) § 67 lg 1 alusel rahatrahviga 240 kr selle eest, et ta 13.08.2007.a. kell 17.00 Maardu linnas kaupluses „Monopol“ alkohoolset jooki alla 18aastasele isikule müües rikkus vanusepiirangut alkohoolse joogi käitlemisel. 8.10.2007.a. tegi Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakond Maardu Linnavalitsusele esildise müügidokumentide tühistamise otsustamiseks, milles teatas, et kontrollimise tulemusel tuvastati, et ülalmärgitud ajal ja kohas müüs müüja R.A. alaealistele noormeestele alkohoolset jooki(1,2-liitrine pudel õlut „Blond Ice“, mahuprotsendiga 5,0). Rikkumise osas alustatud väärteomenetluses tehtud otsus jõustus 3.10.2007. Politseiosakond leidis, et väärteomenetluse käigus tunnistajate poolt antud ütlusi arvestades soodustab OÜ „Vegelius“ otseselt alaealiste alkoholi tarbimist Maardu linnas ning tegi linnavalitsusele ettepaneku kaaluda osaühingu alkohoolse joogi jaemüügi käitlemise märke kustutamist. 18.10.2007.a. Maardu Linnavalitsuse korraldusega nr 376 otsustati kustutada majandustegevuse registris OÜ „Vegelius“ registreeringus nr KJK017072 märge alkohoolsete jookide jaemüügi kohta alates 1.11.2007.a. kuni 30.11.2007.a., juhindudes kaubandustegevuse seaduse(KTS) §-st 16 lg 6 p 1,
§-dest 32 lg 4 p 4 ja 47 lg 2 ning arvestades politseiprefektuuri esildist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud korraldus tühistada. Väärteomenetlus algatati tunnistaja O. S. avalduse alusel, kes väitis, et nägi 13.08.2007.a., kuidas alaealisele R. M. müüdi alkohoolset jooki. 17.08.2007.a. toimunud ülekuulamisel tunnistas alaealine M. M., et temale müüdi 2 liitrit õlut. Kuna alaealise nimi on erinevates menetlusdokumentides kirjutatud erinevalt, kas R. või M., ei saa kindlalt väita, et tegemist on ühe ja sama isikuga, lisaks tekitab kahtlust, et xx xx xxxx.a. sündinud M. M.il on keskharidus. Tunnistaja M. ütlustest ei nähtu, kas ta tundis R.A.t isiklikult, pole ka müüja kirjeldust, millest saaks järeldada, et menetlusalune isik talle alkohoolseid jooke müüs. R.A. töötab kaupluses „Monopol“, mis asub Maardu linnas Nurga tn 4, mitte aga Kellamäe tänaval, nagu nähtub tunnistaja S. ütlustest. R.A. ülekuulamise protokolli väärteoasja toimikus pole, mis on väärteomenetluse seadustiku(VTMS) § 65 lg 1 rikkumine, kuid tema poolt esitatud avalduse-protesti kohaselt pole ta kunagi alaealistele alkohoolseid jooke müünud. Sellist avaldust tuleb käsitada vastulausena VTMS § 69 lg 6 mõistes, millega mittenõustumist peab menetleja otsuses põhjendama (VTMS § 74 lg 1 p 8), mida aga pole tehtud. Politsei tegi süüdimõistva otsuse, jättes üle kuulamata teadaolevad 2 tunnistajat, arvestamata väärteoasja toimiku dokumentides olevaid ilmseid vasturääkivusi ning jättes tähelepanuta asjaolu, et väärteo toimepanemine pole tõendatud. Kaebaja sai intsidendist teada alles politsei 8.10.2007.a. esildise kättesaamisel, mille sisu ei lange aga kokku tunnistaja M. ütlustega. Esildise kohaselt müüdi alaealistele 1,2-liitrine pudel õlut, kuid M. väidab, et ostis 2 liitrit õlut. Esildise järgi tuvastati väidetav alkoholi käitlemise normide rikkumise fakt politseiametnike poolt läbiviidud kontrolli käigus, kuid väärteoasja materjalist nähtuvalt algatati menetlus tunnistaja S. väärteoteate alusel. Korraldus on õiguslikult ja faktiliselt motiveerimata, millega on rikutud haldusmenetluse seaduse(HMS) § 56 nõudeid. Korralduse õiguslikuks aluseks märgitud KTS § 16 lg 6 p 1 ja
lg 4 p 4 pole imperatiivsed normid, need annavad küll haldusorganile õiguse alkohoolse joogi jaemüügi märke kustutamiseks registreeringus, kuid ei kohusta seda tegema. Seega on nimetatud märke kustutamise üle otsustamisel haldusekandjal kaalutlusõiguse kasutamise kohustus, mida praegusel juhul tehtud pole, pelgalt haldusakti õiguslikele alustele viitamine pole piisav. Linnavalitsuse otsus tugineb üksnes politsei esildises toodule, mis omakorda rajaneb väärteomenetluse käigus avastatule, kuigi isegi esmapilgul on selge, et väärteomenetluses kogutud tõenditest ei piisa järelduse tegemiseks, et kaebaja tegevus soodustab Maardu linnas alaealiste alkoholitarvitamist. Olukorras, kus linnavalitsus teeb otsuse teise organi poolt tehtud ettepanekule tuginedes, tuleb kaaluda muuhulgas rikkumise toimepannud isiku(kaebaja) süü suurust ja tema põhjendatud huve. Vaidlusalune korraldus ei sisalda selle vastuvõtmise faktilist motivatsiooni. Isegi kui arvestada, et vastustaja oli esildises tooduga täiesti nõus, pidanuks ta haldusaktis ära tooma vähemalt korralduse vastuvõtmise põhimotiivid, kuid seda pole tehtud. Politsei ettepanekut kaaludes pidanuks linnavalitsus pöörama tähelepanu ka sellele, et esildises toodud faktilised asjaolud on vasturääkivad ja ilmselt ebausaldusväärsed. Korraldus riivab ebaproportsionaalselt kaebaja huve. Kaebajale kuuluva kaupluse „Monopol“ põhitegevuseks on alkohoolsete jookide müük ning kaupluse tegevuse peatumisel üheks kuuks tekiks kaebajale kahju minimaalselt 140 000 kr, sest saamata jääks kasum umbes 100 000 kr, samas aga peaks kaebaja ikkagi kandma enamuse kaupluse ülalpidamisega seotud kuludest, eelkõige üüritasu, töötajate palgad ja turvateenus. Kaebaja suhtes pole väärteomenetlust toimunud ning ta polnud ka R.A.le karistuse määramisest teadlik, samuti pole kaebajat kunagi alkoholi käitlemise korra rikkumise eest karistatud, mistõttu puudub mistahes sisuline seos kaebaja tegevuse ja väidetava alaealiste alkoholitarbimise soodustamisega kaebaja poolt, mis annaks vastustajale alusel
§-s 32 lg 4 p 4 ettenähtud abinõu rakendamiseks. Hoolimata sellest, et R.A. eitab oma süüd, on ta viidud üle madalamale ametikohale ning seega on kaebaja võtnud tarvitusele meetmed väidetava intsidendi kordumise vältimiseks. KTS § 16 lg 6 p 1 kohaselt võib linnavalitsus lisaks majandustegevuse registri seaduses (MRS) sätestatule kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müügile või müügi korraldamisele esitatavaid nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud. Käsitletavas asjas pole tõendatud, et kaebaja või tema töötaja oleks korduvalt rikkunud alkohoolsete jookide käitlemise korda ning samuti pole tõendatud väärteo toimepanemine töötaja poolt. R.A.le määrati
lg 1 alusel rahatrahv 240 kr ehk 4 trahviühikut, samas näeb
Seega pole R.A. rikkumist käsitatud olulise rikkumisena. Lähtudes eeltoodust puudus alus korralduses viidatud KTS § 16 lg 6 p 1 kohaldamiseks. Tähtajaline märke kehtivuse peatamine on võimalik vaid registreeringu muutmisel, mitte aga märke kustutamisel. Kuivõrd vaidlusaluses korralduses on sätestatud tähtaeg, mil registreering kustutatakse, on ebaselge, kas haldusorgan peab silmas registreeringu peatamist või märke lõplikku kustutamist. Sellist sisult vastuolulist korraldust pole võimalik täita, mistõttu võib korraldust pidada HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühiseks. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Väärteomenetluses kogutud tõendite hindamine kaebaja poolt pole asjakohane, kuna väärteoasja materjali pole enne halduskohtumenetlust linnavalitsusele esitatud ning vastustaja on igati põhjendatult tuginenud oma otsustuse tegemisel ühe allikana politsei esildises toodud informatsioonile. Väärteoasja on menetletud, süü on tõendamist leidnud, kaebaja töötajat on karistatud ning väärteootsust ei ole vaidlustatud, seega puudus linnavalitsusel alus kahelda väärteootsuse õigsuses. Korralduse andmise aluseks on tuvastatud tegu. Vastavalt HMS § 56 lg 1 on tehtud viide esildisele, mille sisuks on, et süüdimõistev väärteootsus on jõustunud. Nimetatud esildis sisaldab endas faktilisi asjaolusid ning korralduses on esitatud õiguslikud alused. Seega on kaebaja väited korralduses faktiliste ja õiguslike aluste puudumise kohta ebaõiged. Esildis on olnud kaebajale kättesaadav, kuna selle koopia on kaebajale saadetud. KTS § 16 lg 6 p 1 kohaselt võib valla- või linnavalitsus lisaks MRS-s sätestatule kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müügile või selle müügi korraldamisele esitatavaid nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud. Alkohoolse joogi müük alaealisele on vaieldamatult hinnatav olulise rikkumisena, kuivõrd alkoholi müügikeeld alaealisele on seaduses sätestatud absoluutsena. Sedalaadi rikkumiste edasiseks välistamiseks on ainus efektiivne meede peatada alaealisele alkoholi müünud kaupluse õigus alkoholiga kaubelda, esialgu lühiajaliselt, rikkumise kordudes aga pikemaajaliselt. Vastustajal polnud enne korralduse vastuvõtmist võimalik hinnata korralduse mõju kaebaja majandustegevusele, sest kaebaja ei esitanud sellekohaseid andmeid ega viidanud sellele ka oma kirjalikus seletuses. Korraldus pole oma sisult vastuoluline. Kuigi MRS näeb ette registreeringu peatamise(aga ka kustutamise), on vastustaja lähtunud KTS §-st 16 lg 6 p 1, mis näeb ette linnavalitsuse õiguse kustutada registreering täielikult või osaliselt kui kauba või teenuse müügile või selle müügi korraldamisele esitatavaid nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud. KTS § 16 lg 6 p 1 ei näe ette registreeringu peatamist. Vaidlustatud korraldusega otsustati kustutada registreeringust alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse kohta tehtud märge 30 päevaks, s.t. ajutiselt muuta registreeringut, mitte kustutada seda täielikult. Peale 30.11.2007.a. oleks kaebajal tekkinud taas õigus ja võimalus taotleda ajutiselt kustutatud märgete kandmist majandustegevuse registrisse. Korralduses märgitud täitmise aeg on möödunud ja seega pole vaidlusalust korraldust võimalik enam täita. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Seega pole enam tegemist kehtiva haldusaktiga. Kaebaja pole võtnud kasutusele mingeid meetmeid, mis võimaldaksid ennetada töötajate mitteõiguspärast käitumist, seetõttu on kohatu väita, justkui tuleneks võimalik tekkiv kahju ainult vastustaja otsustusest. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud korralduse õiguslikuks aluseks on KTS § 16 lg 6 p 1 ja
§-d 32 lg 4 p 4, 47 lg 2. KTS § 16 lg 6 p 1 lubab valla- või linnavalitsusel kustutada registreering juhul, kui kauba või teenuse müügile või selle müügi korraldamisele esitatavaid nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud. Kaebaja töötajale R.A.le on politsei
nõuete rikkumise eest määranud peaaegu minimaalse rahatrahvi, mis tähendab, et politsei pole seda rikkumist pidanud oluliseks. Kohus ei nõustu kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohaga, et igasugune alkohoolse joogi müük alaealisele on hinnatav olulise rikkumisena.
lg 4 p 4 sätestab, et registreeringus võib kustutada märke alkohoolse joogi jaemüügi kohta, kui on aset leidnud alkohoolse joogi müük alaealisele. Seega annab seadus haldusorganile valiku, kas seadusega võimaldatud meedet kohaldada või mitte. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 28.04.2000.a. otsuses nr 3-4-1-6-2000 asunud seisukohale, et alkoholi käitlemise korra rikkumisel on olulisteks asjaoludeks ostja vanus, müüdud alkoholi kogus ja kangus. Vaidlusalusel juhul on tegemist alko- holi müügi korra esmakordse rikkumisega, kus 15-aastasele noormehele müüdi 2 liitrit õlut. Kohtu hinnangul ei saa seda rikkumist käsitada KTS §-s 16 lg 6 p 1 sätestatud kauba müügile esitatavate nõuete olulise rikkumisena, mistõttu korraldus kuulub igal juhul tühistamisele õigusliku aluse puudumise tõttu. Kohus aga peab siiski vajalikuks kontrollida, kas korraldus on õigusvastane ka teistel kaebaja esitatud põhjustel. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks.
lg 2 keelab võõrandada alkohoolset jooki alaealisele ning
lg 4 p 4 ja KTS § 16 lg 6 p 1 alusel võib valla- või linnavalitsus kustutada registreeringus märke alkohoolse joogi jaemüügi kohta, kui on aset leidnud alkohoolse joogi müük alaealisele. Seega on seadusandja andnud haldusorganile kaalutlusõiguse(diskretsiooni) alkohoolsete jookide jaemüügi märke registreeringus kustutamise otsustamisel, kui on tuvastatud nende kaupade müümine alaealistele. Selliste otsuste kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on 6.11.2002.a. otsuses nr 3-3-1-62-02 sedastanud, et ulatusliku diskretsiooniruumiga haldusaktide puhul omab motiveerimine eriti suurt tähtsust. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Kohalik omavalitsus peab diskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Kohus peab kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest, mis peavad kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiglaselt. Vaidlustatud korraldus kohtul seda kontrollida ei võimalda, sest faktiline motivatsioon korralduses üldse puudub ning mingit kaalumist pole toimunud. Viidatud on üksnes politsei esildisele, milles sisalduv informatsioon aga erineb oluliselt väärteoasjas tuvastatust. Nii on esildises kirjas, et 13.08.2007.a. politseiametnike poolt Maardu linna kaupluste kontrollimise tulemusel tuvastati, et kell 17.00 müüs R.A. alaealistele noormeestele 1,2-liitrise pudeli õlut „Blond Ice“ mahuprotsendiga 5,
näeb alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest karistusena ette füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 50 000 kr. Vastustaja pole korralduses põhjendanud, miks ta peab vajalikuks alkoholi käitlemise nõuete esmakordsel rikkumisel võtta kaebajalt kuuks ajaks alkoholimüügi õigus, mis oleks põhjustanud kaebajale vähemalt 140 000 kr kahju, samas kui vastustaja oleks võinud kohtuvälise menetlejana(
lg 2 p 9) kõnealuse rikkumise eest algatada kaebaja suhtes ka väärteomenetluse, kus maksimaalseks karistuseks on 50 000 kr. Vastustaja selgitus, et tal polnud enne korralduse vastuvõtmist võimalik hinnata korralduse mõju kaebaja majandustegevusele, sest kaebaja ei esitanud sellekohaseid andmeid ega viidanud sellele ka oma kirjalikus seletuses, pole tõsiseltvõetav. Kaebajal polnud põhjust neid andmeid linnavalitsusele esitada, kui vastustaja temalt neid ei küsinud. Ülaltoodud põhjustel tuleb vaidlustatud korraldus tühistada. Ekslik on kaebaja väide, et korraldus on tühine, kuna KTS § 16 lg 6 p 1 ei võimalda alkoholi ja tubakatoodete jaemüügi märget registreeringus kindlaksmääratud ajaperioodiks kustutada. Osundatud säte on sõnastatud järgmiselt: „Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui: 1)kauba või teenuse müügile või selle müügi korraldamisele esitatavaid nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud“. Kohus nõustub kaebajaga, et kuuks ajaks märke kustutamist registreeringus ei saa käsitada märke osalise kustutamisena. MRS § 15 lg 1 kohaselt on registreeringumärge tegevuse peatamise märge, kauba müügi õigust puudutav märge ja muud seadusega sätestatud märked. Kohtu hinnangul ei tähenda märke osaline kustutamine KTS § 16 lg 6 p 1 mõttes märke kustutamist kindlaks tähtajaks, s.o. ajutiselt, vaid seda, et märkega registrisse kantud äriühingu kaubamüügiõigustest kustutatakse üksnes mingi osa ning kustutamata õiguste vallas võib äriühing oma tegevust jätkata. Praegusel juhul oleks korralduse täitmisel kustutatud märkega kaebaja alkoholi jaemüügi õigus, kuid muude registreeringusse kantud kaupade müügi õigus oleks kaebajal säilinud. Samas aga ei keela osundatud säte ega ükski muu õigusakt kohalikul omavalitsusel kustutada märget registreeringus kindlaks tähtajaks, mis käsitletaval juhul on üks kuu. Rakendatava sanktsiooni ajalise pikkuse üle otsustamine on vastustaja kaalutlusõigus. Lõpliku kustutamise asemel märke kuuks ajaks kustutamine ei saaks ka kuidagi kaebaja õigusi rikkuda, sest lühiajaline tegevuse piiramine oleks kaebaja jaoks igal juhul vähem koormav kui alkoholi jaemüügi õiguse lõplik kaotamine. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esindaja advokaat Ksenia Kravtśenko palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 23 444 kr, mis koosneb 23 364 kr õigusabikuludest ja 80 kr riigilõivust. Kohus leiab, et taotletud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.