Edasikaebamise kord 2. Jätta P. G. riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. I 10.01.2008 saabus Viru Maakohtu kaudu Tallinna Halduskohtule P. G. kaebus. P. G. taotleb halduskohtult alljärgnevat: 1) Haldus- ja ringkonnakohtu ning Kodakondsus-ja Migratsiooniameti väidete kaebaja elukoha muutmise kohta Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni tõesuse tuvastamist; 2) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohustamist hüvitama kaebajale vastustaja ebaseadusliku tegevuse tõttu tekitatud moraalne kahju. Moraalse kahju tekitamisena käsitleb kaebaja asjaolu, et KMA on alates 09.10.2006 aastast kõrvale hiilinud kaebaja elamise Eesti Vabariigis seaduslikuks vormistamisest; 3) tuvastada vastustajate väidete tõelevastavus, et kaebaja on asunud elama Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni; 4) Järelepärimise teel nõuda Vene Föderatsiooni võimuesindajatelt tõendite- andmete saamist Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise õigusabi osutamise kokkuleppe raames. 5) Riigilõivu tasumisest vabastamist seoses rahaliste vahendite puudumisega. Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 määrusega nr 3-08-63 jäeti P. G. kaebus käiguta ja kaebajale anti 10 päeva aega, arvates määruse kättesaamisest, kaebuse täpsustuse esitamiseks. 25.02.2008 saabus kohtule kaebuse täpsustus, milles kaebaja kinnitab, et nõuete 1 ja 3 osas ei ole kaebaja vaidlustanud haldusasjades nr 3-06-1989 ja 3-06-2365 väljendatud nii haldus- kui ka ringkonnakohtu ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti(KMA) seisukohti kaebaja Vene Föderatsiooni elama asumise tõesuse kohta. Kaebaja soovib tuvastada, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema elukoha vahetust Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Kaebaja hinnangul puuduvad seega KMA-l ning kohtutel õigus oletustele elukoha vahetuse kohta. Põhjendatud huvina on kaebaja välja toonud, et tuvastada, millisel kombel tegid KMA ja kohus kindlaks kaebajapoolse elukoha vahetuse Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ja miks vastustaja käitub ilmselgelt tõendamata faktist lähtudes, mida kinnitab haldusasi kaebaja deporteerimisest ja kaebajale ettekirjutuse tegemisest Eesti Vabariigist lahkumiseks. Kaebuse täpsustuses loobus kaebaja moraalse kahju hüvitamise nõudest(nõue p 2) käesoleva kaebuse raames ja avaldas soovi esitada moraalse kahju hüvitamise nõue tulevikus. Kohus leiab, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, ning kaebus tuleb tagastada kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku(
) § 11 lg 31 p 5 alusel.
lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada, isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebajal puudub põhjendatud huvi haldusakti vaidlustamiseks, kui akt ei riku ega ole kunagi rikkunud tema õigusi(Riigikohtu 11.11.2002.a. otsus nr 3-3-1-59-02). Põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on isikul juhul, kui vaatamata toimingu kehtimajäämisele annab selle toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine kohtu poolt kaebajale reaalseid eeliseid toiminguga rikutud õiguste kaitsel või heastamisel. Kohus on seisukohal, et P. G. soovib esitatud kaebuses vaidlustada haldusasjades nr 3-06-1989 ja 3-06-2365 väljendatud nii haldus- kui ka ringkonnakohtu ning KMA seisukohti kaebaja Vene Föderatsiooni elama asumise tõesuse kohta. Kohus leiab, et kaebaja ei saa vaidlustada kontektstist välja rebitud väiteid, mis on juba teistes kohtuvaidlustes läbi vaadatud. Kohus rõhutab, et konkreetses kohtumenetluses esitatud väidetele oleks kaebajal tulnud vastu vaielda samas menetluses, mitte eraldi kaebuse esitamise näol. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud huvina piisavaks asjaolu, et kohus käsitleks kaebaja väiteid põhjalikumalt ja eraldi menetluses. Iseseisvas menetluses apellatsioonkaebuse vastusele vastu vaieldes ei saa ka haldusorgani poolt vastuses esitatud seisukohtade õigusvastaseks tunnistamisel olla mingit reaalset tulemust, sest teist kohtuasja see ei mõjutaks. Küsimus taanduks kaebuse esitamisele üksnes vaidlemise eesmärgil, kuid Põhiseaduse(PS) § 15 sellist õigust isikutele ei taga. Kohtusse pöördumine on tagatud üksnes oma õiguste kaitseks(vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2008 määrus nr 3-07-2616). Kaebaja vaidlustab veel ka haldus- ja ringkonnakohtu seisukohti. Poolel ja kolmandal isikul on õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi(
Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse mõnes muus haldusasjas tehtud lahenditele õigusliku hinnangu andmine. Kui kaebaja ei ole konkreetses haldusasjas nõus kohtulahendiga ning ta leiab, et rikutud on materiaal- või menetlusõigust, on tal õigus esitada konkreetse kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus ning kohtumäärusele määruskaebus ringkonnakohtule, mis annab õigusliku hinnangu esimese astme kohtu lahenditele. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb nõuete 1 ja 3 osas tagastada. Lähtudes ülaltoodust jätab kohus tähelepanuta kaebaja taotlused Vene Föderatsiooni võimuesindajatele järelepärimise tegemiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. II Kaebaja taotleb kohtult riigi õigusabi haldusasjas nr 3-08-63 kaebuse korrektseks vormistamiseks. Riigi õigusabi seadus(RÕS) § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda 2 asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sama seaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Käesoleva määrusega tagastas kohus P. G. kaebuse haldusasjades nr 3-06-1989 ja 3-06-2365 väljendatud nii haldus- kui ka ringkonnakohtu ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) seisukohtade peale kaebaja Vene Föderatsiooni elama asumise tõesuse kohta, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (
Seetõttu ei ole riigi õigusabi taotlejal sellist õigust, mida ta taotleb ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.