3-07-2314/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 29.jaanuaril 2008.a. Tallinnas 3-07-2314 S.N. ja N.N. kaebused Kose Vallavalitsuse 15.10.2007.a. korralduse nr 638 tühistamiseks ning vallavalitsuse kohustamiseks haldusakti välja andma kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.
2. Tühistada Kose Vallavalitsuse 15.10.2007.a. korraldus nr 638 ning teha vallavalitsusele ettekirjutus S.N. detailplaneeringu algatamise taotlus uuesti läbi vaadata ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
4. Välja mõista Kose Vallavalitsuselt S.N. ja N.N. kasuks kummalegi 60(kuuskümmend) krooni menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD S.N. ja N.N. on Kose vallas Nõrava külas asuva Künka kinnistu kaasomanikud. 18.04.2007.a. esitas S.N. Kose Vallavalitsusele taotluse kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga jagada maaüksus kolmeks krundiks. Kose Vallavalitsuse korraldustega 14.05.2007.a. nr 325 ja 21.05.2007.a. nr 340 keelduti detailplaneeringu algatamisest põhjendustega, et kinnistu maakasutuse sihtotstarve on elamumaa ning see paikneb valla üldplaneeringu järgi hajaasustuses, põllu- ja metsamajanduspiirkonnas, kus on ka paremad põllumaad. Künka kinnistu suurus on 7001 m2, jagamisel kolmeks oleks ühe kinnistu suurus alla 3000 m2 ning sellise suurusega kinnistuid pole võimalik kasutada, sest kehtiva valla üldplaneeringu järgi on Künka maaüksusele võimalik ehitada vaid üks elamu koos abihoonega. Esitatud taotlusest ei selgu üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus ning ka vallavalitsus ei näe sellist vajadust. 30.
5. 2007.a. esitas S.N. vallavalitsusele uue detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. 21.09.2007.a. Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-07-1201 ülalmärgitud korraldused tühistati ning kohustati vallavalitsust S.N. detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus leidis, et korraldus nr 325 on vastuoluline ja segaselt motiveeritud, mistõttu kohtul pole võimalik kontrollida, kas haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiglaselt. Kohtuotsus on jõustunud. 15.10.2007.a. korraldusega nr 638 jättis Kose Vallavalitsus soovitud eesmärgil – jagada Künka kinnistu kolmeks krundiks – detailplaneeringu koostamise algatamata. Korralduse kohaselt asub kõnealune kinnistu valla üldplaneeringu järgi hajaasustuses põllu- ja metsamajanduspiirkonnas, mis tähistab eelkõige põllu- ja metsamajandusliku tegevusega seotud maad, kuhu kuuluvad ka hajaasustuses paiknevad elamud, abi- ja tootmishooned ning neid teenindavad tehnorajatised. Künka kinnistu suurus on 7001 m2, jagamisel kolmeks oleks ühe kinnistu suurus alla 3000 m2 ning sellise suurusega kinnistuid pole võimalik kasutada kooskõlas valla üldplaneeringuga. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt paikneb Künka kinnistu ajaloolise asustusstruktuuri piirkonnas, kus talude paiknemine tänapäeval on sarnane 1930-ndate aastate või sajandivahetuse aegsele olukorrale. Künka katastriüksuse sihtotstarve elamumaa ei anna õigust seda omakorda veel väiksemateks kruntideks jagada. Kinnistule on võimalik ehitada üks elamu koos abihoonetega, nii nagu see piirkonda sobib. Kose valla ehitusmääruses sätestatud krundi suurused 2000 m2 on soovituslikud ja siis, kui vallavalitsus on otsustanud detailplaneeringu koostamise algatada ning detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine. Selles piirkonnas pole üld- ja teemaplaneeringu kohaselt kruntideks jaotamine võimalik ja sobilik. Arvestades hetketrendi linnast välja maalähedamasse ja privaatsemasse piirkonda kolida, ei saa 2000-3000 m2 suurust elamukrunti nimetada privaatseks ja maapiirkonda sobivaks. Detailplaneeringu algatamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada ka seda, kas detailplaneeringuga kavandatu muudab küla ja valla üldilmet, kas see on looduskeskkonnale sobilik ja majanduslikult põhjendatud. Kohalik omavalitsus ei pea kellegi ehitamissoovi tingimusteta detailplaneeringu kaudu legaliseerima. Tuleb arvestada ka, et oleksid tagatud naabrite ja valla vajadused ja põhimõtted. Taotletaval viisil üldplaneeringut muutvat ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamine pole põhjendatud planeerimisseaduse(PlanS) § 9 lg 7 tähenduses ning oleks vastuolus nimetatud seaduse üldise eesmärgiga, samuti säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtetega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebajad paluvad tunnistada korraldus nr 638 õigusvastaseks ja tühistada ning kohustada vallavalitsust andma välja korraldust Künka kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta. Kaebajad leidsid, et vallavalitsus pole arvestanud ülalmärgitud kohtuotsuses toodud kohtu põhjenduste ja nõudmistega. Vastavalt haldusmenetluse seadusele(HMS) peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav(§ 55); haldusakt on vaid siis õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele(§ 54). Vaidlustatud korraldus nendele tingimustele ei vasta. Korraldus on motiveerimata, vastuoluline ja paljasõnaline, ei tugine faktidele ega kehtivatele õigusaktidele ning Kose valla üldplaneeringule. Korralduses pole märgitud kaalutlusi, millest vastustaja on nende andmisel lähtunud, millega on rikutud HMS § 56 lg 2 ja
6. Korraldus on vastuolus ka põhiseaduse(PS) §-ga 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud; igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Korraldus rikub võrdse kohtlemise printsiipi, sest vallavalitsuse poolt 5.03.2007.a. kehtestatud detailplaneeringu alusel müüakse praegu Nõrava külast 5-6 km kaugusel Oru kodu elamurajoonis 2000 m2 suurusi krunte, kuhu ehitatakse paarismajad, mis tähendab, et ühe kinnistu suuruseks jääb 1000 m
7. Lisaks algatati vallavalitsuse 14.05.2007.a. korraldusega nr 324 Krei külas Steini kinnistu detailplaneering. Kui vallavalitsus leiab, et küla peab jääma arengult 1930-ndatesse aastatesse, pidanuks nimetatud kitsendus olema kantud ka kinnistusraamatusse, mida aga pole tehtud. Kose valla ehitusmääruse p 3.2.
8. kohaselt on krundi minimaalseks suuruseks hajaasustuses 2000 m2, mistõttu ei tohiks olla takistusi Künka kinnistu jagamisel kolmeks osaks. Ehitusmääruses pole märgitud, et määrus on soovituslik. Kaebaja ostis vaidlusaluse maa koos tütrega just sellepärast, et ehitusmääruse järgi oli kinnistut võimalik jagada kruntideks, sellega on nõus ka kõik Künka kinnistu naabrid. Kinnistu on kaasomandis, asjaõigusseaduse(AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ning seetõttu pole vallavalitsuse keeldumine kinnistu jagamisest põhjendatud. PlanS § 3 p 3 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik maa-ala kruntideks jaotamise korral, sellest sättest tulenevat kohustust eirates kinnitab vallavalitsus jätkuvalt, et kinnistut pole võimalik kolmeks jagada, kuigi Tallinna Halduskohus leidis 21.
9. 2007.a. otsuses, et seda on võimalik teha. Vastustaja pole põhjendanud, miks pole kinnistu jagamisel tekkivaid krunte võimalik kasutada üldplaneeringu kohaselt, kui ehitusmäärus lubab hajaasustuses 2000-3000 m2 suuruseid krunte ning seega poleks kinnistu kolmeks jagamisel vaja üldplaneeringut muuta. Kohtu poolt tühistatud korralduses nr 325 kinnitas vallavalitsus, et üldplaneering ja teemaplaneering on aegunud, kuid vaidlustatud korraldus tugineb just nendele dokumentidele, mis näitab, et korralduse nr 638 väljaandmisel pole vastustaja oma otsust üldse kaalunud. Vallavalitsuse 15.10.2007.a. istungi protokollist nr 41 nähtub, et abivallavanem Merle Pussak on korralduse nr 638 teksti täies ulatuses lihtsalt ette kandnud ja mingit arutelu pole toimunud. Istungi protokollist ega korraldusest endast ei selgu, miks sobib piirkonda üks elamu koos abihoonetega, kuid mitte kolm väiksemat elamut, miks kolm hoonet ühele inimesele on lubatud ehitada, kuid kolmele inimesele ühte hoonet mitte. Kui vastustaja loeb 2000-3000 m2 suuruseid krunte hajaasustuses sobimatuks, siis üle 3000 m2 suuruseid krunte peab ta järelikult privaatseks ja maapiirkonda sobivaks, kuid sellele vaatamata on vallavalitsus keeldunud ka kinnistu kaheks jagamisest. Korraldusest ei selgu, kuidas kolme elamu ehitamata jätmine tagab valla arengu vajadused ja põhimõtted, kui sellist asja üldse on võimalik põhjendada. Kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumisel pole esitatud ühtegi seaduslikku ja mõistlikku põhjendust, on tegemist kas M.Pussaku isikliku vaenuga või kaebajate venepärastest nimedest tingitud rahvusliku küsimusega. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud korralduse ülalpool äratoodud põhjendustele järgmised seisukohad. Kaebajad on tutvunud üksnes ehitusmäärusega, mitte aga Kose valla üldplaneeringuga ja Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga. Kose Vallavolikogu vaatas üldplaneeringu üle 22.02.2006.a. ning jättis otsusega nr 39 kehtima, vallavalitsus on lähtunud kehtivast üldplaneeringust. Harju maakonnaplaneeringu I etapi lk-l 155, mis on kättesaadav Harju Maavalitsuse kodulehel aadressil www.harju.ee, loetakse tiheasustusala moodustamiseks ühepereelamute, aiamajade või suvilate gruppi, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud hoonest, mille omavaheline kaugus on alla 100 m. Vallavalitsus on teinud kaebajale ettepaneku väljastada projekteerimistingimused ühe elamu koos abihoonetega püstitamiseks, nagu see piirkonda sobiks. Detailplaneeringu algatamata jätmine ei takista kaebajatel kinnistu senise maakasutuse jätkamist ja piirkonna väärtustamist. Ehitusmääruses sätestatud krundi suurused 2000 m2 hajaasustuses olid soovituslikud sellisel juhul, kui kohalik omavalitsus otsustas detailplaneeringu koostamise algatada ning detailplaneeringu eesmärk oli maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine. Kose Vallavolikogu poolt muudeti ehitusmäärust ning kaotati krundi suurused hajaasustuses. Maavanem leidis vastuseks S.N. pöördumisele, et korraldus nr 638 on õiguspärane. Kaebajate seisukoht, et detailplaneeringu mittealgatamise põhjuseks on abivallavanem-maanõuniku M.Pussaku isiklik vaen või rahvuslik küsimus, on ebaeetiline ja solvav. Vaidlusaluse korralduse on vastu võtnud vallavalitsus, mis on kollegiaalne organ, mitte M.Pussak ainuisikuliselt. Ehitusalade stiihiline valik on väga omanikukeskne ega arvesta üldisi vajadusi ja säästliku arengu põhimõtteid. Kohalikul omavalitsusel on planeerimistegevuses väga lai otsustusõigus, kohtud ei saa otsustada detailplaneeringu algatamist või algatamata jätmist. KOHTU PÕHJENDUSED Nagu vastustaja õigesti on märkinud, on kohalikul omavalitsusel planeerimistegevuses väga lai otsustusõigus. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. PlanS § 10 lg 5 kohaselt algatab ja korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus. Seega on detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamisel tegemist kohaliku omavalitsuse organite kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamisega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Vastustaja on vaidlustatud otsuses motiveerinud detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist sellega, et kõnealuses piirkonnas pole üld- ja teemaplaneeringu kohaselt kruntideks jaotamine võimalik ja sobilik. Samas pole vallavalitsus ei otsuses ega ka kirjalikus vastuses kaebusele põhjendanud, miks vallavalitsuse poolt 5.03.2007.a. kehtestatud detailplaneeringu alusel müüakse Nõrava külast 5-6 km kaugusel Oru kodu elamurajoonis 2000 m2 suurusi krunte, kuhu ehitatakse paarismajad, mis tähendab, et ühe kinnistu suuruseks jääb 1000 m2 ning miks algatati vallavalitsuse 14.05.2007.a. korraldusega nr 324 Krei külas Steini kinnistu detailplaneering. Kaebajate väitel on sellega rikutud nende suhtes võrdse kohtlemise printsiipi ning vastustaja pole seda väidet ümber lükanud. Otsuses põhjendatakse detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist veel ka sellega, et kohalik omavalitsus ei pea kellegi ehitamissoovi tingimusteta detailplaneeringu kaudu legaliseerima, vaid tuleb arvestada ka, et oleksid tagatud naabrite ja valla vajadused ja põhimõtted. Samas on kaebajad juba esmakordsel detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisel lisanud sellele 10 naabri allkirjad selle kohta, et nood pole Künka kinnistule kolme eramu ehitamise vastu(tl I-31). Naabrite nõusolekule on kaebajad viidanud ka oma kaebuses. Kuid ei otsuses ega ka vastuses kaebusele ole vastustaja põhjendanud, miks ta nende naabrite seisukohta pole arvestanud; või on ehk otsuses silmas peetud mingeid teisi naabreid – sellisel juhul tulnuks vastustajal selgitada, kes need teised naabrid on ja milliseid nende vajadusi peab vallavalitsus arvestama. Samuti pole vastustaja selgitanud mida ta peab silmas väljendi „valla vajadused ja põhimõtted“ all. Vallavalitsus on oma vastuses kaebusele viidanud küll Harju maakonnaplaneeringu I etapi lk-le 155, kus on märgitud, et rohkem kui kolme ühepereelamu ehitamine üksteisest vähem kui 100 m kaugusele loetakse tiheasustusala moodustamiseks, kuid kaebajad ei soovigi ehitada rohkem kui kolm elamut. Seetõttu jääb kohtule selle viite mõte arusaamatuks. Riigikohtu halduskolleegium on 6.11.2002.a. otsuses nr 3-3-1-62-02 sedastanud, et ulatusliku diskretsiooniruumiga haldusaktide puhul omab motiveerimine eriti suurt tähtsust. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Kohalik omavalitsus peab diskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Kohus peab kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest, mis peavad kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiglaselt. Korralduse nr 638 põhjendused kohtul seda kontrollida ei võimalda, mistõttu korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebajate väited nende diskrimineerimisest isikliku vaenu või kaebajate venepäraste nimede tõttu on paljasõnalised, kaebajad pole oma väidete kinnituseks mingeid tõendeid esitanud. Rahuldamata jääb kaebajate nõue kohustada vallavalitsust detailplaneeringut algatama. Kuna detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, ei saa kohus vallavalitsuse eest otsustada, kas kaebajate taotletud detailplaneering tuleb algatada või mitte. Kohus saab üksnes kohustada vastustajat kaebajate taotlust mõistliku aja jooksul uuesti läbi vaatama. Kohtu arvates on mõistlikuks ajaks üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 2 tuleb vastustajalt kaebajate kasuks proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega menetluskuludena välja mõista kummalegi 60 kr riigilõivu. Kohtunik: D.Maastik