) § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne.
lg 3 p 1 nimetab tõendit, mis on saadud kuriteoga või põhiõiguste õigusvastase rikkumisega. Maksukorralduse seaduse § 61 lg 3 esimene lause sätestab, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlustatud tõendid Eesti Vabariigile saatnud OÜV sekretär-personalitöötaja MV. Eesti Vabariigi esindaja ei vaidlustanud, et teabe nõudmiseks maksukorralduse seaduse § 61 lg 3 sätestatud korraldust ei väljastatud, kuid märkis et tõendid esitati vabatahtlikult. Kohus leiab, et kuigi dokumendid edastas Eesti Vabariigile OÜV töötaja, mitte OÜV töötaja ning teabe nõudmiseks ei antud korraldust, ei tähenda see, et tõendid oleks saadud põhiõiguste õigusvastase rikkumisega. Hageja ei vaidlustanud Eesti Vabariigi esindaja väidet, et tõendid esitati OÜV töötaja poolt vabatahtlikult. Seega on põhjendamatu hageja taotlus jätta ülalnimetatud tõendid arvestamata. 4 Eesti Vabariigi esindaja palus jätta hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostu-müügilepingu nr 3/07 ja 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07
alusel tõendite hulgast välja, kuna neile on tehtud juurdekirjutusi.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Vastavalt
lg 4 esimesele lausele, kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Kohus nõustub Eesti Vabariigi esindajaga, et hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostu-müügilepingule nr 3/07 on tehtud juurdekirjutusi. Lepingusse on lisatud ülalpool kirjeldatud tingimused omandiõiguse ülemineku, ülejäänud ostusumma tasumise ja asja väljanõudeõiguse loovutamise kohta. Ka OÜ R esindaja ei vaidlustanud, et need punktid lisati lepingusse hiljem, väites et tegemist on lepingu muutmisega, mis vormistati 01.03.2007.a. Kuna hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostumüügilepingu nr 3/07 sisu on hiljem muudetud, siis jätab kohus selle
Samuti leiab kohus, et Eesti Vabariigi esindaja on põhistanud, et hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 sisu võib olla muudetud. Nagu eelpool märgitud, on hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehel nr 5/07 kirjas, et ettemaksu summas 559 605,50 krooni tasumisega loovutatakse kauba väljanõudeõigus tollilaost. Eesti Vabariigi poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehel nr 5/07 sellist märget ei ole. Eesti Vabariigi poolt esitatud arve-saateleht nr 5/07 on küll allkirjastamata, kuid selline arve on OÜ R poolt hagejale esitatud, kuna muidu ei oleks OÜV töötaja saanud seda Eesti Vabariigile väljastada. Ka Eesti Vabariigi poolt kohtule esitatud 20.02.2007.a arve-saatelehel nr 3/07 ja 28.03.2007.a arve-saatelehel nr 9/07, mis on väljastatud OÜ R poolt hagejale, puuduvad märked kauba väljanõudeõiguse loovutamise kohta ettemaksu tasumisel. See kinnitab, et arvetele selliste märgete tegemine ei olnud OÜ R ja hageja vahelistes suhetes tavaks. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehele nr 5/07 on märgitud samasugune tingimus, mis on hiljem juurdekirjutatud hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostumüügilepingule nr 3/07. Kuna Eesti Vabariigi esindaja on põhistanud, et hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 sisu võib olla muudetud, siis jätab kohus hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07
Eesti Vabariik on asunud seisukohale, et enne arestimist ei olnud kaup kolmanda isiku valduses, vaid OÜ R valduses. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oma valduse määratlemisel tähendust asjaolu, kas kaup vormistati tollilattu või vabasse ringlusesse. Kuna arestimise ajal oli kaup faktiliselt tollilao territooriumil, siis oli see ka kolmanda isiku valduses. Hageja on tuginenud asjaolule, et ta on omandanud kauba väljanõudeõiguse loovutamisega. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 93 sätestab, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Seega on omandiõiguse üleminekuks vaja kahte tingimust – kokkulepet omandi ülemineku kohta ning kokkulepet väljanõudeõiguse loovutamise kohta. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud 17.03.2007.a ettemaksuna 573 954 krooni. Seega ei ole hageja tasunud OÜ-le R kogu kauba maksumust, milleks oli 621 789,89 krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lepingupooled oleksid kokku leppinud selles, et asja omandiõigus läheb hagejale üle üksnes 5 ettemaksu tasumisega, mitte koguhinna tasumisega. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud seda, et lepingupooled oleksid kokku leppinud selles, et üksnes ettemaksu tasumisega läheb hagejale üle asja väljanõudeõigus. Eesti Vabariigi poolt esitatud 19.02.2007.a ostu-müügilepingus nr 3/07 selliseid tingimusi ei ole. Hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostu-müügilepingu nr 3/07 ja 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 on jätnud kohus arvestamata. Kohus märgib, et ka Eesti Vabariigi poolt kohtule esitatud 03.11.2006.a ostu-müügilepingus nr 50/60, mis on sõlmitud OÜ R ja hageja vahel, puuduvad tingimused selle kohta, et ettemaksu tasumisega läheb ostjale üle kauba omandiõigus ja loovutatakse kauba väljanõudeõigus. See tõendab, et OÜ R ja hageja vahel ei olnud sellistel tingimustel ostu-müügilepingute sõlmimine tavaks. Vaidlusaluse kauba kohta 17.04.2007.a vormistatud tollideklaratsioonist nähtub, et deklaratsiooni lahtris 8 on kauba saajaks märgitud OÜ R. Sellel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.04.2004.a määruse nr 132 „Kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel tolliformaalsuste teostamise kord, ülddeklaratsioonina kasutatavate dokumentide loetelu ja sisenemisdeklaratsiooni täitmise juhend“ § 8 lg 2 p 7 sätestas, et lahtrisse 8 „Kaubasaaja“ märgitakse kauba saaja, st isiku, kellele kaubad toimetatakse, nimi ja aadress. Sama määruse § 8 lg 2 p 8 sätestas, et lahtrisse 9 «Finantstehingute eest vastutav isik» märgitakse vastavalt lahtri 8 «Kaubasaaja» täitmise juhendile andmed kauba omaniku kohta, kui lahtrisse 8 «Kaubasaaja» märgitud kauba saaja ei ole kauba omanik. Käesoleval juhul ei ole lahtrisse 9 märgitud midagi. Seega on OÜ R ka 17.04.2007.a tollideklaratsioonis märgitud kauba omanikuks. Ülaltoodule tuginedes ei ole kohtu hinnangul tõendatud kumbki vallasomandi tekkimise alus. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et hageja on saanud vaidlusaluse terastraadi omanikuks, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 16.05.2007.a määrusega peatati hagi tagamiseks täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku menetluses olevas täiteasjas nr 007/2007/57356 arestitud 65 000 kilogrammi terastraadi (8,0 mm, klass B500C) osas, mis on hoiustatud AOÜ laos.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.