lg 1 sätestab, et osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. AS M saatis 02.10.2006.a. OÜ B osanikule OÜ-le C kirjaliku teate, milles selgitas erikontrolli läbiviimise vajalikust ja palus teatada oma seisukoht hiljemalt 09.10.2006.a. 12.10.2006.a. vastas OÜ C eeltoodud nõudele ja teavitas, et ei soovi erikontrolli läbiviimist. Samas on käesoleval juhul selge, et OÜ C ja SC ei soovi erikontrolli läbiviimist, kuna OÜ C osanik ja juhatuse liige MM on otseselt seotud OÜ-s B toimunud „kantimistega”. OÜ B raamatupidamises on kajastatud mitmeid arveid, millega on olematut teenust ostetud MM firmadelt. AS M kui OÜ B osanik taotleb käesolevaga kohtult OÜs B erikontrolli korraldamist 2004.a., 2005.a. ja 2006.a. andmete osas ja erikontrolli läbiviija määramist. AS M palus erikontrolli läbiviijaks määrata vannutatud audiitor RK (OÜ R imess MRI, asukoht XXX, audiitori tunnistuse nr 253), kes on andnud nõusoleku. PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED 3
lg 1 kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Antud juhul puudub vaidlus selles, et Avaldaja osaga on esindatud rohkem kui 1/10 OÜ B osakapitalist. Avaldaja ei ole aga arvestanud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks näeb
ette kindla korra. Osanikud võivad otsuseid vastu võtta kas osanike koosolekul (
jj) või ilma koosolekuta kirjavahetuse teel ja hääletusprotokolliga (
). Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus (
Hääletamise kirjavahetuse teel korraldab samuti juhatus (
Kui juhatuse koosolekut kokku ei kutsu, saab seda teha osanik, kelle osaga on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, ise (
Antud juhul ei ole erikontrolli määramise küsimuses toimunud osanike koosolekut (
jj) ega hääletamist kirjavahetuse teel (
). Seega ei ole osanikud otsustanud, kas erikontroll määrata või mitte ja seega puudub
lg 1 sätestatud eeldus erikontrolli määramiseks.
lg 2 alusel saab osanik, kelle osaga on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist taotleda kohtult erikontrolli määramist alles siis, kui osanikud otsustasid erikontrolli mitte määrata. Kuivõrd vastavalt p 1.1 toodud põhjendustele ei ole antud juhul osanikud erikontrolli määramise osas mingit otsust teinud, ei ole tehtud ka negatiivset otsust ning on täitmata
Avaldaja on väljendanud seisukohta, et OÜ’l Bei ole juhatust, kuivõrd vana juhatuse ametiaeg on lõppenud ja uut juhatust ei ole valitud. Seega võib eeldada, et sama väitega üritab Avaldaja põhjendada ka osanike otsuse puudumist erikontrolli määramise küsimuses. OÜ C on antud küsimuses järgmistel seisukohtadel: 1) OÜ’l Bon olemas juhatus, juhul, kui juhatuse ametisoleku tähtaeg lõpeb ja uut juhatust ei määrata, jätkab vana juhatus kuni vana juhatuse tagasikutsumiseni või uue juhatuse ametisse nimetamiseni (
OÜ BB-kaaridle on juhatuse liikmena kantud VP ning
OÜ C on seisukohal, et väited juhatuse liikme volituste lõppemise kohta 3-aastase tähtaja möödumise tõttu olukorras, kus juhatuse liiget ei ole tagasi kutsutud, ei lükka
OÜ C märgib täiendavalt, et antud juhul on OÜ B juhatuse liige PV, kelle valimisest juhatusse on möödunud rohkem kui 3 aastat, kuid keda pole tagasi kutsutud, esitanud hagi oma ametiaja pikenemise tuvastamiseks (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-0629413/220, kohtunik Tiia Mõtsnik, kohtuistung on määratud 21.03.2007 kell 10.00). Seega selgub nimetatud menetluses tehtava otsusega, kas OÜ’l B oli ja on juhatus olemas. Sellest saab omakorda üheselt järeldada, kas juhatus oleks erikontrolli otsustamiseks saanud kutsuda kokku osanike koosoleku või korraldada osanike hääletamise kirjavahetuse teel ja hääletusprotokolliga. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on OÜ C seisukohal, et juhul, kui Avaldaja väidab, et osanike koosoleku kokkukutsumine või osanike otsuse vastuvõtmine
MS § 356 lg 1 kohaselt menetlus käesolevas asjas peatada kuni tsiviilasjas nr 2-06-29413/220 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. 2) Kui tsiviilasjas nr 2-06-29413/220 tehtava kohtuotsusega peaks selguma, et OÜ’l B ei olnud juhatust, siis on OÜ C seisukohal, et osanike koosoleku oleks
lg 1 p 8 järgi kuulub erikontrolli määramine osanike pädevusse.
lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed. Seoses asjaoluga, et puudutatud isik I OÜ C võõrandas oma osaluse SCile (istungil esitatud väljavõtted Väärtpaberiregistrist), saab võtta arvesse üksnes SCi seisukohti. 24.04.2007.a. toimunud istungil asjast puudutatud isik SCteatas, et ei ole erikontrolli läbiviimise vastu, kuid neile ei sobi valitud audiitor (tl 95). Sellest tulenevalt loeb kohus põhjendatuks erikontrolli läbiviimise määramise ja võtab seisukoha üksnes audiitori osas.
MS § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus 5
§-s 191 lg 4.
lg 5 kohaselt koostavad erikontrolli läbiviijad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad osanike üldkoosolekule. Esialgseks erikontrolli läbiviija tasuks tuleb määrata 29 500 krooni, mille avaldaja on tasunud kohtu deposiiti (14.11.2007.a. maksekorraldus nr 1960 summas 1770 krooni ja 20.12.2007.a. maksekorraldus nr 1992 summas 27 730 krooni). Juhul kui erikontrolli läbiviimine osutub kallimaks, esitab audiitor lisaarve, mille peavad pooled täiendavalt tasuma. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et erikontrolli läbiviimise tasu ja menetluskulud tuleb tasuda 50 % ulatuses avaldajal ja 50 % ulatuses puudutatud isikul, sest äriühingu erikontroll viiakse läbi nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides. Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.