pankrotivara alumist piiri ületavalt summalt. Tulenevalt korra § 4 lg 4 makstakse reeglipäraselt pankrotihaldurile tasu alammääras. Pankrotihaldur on taotlenud endale tasu määramist summas 46 500 krooni. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri taotletud tasu jääb seaduses sätestatud normaalmäära piiridesse ning pankrotihalduri töö pankrotimenetluse käigus vastab töö keerukusele, halduri kvalifikatsioonile ja täidetud ülesannetele, mis on nõutavad tasu ülemmäära määramiseks, siis on põhjendatud maksta haldurile tasu summas 46 500 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 46 500 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 15 345 krooni. 7
(9)2-05-2689 Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. IV Kulutuste kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Korra § 7 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks kohtule halduri poolt koos lõpparuandega. Korra § 7 lg 2 kohaselt peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisis andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ning tekkimise aeg. Korra § 7 lg 3 kohaselt näidatakse taotluses, milliseid teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud. Korra § 7 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust. Koos lõpparuandega on OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse, milles palub kinnitada halduri kulud summas 101 621 krooni. Nimetatud summa koosneb massikohustustest pankrotivara säilitamine, inventuuri ja transpordiga seonduvad kulud ning võlgniku müügipunkti tegevuse jätkamisega seotud kulud – 40 088 krooni; büroo-, posti ja sidekulud – 6 169 krooni; raamatupidamise kulud – 23 000 krooni; tasutud müügi ja sisendkäibemaks summas 32 140 krooni; panga teenustasud 225 krooni. Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse läbiviimisel tehtud vajalikke ja põhjendatud toiminguid, on kulutused põhjendatud seetõttu tuleb pankrotihalduri tehtud kulutused kinnitada. V Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 130

lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. OÜ xxx(pankrotis) pankrotihaldur on märkinud, et OÜ xxx (pankrotis) dokumentatsioon on hoiule antud võlgniku juhatuse liikme xxx vastutavale hoiule. Kohtu järelepärimisele on ajutine pankrotihaldur suuliselt selgitanud, et pankrotimenetluses puuduvad vahendid dokumentide säilitamiseks arhiivis või arhiiviteenust osutavale isikule. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ xxx (pankrotis) dokumendid tuleb tulenevalt ÄS § 219 lg 1 hoiule anda võlgniku juhatuse liikme xxx vastutavale hoiule. 8

(9)2-05-2689 Merike Varusk Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.