2-05-20194/7

KOHTUOTSUS (vaheotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20194 Tsiviilasi Osaühingu XX hagi A.H.e vastu 156 425,00 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja osaühing XX (äriregistrikood xxx) hageja esindaja Alvar Kaljurand kostja A.H. (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
3. august
4. a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist. Vaidlustamata asjaolud Kostja töötas hageja juures rahvusvaheliste vedude autojuhina. Kostjal oli hagejaga 01.09.1997.a. sõlmitud ka individuaalse materiaalse vastutase leping nr
5. 02.09.2004.a. saabus kostja koormaga Leedu Vabariigist. Kostja kasutuses oli hageja poolt liisitud vedukauto Volvo FH riikliku registrinumbriga 760 ESL koos treileriga Vanhool registrinr PYX
6. Kostja parkis sõiduki Tallinnas Ehitajate teel oma kodu kõrvale. 2 Tsiviilasi nr 2-05-20194 03.09.2004.a. avastas kostja vedukauto, treileri ning koos sellega ka kauba varguse. Hageja esitas hagi kohtule 16.11.2005.a. Hageja nõue ja vastuväited aegumisele Hageja palub välja mõista kostja poolt talle tekitatud kahju summas 156 425,00 kr. Hageja kahju tekkis seose eelmainitud vargusega ja tuleneb:
7. kaotsiläinud kauba (kivivill) maksumusest 81 099,00 kr, mis on hageja poolt kauba omanikule tasutud, kuid ei ole hüvitatud kindlustuse poolt
8. varastatud vedukauto kindlustuse poolt hüvitamata omavastutuse osast 49 500,00 kr
9. vedukautosse paigaldatud kontrollploki väärtusest 20 711,00 kr
10. vedukautosse ostetud tööriistakomplekt 1650,00 kr
11. vedukautos olnud raadisaatja väärtus 3465,00 kr. Hageja leiab, et kostja vastutab tekkinud kahju eest, kuna ta rikkus töö sisekorraeeskirju, parkides sõiduki tänavale, mitte aga valvega parklasse, nagu seda nõuab nii hageja poolt nõutav korraldus, kui ka Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (CMR) eeskirjad ning hageja poolt sõlmitud kindlustuslepingud. Kostja vastuväidet aegumise osas hageja ei tunnista ja leiab, et ta ei saanud esitada käesolevat hagi enne, kuna kriminaalasja uurimine lõpetati alles 22.02.2005.a. ja hagile lisatud Volvo Estonia OÜ tõendi sai hageja alles 11.10.2005.a. Hageja leiab, et tal ei olnud võimalik esitada käesolevat hagi enne seda, kui politsei lõpetas kriminaalasjas menetluse. Samuti osundab hageja sellele, et tulenevalt tol ajal veel kehtinud ITLS § 8 lg 4 (kehtis kuni 01.01.2006.a.) töövaidlusorgan ei kohalda aegumist, kui nõude esitaja tõendab, et pöördumine töövaidlusorganisse õigeaegselt ei olnud võimalik. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist. Tegemist on tööõigussuhtest tuleneva kahjuga ning vastavalt ITLS § 6 lg 1 järgi on aegumistähtajaks 4 kuud. Hagejale tekkis kahju 03.09.2004.a., kuid hagi kahju nõudes esitas ta kohtule alles 16.11.2005.a. seega üle aasta hiljem. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
12. ja
13. lõikes ettenähtud juhul. ITLS § 2 lg 1 alusel on individuaalne töövaidlus töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, /…../, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel Tsiviilasi nr 2-05-20194 3 ITLS § 7 lg 1 järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlus selles osas, et hageja nõue tuleneb pooltevahelistest tööõigussuhetest. Nii oli kahju allikaks olnud sõiduk koos treileriga, kui ka kaup usaldatud kostjale seoses tööülesannete täitmisega. Hageja tugineb oma nõudes nii kostjaga sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse lepingule, kui ka sellele, et kostja poolt rikuti hageja poolt kehtestatud sisekorra eeskirju ning sõidukit kaubaga ei hoitud valvatavas parklas. Seega on tegemist vaidlusega, mis tuleneb töösuhetest ning sellele tuleb kohaldada ITLS. Hageja taotleb hagis talle tekkinud kahju hüvitamist, mis tekkis talle seoses sõiduki, treileri ja seal olnud kauba kaotsi mineku/vargusega. Eelmainitud väärtuste kaotsiminek leidis aset ööl vastu 03.09.2004.a., millest hageja sai teadlikuks 03.09.2004.a. ning ITLS § 7 lg 1 kohaselt algas aegumistähtaja kulgemine 04.09.2004.a. Hagi antud asjas esitati kohtule 16.11.2005.a., st ilmselgelt peale ITLS § 6 lg 1 toodud hagi esitamise tähtaja - 4 kuud – möödumist. Seega on tegemist nõude esitamisega peale nõude aegumist. Hageja poolt toodud põhjendused tähtaja ületamiseks ei anna põhjust kohaldada tol ajal kehtinud ITLS § 8 lg 4 (töövaidlusorgan ei kohalda aegumist, kui nõude esitaja tõendab, et pöördumine töövaidlusorganisse õigeaegselt ei olnud võimalik). Hagi esitamist antud asjas väljatoodud asjaoludel ei sega kohtu arvates mingilgi moel asjaolu, et seoses vargusega algatatud kriminaalasjas toimus uurimine, mis lõpetati veebruaris 2005.a. Hageja nõue tulenes hoopis teistest asjaoludest kui kriminaalasi ja selles (st krim asjas) menetluse lõpetamine ei loonud nõudeõigust kostja vastu. Nii oli kostja vastutuse aluseks töölepingu ja sisekorra eeskirja väidetavad rikkumised, krim asjas aga eeldatavalt võõra vara omandamine. Samuti ei saa pidada asjaoluks, mis oleks takistanud hagi esitamist ITLS § 8 lg 4 tähenduses, seda, et hageja sai viimased kohtule esitatud tõendid kätte alles oktoobris 2005.a. Nii eelmine protsessiseadus (TSMS 1998), kui ka praegu kehtiv, ei välistanud täiendavate tõendite esitamist, ega ka haginõude korrigeerimist vastavalt selle tõendatusele. Seetõttu ei saa pidada takistuseks, mis ei võimaldaks hagi esitada, seda kui hagejal on osad tõendid veel hankimata. Võttes kokku eeltoodu, siis kohus leiab, et hageja on oma nõude esitanud hilinemisega, rikkudes ITLS § 6 lg 1 neljakuulist tähtaega ning hagejal puudusid põhjused, mis oleksid takistanud tal õigeaegset pöördumist kohtusse ITLS § 8 lg 4 tähenduses. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtunik 4 Tsiviilasi nr 2-05-20194 Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2008.a otsuse resolutsioon:
14. Tühistada Harju Maakohtu
15. septembri
16. a. vaheotsus XX hagis A.H. vastu 156.425 krooni saamiseks osaliselt, menetluskulu osas.
17. Tühistatud osas teha uus otsus, jättes kummagi poole menetluskulu tema enda kanda.
18. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.