Obsah (5)

§ 11§ 7§ 4§ 121§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-590 Haldusasi Koigi valla (vald) kaebus Vabariigi Valitsuse 21.

§ 11lg 31 p 5).

1. Saata määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale vandeadvokaat Mati Maksingule, keskkonnaministrile ja OÜ Hetkinvest esindajale vandeadvokaat Liina Linsile. Määruse peale võib Koigi vald esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD:
2. OÜ Hetkinvest taotles Järvamaa Keskkonnateenistuselt luba Koigi dolokivimaardlas Paemurru uuringuruumis asuva 19,18 ha suuruse ala geoloogiliseks uuringuks eesmärgiga ümber hinnata aktiivne reservvaru aktiivseks tarbevaruks (tl 13).
3. Koigi Vallavalitsus 09.03.2006 kirjaga nr 9-3.1/30 „Seisukoht geoloogilise uuringuloa taotlusele“ vastas Järvamaa Keskkonnateenistusele, et Koigi Vallavalitsus ei pea otstarbekaks OÜ Hetkinvest poolt Paemurru uuringualal geoloogilise uuringu läbiviimist (tl 20).
4. Järvamaa Keskkonnateenistus avalikustas OÜ Hetkinvest taotluse väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.07.2006, mille järel asjakohaseid vaidlustusi ega muid arvamusavaldusi ei laekunud (tl 13).
5. Koigi Vallavolikogu ei nõustunud 14.09.2006 otsusega nr 38 „Arvamus geoloogilise uuringu loa taotluse kohta Paemurru uuringuruumis“ OÜ-le Hetkinvest geoloogilise uuringu loa andmisega maavara otsingu eesmärgil Koigi vallas Paemurru kinnistul 19,18 ha suurusel 1 uuringualal vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 20 lg 1 p-le
6. Nõusoleku mitteandmisel juhindus Koigi Vallavolikogu asjaolust, et Paemurru uuringualal tulevikus kaevandamine ei ole kooskõlas Koigi valla arengukavaga ning koostatava üldplaneeringuga. Vallavolikogu on seisukohal, et kavandatava geoloogilise uuringu läbiviimise eesmärgiks on tulevikus maavarade kaevandamine uuringupiirkonnas (aktiivse reservvaru ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks) ning seetõttu tuleb vaadelda käesolevat uuringutaotlust kui esimest etappi kaevandamise alustamiseks (tl 17).
7. OÜ Hetkinvest avaldas 10.11.2006 kirjaga soovi pöörduda Vabariigi Valitsuse poole geoloogilise uuringu loa andmiseks nõusoleku saamiseks (tl 13).
8. Eesti Maavarade Komisjon soovitas 15.12.2006 istungi protokollilise otsusega esitada OÜ Hetkinvest taotlus nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsusele (tl 13). Eesti Maavarade Komisjon on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse seisukohad on osaliselt põhjendatud, kuid vajavad eelnevaid uuringuid ning kaevandamise keskkonnamõju hindamist. Kaevandamise keskkonnamõju hindamise eelduseks on geoloogiline uuring, millega olulist keskkonnamõju ei kaasne. Samas pidas Eesti Maavarade Komisjon vajalikuks informeerida OÜ-d Hetkinvest, et geoloogilise uuringu loa väljastamisele ei pruugi järgneda maavara kaevandamise loa andmine (tl 13-14).
9. Vabariigi Valitsus 21.02.2008 korraldusega nr 90 „Nõusoleku andmine geoloogilise uuringuloa andmiseks“ nõustus OÜ-le Hektinvest maavara geoloogilise uuringu loa andmisega tehnoloogilise dolokivi uurimiseks Paemurru uuringuruumis. Samas korralduses märgiti, et geoloogilise uuringu loa andmise otsustab ja loa tingimused kehtestab Järvamaa Keskkonnateenistus. (tl 16).
10. Koigi vald esitas 26.03.2008 elektroonilisel teel Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Vabariigi Valitsuse 21.02.2008 korralduse nr 90 tühistamist. Kaebuse kohaselt Vabariigi Valitsus pole vaidlustatud korralduse andmisel piisavalt hinnanud uuringutega kaasnevaid keskkonnamõjusid ega järginud selleks ette nähtud korda. Kuigi on võimalik väita, et uuring iseenesest ei tekita olulisi keskkonnamõjusid, on ilmselge, et geoloogilise uuringu eesmärgiks on soov alustada tulevikus uuritavas piikonnas maavarade kaevandamist. Planeeritav maavarade kaevandamine Koigi valla territooriumil on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning sellekohase küsimuse õigeks otsustamiseks tuleb teostada laiapõhjaline eelkontroll, veendumaks kavandatava uuringu vajalikkuses ja ohutuses. Vaidlustatud korralduses pole sõnagi tehnoloogiast, mida kavatsetakse uuringutel ning võimalikus hilisemas kaevandamises kasutada. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 2 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse väljaandmise eel analüüsida, kas vastava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Analüüsimisel tuleb lähtuda KeHJS § 6 lg-s 3 sätestatud suhteliselt mahukatest kriteeriumitest. Korraldusest ei johtu üheselt ja arusaadavalt, kas ja kuidas on olulise keskkonnamõju kaasnemise üle otsustatud, eelkõige on täiesti arvestamata, et uuringuloa taotlus hõlmab tegevust ca 10m allpool põhjavee pinda. KeHJS § 11 lg 2 näeb ette, et otsustaja (st tegevusloa andja) vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Kaebuse esitajale ei ole esitatud kõnealust otsust ja sellele ei viita ka vaidlustatud korraldus, mistõttu vastav otsustus tõenäoliselt puudub. Vaidlustatud korraldusest ei johtu üheselt ja arusaadavalt, kas ja kuidas on geoloogilise uuringuga olulise keskkonnamõju kaasnemise üle otsustatud, samuti puudub viide otsusele kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. 2 Vaidlustatud korraldus on kaebuse esitaja hinnangul kaalutlusotsus, mille põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Vaidlustatud korralduses pole seda nõuetekohasel määral tehtud. Vaidlustatud korraldus rikub oluliselt kohaliku omavalitsuse otsustuspädevust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p 1 kohaselt on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kuigi MaaPS § 20 lg 3 näeb ette selles küsimuses teatud erandi, on ilmselge, et sel juhul oleks vaidlustatud korraldus pidanud sisaldama ammendava analüüsi kõigi asjassepuutuvate mõjurite kohta. Volikogu otsuses on märgitud, et vastuseisu geoloogilise uuringu teostamisele on põhjustanud eelkõige uuringule järgneva kaevandamistegevuse sobimatus valla üldplaneeringuga, uuringu kavandatav sügavus, mis puudutab suhteliselt kõrgel asuvat põhjavett, kohalike elanike vastuseis ning uuritava ala lähedus Koigi valda läbivale maanteele. Sisuliselt on kaebuse esitaja arvates ja hinnangul ebaotstarbekas ning ühtlasi põhjendamatu uuringuloa andmine olukorras, kus uuritava varu kaevandamiseks kaevanduse rajamise osas kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike vastuseis on nii ilmne, et kaevanduse hilisemat rajamist ei saa pidada tõenäoseks (tl 4-12).
11. Koos kaebusega esitas Koigi vald esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Vabariigi Valitsuse 21.02.2008 korralduse nr 90 kehtivuse ja täitmise peatamist kuni lahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Kohus küsis keskkonnaministrilt ja OÜ-lt Hetkinvest kirjalikku seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta (tl 25).
12. Keskkonnaministril ei ole vastuväiteid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks (tl 31).
13. OÜ Hetkinvest on seisukohal, et Koigi valla poolt esitatud taotlus ei ole lubatav. Kaebajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus ning puudub õiguskaitsevajadus. OÜ Hetkinvest on seisukohal, et Koigi vald pole nimetatud kaebeõiguse põhistamise alusele tuginemiseks kaebuses näidanud, et vaidlustatud korraldus puudutab tema huve ning et selline mõju on kaebajale oluline ja reaalne. Kaebaja poolt välja toodud argumendid vaidlustatud korralduse tühistamiseks põhinevad üksnes väidetavatel haldusakti menetluslikel puudustel. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei ole lubatud objektiivsetel kaalutlustel ega kolmandate isikute väidetavate õiguste kaitseks. Samuti ei ole Koigi vald kaebuses põhjendanud õiguskaitsevajaduse olemasolu. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas sõltub kaebaja heaolu vaidlustatud korralduse lahendamise tulemusest, kui lõpliku otsuse uuringuloa andmiseks või sellest keeldumiseks teeb Järvamaa Keskkonnateenistus mitte Vabariigi Valitsus. OÜ Hetkinvest on seisukohal, et võimalike kulutuste kandmine on nende tegija enda otsus ning argument, et vaidlustatud korralduse hilisem võimalik tühistamine toob geoloogilisi uuringuid teostavale arendajale paratamatult kaasa olulisi ja tarbetuid kulutusi, on Koigi valla poolt esitatud kolmanda isiku väidetava huvi kaitseks, mis ei saa olla Koigi valla esitatud taotluse aluseks. Koigi valla põhiväited kaebuses seisnevad selles, et Vabariigi Valitsus pole piisavalt hinnanud uuringutega kaasnevaid keskkonnamõjusid ega järginud selleks ettenähtud korda ning vaidlustatud korraldus rikub oluliselt kohaliku omavalitsuse otsustuspädevust. Kaebusest nähtuvalt on Koigi vald sisuliselt vastu hoopis kaevandamisele, mitte uuringutele. Kuna MaaPS § 14 lg 4 annab uuringuloa taotletava uuringuruumi asukoha keskkonnateenistus, so Järvamaa Keskkonnateenistus, on Järvamaa Keskkonnateenistus see, kes otsustab lõplikult, kas enne 3 uuringuloa andmist on vaja hinnata kaasnevaid keskkonnamõjusid või mitte. Nimetatud asjaolu üle ei otsusta Vabariigi Valitsus, kes osaleb uuringuloa andmise menetluses kooskõlastava organina. Kohaliku omavalitsuse otsustuspädevuse piiramiseks ja seeläbi kaalutlusõiguse rikkumiseks ei saa lugeda Vabariigi Valitsusele kehtiva seaduse alusel antud otsustuspädevust. Lisaks eeltoodule ei mõjuta Koigi valla poolt välja toodud seisukohad asja lõplikku sisulist otsustamist. (tl 34-38). KOHTU PÕHJENDUSED:
14. Kohus leiab, et Koigi valla kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda ja kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Vastavalt

§ 11

lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 13.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 7

lg 1 teine lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse, kui isikul puudub selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab ning, kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. 14. Koigi vald on esitanud halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 21.02.2008 korralduse nr 90 „Nõusoleku andmine geoloogilise uuringu loa andmiseks“ tühistamiseks. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 106 lg 2 näeb ette, et toimingu suhtes sätestatut ei kohaldata menetlustoimingule.

§ 4

lg 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohus leiab, et MaaPS § 20 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse nõusolek uuringuloa andmiseks ei ole käsitatav kaevata haldusaktina

§ 4lg 1 tähenduses.

Vabariigi Valitsuse nõusolekuga ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Tegemist ei ole ka toiminguga HMS § 106 lg 1 tähenduses, vaid menetlustoiminguga uuringuloa taotluse menetluses. Seega on kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud menetlustoimingu haldusakti (uuringuloa) andmise menetluses. 4

1. Geoloogilise uuringu loa taotlemine, uuringuloa andmine ja loa andmisest keeldumine on sätestatud maapõueseaduse 2 ptk 2-s jaos. Vastavalt MaaPS § 14 lg-le 1 esitab taotleja uuringuloa saamiseks loa andjale taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loa andja saadab uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult. Vastavalt MaaPS § 14 lg-le 4 annab uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas taotletava uuringuruumi keskkonnateenistus, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust loa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kohta. Nimetatud sätetest tuleneb, et lõpliku otsuse tegija uuringuloa taotluse menetluses on kohalik keskkonnateenistus, so käesoleval juhul Järvamaa Keskkonnateenistus ja haldusaktiks uuringuloa taotluse menetluses on uuringuluba või selle väljaandmisest keeldumise otsus.
2. Vastavalt MaaPS § 20 lg 1 p-le 9 keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus maavara otsingu eesmärgil uuringuloa andmisega. Samas sätestab MaaPS § 20 lg 3, et kohaliku omavalitsuse mittenõustumise korral tohib uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega ei tähenda kohaliku omavalitsuse vastuseis uuringuloa väljaandmisele, et luba pole võimalik üldse välja anda. Uuringuloa võib välja anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Arvestades, et kehtivas maapõueseaduses on kaevandamisloa andmise menetlus reguleeritud sarnaselt geoloogilise uuringuloa andmise menetlusega, toetab kohtu eeltoodud seisukohta ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2007 kohtuotsus nr 3-3-1-86, eriti selle otsuse p 18 ja p-i 27 kolmas lõik. Käesoleval juhul ei ole seadusandja MaaPS § 14 lg-s 4 sätestanud Vabariigi Valitsuse nõusoleku siduvust lõpliku otsustuse suhtes. Vabariigi Valitsuse nõusolek on vaid luba uuringuloa taotluse menetluse jätkamiseks, mitte uuringuloa väljastamiseks. Vastutus õiguspärase haldusakti andmise eest menetlusosaliste ees jääb ikkagi lõppotsustajale, kes ei saa oma tegevuse õigustusena toetuda teise haldusorgani nõusoleku olemasolule. Nõusolek ei välista uurimisprintsiibist tulenevat haldusorgani kohustust välja selgitada kõik asjas tähtsust omada võivad asjaolud. Nimetatud seisukohta kinnitab ka vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 21.02.2008 korralduses nr 90 märgitu, et geoloogilise uuringu loa andmise otsustab ja loa tingimused kehtestab Järvamaa Keskkonnateenistus.
3. HMS § 72 lg 2 kohaselt haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Sama paragrahvi lg 3 järgi võib haldusaktist eraldi vaidlustada viivituse; tegevusetuse; ametiisiku taandamisest keeldumise; haldusakti andmise taotluse tagastamise ja muu seaduses sätestatud toimingu. Käesoleva nõusoleku vaidlustamise näol ei ole tegemist ühegi juhuga eelloetletutest.
4. Riigikohtu halduskolleegium on oma 28.02.2007 otsuses nr 3-3-1-86-06 leidnud: „Riigikohtu halduskolleegium leidis
5. veebruari
6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 5), et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest (menetlusökonoomia põhimõte) lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.“ Samas lahendis on Riigikohus p-s 22 asunud seisukohale, et olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisele või vastava tegevusloa andmisele suunatud haldusmenetluse toimingute 5 vaidlustamise lubatavuse üle otsustamisel ei saa lähtuda ainuüksi menetlusökonoomia põhimõttest. Valdkonna eripärast tulenevalt peab kaebeõigust omav isik omama avaramat õiguslikku võimalust vaidlustada sellises menetluses tehtavaid toiminguid eraldi lõplikust haldusaktist. Menetlustoimingu vaidlustamise lubatavuse üle otsustamisel tuleb arvestada esmalt menetlustoimingu tähtsust ja väidetava rikkumise olulisust menetluse põhinõuete täitmisel.
7. KeHJS § 6 lg 2 lg 1 sätestab tegevuse liigid, millega kaasneb oluline keskkonnamõju. Geoloogilist uuringut ei ole selles loetelus märgitud. Käesolevas asjas vaidlustatud korralduses on leitud, et uuringutega olulist keskkonnamõju ei kaasne. Ka kaebuse esitaja on kaebuses leidnud, et on võimalik väita, et uuring iseenesest ei tekita olulisi keskkonnamõjusid. Kaebuse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tulevikus planeeritav maavarade kaevandamine. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 21.02.2008 korralduses nr 90 märgitud tehnoloogilise dolokivi uurimisega Paemurru uuringuruumis olulist keskkonnamõju ei kaasne.
8. Tulenevalt MaaPS § 20 lg 1 p-le 9 on Koigi valla puhul haldusmenetluses tegemist menetlusosalisega HMS § 11 lg 1 p 4 kohaselt, kellel on õigus esitada uuringuloa menetluses oma seisukoht, kui kavandatav uuringuruum asub tema haldusterritooriumil. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses väitnud, et vaidlusaluse Vabariigi Valitsuse korralduse andmisel oleks rikutud tema kui menetlusosalise õigusi. Kaebuse esitaja on leidnud, et vaidlusaluse Vabariigi Valitsuse korraldusega on rikutud kohaliku omavalitsuse otsustuspädevust, KOKS § 3 p 1 kohaselt on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Samas kaebaja möönab, et MaaPS § 20 lg 3 näeb ette selles küsimuses teatud erandi. Kohus nõustub OÜ-ga Hetkinvest, et kohaliku omavalitsuse otsustuspädevuse piiramiseks ei saa lugeda Vabariigi Valitsusele kehtiva MaaPS § 20 lg-ga 3 antud otsustuspädevust. Kaebaja on leidnud, et vaidlustatud korralduse andmisel on rikutud KeHJS § 6 lg 2 p-i 2 , kuna ei ole teostatud olulise keskkonnamõju kontrolli. Vastavalt KeHJS §-le 9 on isikuks, kes vastavalt sama seaduse § 6 lg 2 p-le 2 peab uuringuloa taotluse väljaandmise eel analüüsima, kas vastava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju, tegevusloa andja, seega käesoleval juhul kohalik keskkonnateenistus, mitte aga Vabariigi Valitsus tegevusloa andmiseks nõusoleku andmisel. Kaebuse esitaja on kaebuses ka ise märkinud, et KeHJS § 11 lg 2 näeb ette, et otsustaja (st tegevusloa andja) teeb tegevusloa taotluse läbivaatamisel otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. 21.Praeguses menetlusstaadiumis ei ole ka teada, kas geoloogilise uuringu luba OÜ-le Hetkinvest väljastatakse või mitte, sest Vabariigi Valitsuse nõusolek ei kohusta Järvamaa Keskkonnateenistust geoloogilise uuringu luba väljastama.
9. Asjakohatu on kaebuse esitaja väide planeeritava maavara kaevandamisega kaasnevast olulisest keskkonnamõjust, kuna käesolevas menetluses ei ole taotletud kaevandamisluba.
10. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et käesolev kaebus on esitatud ennatlikult. Haldusmenetluse praeguses etapis ei riku Vabariigi Valitsuse 21.02.2008 korraldus nr 90 kaebuse esitaja õigusi ning Koigi vallal puudub subjektiivne õigus halduskohtu kaudu haldusmenetluse selles staadiumis menetlustoimingut vaidlustada. Eeltoodut arvestades ei saa Koigi vallal ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

6 24.

§ 121

lg-s 1 sisalduva üldnormi kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisti. Vastavalt

§ 121

lg-le 2 võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks võimatuks. Kuna kaebus ei kuulu menetlusse võtmisele, ei saa tõusetuda kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse küsimust, mistõttu puudub

§ 121lg-st 2 tulenev alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

25.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Aili Maasik Kohtunik 7