3-07-2019/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 18.märtsil 2008.a. Tallinnas 3-07-2019 R.R.i kaebus Tallinna Vangla direktori 2.10.2007.a. käskkirja nr 987-d tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.03.2008.a. Kohtuistungist osa võtnudkaebaja R.R., Tallinna Vangla esindaja Eda Oisalu menetlusosalised RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 2.10.2007.a. käskkirjaga nr 987-d karistas Tallinna Vangla direktor Erkki Osolainen kinnipeetavat R.R.it 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et tema 3.09.2006.a. kell 6.00 kambris 220 keeras päevavalguslambi pirni välja, vanglaametniku korralduse peale rikkumine lõpetada kasutas ebatsensuurset väljendit. Sellega rikkus R.R. vangistusseaduse(VaS) § 67 p 1, mille kohaselt peab kinnipeetav alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele, ning Tallinna Vangla kodukorra(edaspidi “kodukord”) p 13.6, mille kohaselt peab kinnipeetav teenistujatega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid ega tohi vestluses ja pöördumistes kasutada ebatsensuurseid väljendeid ja sõnu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada või kui tühistamise alus puudub, siis tunnistada õigusvastaseks. Kaebaja on kohtuistungi toimumise ajaks küll vanglast vabastatud, kuid soovib esitada Tallinna Vangla vastu kahjunõuet 10 kartseris istutud päeva eest kompensatsiooni saamiseks. Käskkirjas kirjeldatud tegu pole kaebaja toime pannud, sellel ajal ta hoopis magas. Paar nädalat hiljem sai ta teada, et lambipirni keeras välja kinnipeetav V. H., kes ka kirjutas selle kohta direktorile seletuskirja, mida kaebaja püüdis anda kontaktisikule, kuid viimane ütles, et menetluse aeg on möödas. Valvur Semjonov valetab kaebaja peale. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlusaluse rikkumise sooritamine kaebaja poolt on tõendatud valvur Valentin Semjonovi ettekandega, mida on juuresviibijana kinnitanud ka vanemvalvur Maie Gleizdans. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKS) §-le 6 võib kaebusega taotleda haldusakti tühistamist või õigusvastaseks tunnistamist. Kuivõrd kaebuse esitamise ajaks oli vaidlustatud käskkiri täidetud(tl 44) ning kohtuistungi toimumise ajaks on kaebaja kinnipidamiskohast vabanenud, on käskkirja õiguslik mõju lõppenud, mistõttu kaebaja ei saa käskkirja tühistamise nõudega kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi. Kuna kaebaja soovib käskkirja õigusvastaseks tunnistamise järel nõuda vanglalt sellega tekitatud kahju hüvitamist, on tema huvi käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatud. Vastavalt VaS §-le 63 lg 1 on distsipliinirikkumine VaS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega on distsiplinaarkaristuse määramine ja valik vangladirektori kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu arvates neid põhimõtteid rikutud pole ning kaebaja süü temale inkrimineeritava teo toimepanemisel on tõendatud. Valvurite V.Semjonovi ja M.Gleizdansi 3.09.2007.a. kirjutatud ettekannetes on kirjas, et samal päeval kell 6.00, peale hommikust äratust, keeras kaebaja kambris nr 220 lambipirni pesast välja, korralduse peale pirn tagasi keerata vastas ebatsensuursete sõnadega(tl 40-42). Sama on kirjas ka 10.09.2007.a. koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis(tl 39). Ülekuulamisel tunnistajana kohtuistungil 21.01.2008.a. tunnistas M.Gleizdans, et 3.09.2007.a. kell 6.00, kohe peale äratust, keeras keegi 220 kambri laelambi pirni välja. Läbi uksesilma vaadates nägi ta keerajat ja tema arvates oli see kaebaja. Kui tunnistaja käskis kaebajal rikkumine lõpetada, vastas too talle venekeelse roppusega(tl 71). Ülekuulamisel 10.03.2008.a. kohtuistungil V.Semjonov seda sündmust enam ei mäletanud, kuna selliseid asju juhtub vanglas peaaegu iga päev, kuid kinnitas, et kui ta ettekandes kirjutas, et kaebaja keeras pirni välja, siis nii see ka oli. Kohtul pole põhjust kahtlustada neid kahte tunnistajat valetamises. Sellepärast ei pea kohus usutavaks vaidlusaluse sündmuse ajal kaebajaga samas kambris viibinud kinnipeetava V.H.i kohtuistungil antud tunnistust, et pirni keeras välja hoopis tema, kuna valgus paistis talle silma ja ei lasknud magada(tl 72). Kohtu arvates püüab V.H. oma tunnistusega kaebaja süüd enda peale võtta. Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud, selles on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjas distsipliinirikkumise kirjeldus ning märgitud, milliseid VaS-i ja kodukorra sätteid kaebaja on rikkunud. Karistuse määramisel on vangla direktor arvestanud distsipliinirikkumise raskust ja kaebaja isikut. Käskkiri on õiguspärane. Kohtunik: D.Maastik 2