lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2 2-07-24235
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 35 000 krooni ja viivise 6 101.55 krooni. Kohus märgib, et
Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (
Seega kohus ei arvesta hagihinna hulka kõrvalnõudena esitatud viivise nõuet põhinõude ulatuses. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas hagihinnaks 35 000 krooni, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 2 000 krooni. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 3 150 krooni. Seega kuulub enam tasutud osas riigilõiv summas 1 150 krooni hagejale tagastamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Kohus leiab, et hageja esitatud taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivu enam tasutud osas 1 150 krooni, tuleb hagejale tagastada veel pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust pool, s.o 1000 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr 10220044861017 SEB Pangas. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.