KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis M. Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-6090 Tsiviilasi OÜ AF hagi JL´u vastu võla 8791,2

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja

§ 174alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Märgitud ajal kehtinud Ts

ÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

§ 190

järgi võis kohustuse täitmist tagada vastavalt lepingule leppetrahviga (trahv, viivis) ning § 191 lg 1 järgi on leppetrahv /trahv, viivis/ seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustutud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 94 järgi võib viivitusintressi nõuda lepingus sätestatud määras. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS 113 lg 1 oli hagi aegumise üldine tähtaeg 10 aastat. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
4. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
5. juulist
6. 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ning § 136 lg 1 järgi määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega ning lg 2 alusel kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hagi kostja vastu on kohtusse esitatud kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi 29.06.
7. Hagi kostja vastu tuleneb pooltevahelisest lepingu rikkumisest, mida kostja ei vaidlustanud, seega on hagi esitatud kohtule kooskõlas alates TsÜS § 142 lg 1 ja 146 lg1 ning VÕS RakS § 9 lg 2 tulenevalt 3-aastase aegumistähtaja jooksul ja hagi ei ole aegunud ning kostja taotlus jätta hagi aegumise tõttu rahuldata, ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ole hagi asjaolusid vaidlustanud, siis tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 järgi, et kostja on omaks võtnud selle, et tal oli AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmitud QGSM leping, mille alusel pakkus AS Tele 2 Eesti kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadu eest tasuma regulaarselt vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt kooskõlas lepingu ja Q-GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega/üldtingimused/ ja mille kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg vastavalt 15 päeva nende esitamisest. Leping on sõlmitud 27.05.1998 nr 10028351, mille kohta on hageja esitanud ka vastava lepingu koopia ja lepingu lisaks olevate üldtingimuste koopia. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta on jätnud oma lepingulised kohustused summas 8791,23 täitmata, st et ei ole nõuetekohaselt tasunud talle osutatud teenuste ja selle kohta esitatud arvete eest, samuti ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on viivituses ja et AS Tele 2 Eesti on lepingu temaga lõpetanud ennetähtaegselt 21.08.
8. Nii tuleb kooskõlas TsMS § 230 lg 2, 4 eeldada, et seisuga 24.09.1998 oli kostja võlg AS Tele 2 Eesti ees 8791,23 krooni ning et kostja oli viivituses perioodi eest 24.09.1998-17.06.2005 so 2457 päeva ja et leping on Tele 2 Eesti AS poolt kostjaga lõpetatud. Viimase kinnituseks on hageja esitanud ka vastava teate 21.08.
9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud, et kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, et ei ole täitnud oma kohustust tasuda lepingu partneri eest tema poolt osutatud teenuste eest ja on olnud sellega viivituses. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et võlg oleks tasutud, samuti ei ole kostja vaidlustanud, et nõue on üle läinud hagejale. Seega tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 alusel nende asjaolude omaksvõttu kostja poolt ja seega nende asjaolude tõendatust. Nõude omandamise kohta on hageja esitanud ka vastava Tele 2 Eesti AS teatise 20.04.2005 kostjale, millest nähtub, et Tele 2 Eesti AS on oma nõude summas 8791,23 krooni loovutanud hagejale koos kõrvalnõuetega. Kostja ei ole vaidlustanud viivise määra, mida hageja nõuab 0,15% ulatuses võlalt ja mis teeb küll rohkem kui 8761,23 krooni, kuid hageja üle põhivõla viivist ei nõua, mistõttu tuleb TsMS § 230 lg 2, 4 alusel lugeda tõendatuks viivis suuruses 8761,23 krooni. Nõudeõigus Tele 2 Eesti AS-le on OÜ-le AF üle läinud 20.04.2005 (teatis nõude loovutamise kohta) ning see on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Eeltoodu alusel on AFOÜ kui nõude omandaja hagi põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 173

, 174,

§ 190

, 191 lg 1 VÕS § 164 lg 1, 2, § 170 alusel välja mõista põhivõlg 8791,23 krooni ja viivis põhivõla ulatuses 8791,23 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 (hagi esitatud 29.06.05) tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud ja õigusabikulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1400 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 879,12 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 2279,12 krooni Hageja tasus kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks täituri vahendusel ka vastava tasu, kuid kohtul õnnestus hagimaterjal kostjale kätte toimetada siiski täituri abita, mistõttu on hagejal võimalus taotleda tasutud täituritasu tagastamist vastava avaldusega. Kohtunik