Obsah (4)

§ 11§ 9§ 7§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-2232 Haldusasi J.k.’e kaebus Sotsiaalkindlustusameti Talli

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

1. Kaebuses märgitu kohaselt kaebaja esitas 14.03.2007 Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Paide osakonnale taotluse vanaduspensioni määramiseks. Pensioniametis selgus, et kaebaja on kasvatanud kolme last ja tal oli õigus soodustingimustel vanaduspensionile juba 62aastaseks saamisel, 15.03.
2. Kaebaja leiab, et kuna tal on saamata terve aasta „ausalt välja teenitud pension“, siis soovib ta, et pensioniamet selle kompenseeriks. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamistaotluse, soovides, et kohus kohustaks Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Paide osakonda kaebuse esitajale saamata jäänud pensioni välja maksma. Kaebusele oli lisatud Tallinna Pensioniameti Paide osakonna 10.10.2007 selgitus nr 6.TL209/11946-2, millest nähtub, et tegemist on vastusega kaebaja 03.10.2007 kirjale. Seega nähtus, et kaebaja on soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt määramiseks pensioniameti poole pöördunud ja saanud keelduva vastuse.
4. novembri 2007 määruses kohus leidis, et kaebuse läbivaatamine kuulub põhimõtteliselt Tallinna halduskohtu pädevusse ning et kaebaja on riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Samuti leidis kohus, et vaatamata sellele, et kaebaja ei ole kohtule esitanud kirja koopiat, millega ta Tallinna Pensioniameti Paide osakonna poole pensioni tagasiulatuvalt määramiseks on pöördunud, samuti ei ole ta teatanud, millal ta keelduva vastuse on kätte saanud, võiks teoreetiliselt lugeda kohustamiskaebuse tähtaegselt (

§ 9lg 2) esitatuks (kohtusse saabunud 02.11.2007).

Samas kaebuse asjaolude selgitamise ja puuduste kõrvaldamise vajadusel jättis kohus kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

1. Kohus märkis määruses järgmist: „
2. Vaatamata sellele, et kaebus võib teoreetiliselt olla tähtaegne ja lubatav, on antud juhul väga oluline juhtida kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, kas esitatud kaebusega on kaebajal üldse võimalik oma eesmärki saavutada. Tallinna Pensioniameti Paide osakonna 10.10.2007 selgitusest nr 6.TL20-9/11946-2 nähtub, et kaebaja esitas taotluse vanaduspensioni määramiseks 14.03.
3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 31 lg 1 kohaselt riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile. Lõike 3 kohaselt pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu pensioniavalduse koos vajalike dokumentidega. RPKS § 32 lg 2 alusel riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse pension ainult järgmistel juhtudel: näiteks vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise päevast. Nii kaebusest endast kui ka Tallinna Pensioniameti Paide osakonna 10.10.2007 selgitusest nähtub, et kaebaja ei ole esitanud õigeaegselt (kolme kuu jooksul arvates pensioniikka – 62 a - jõudmisest) pensioniametile avaldust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Samuti ei näe RPKS sätted ette võimalust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks tagasiulatuvalt, põhjusel et isik ei olnud teadlik õigusest jääda soodustingimustel vanaduspensionile. 6.

§ 7

lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on kohtusse pöördumise eelduseks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohus selgitab, et kaebuse toimingu sooritamiseks kohustamiseks võib esitada, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, kusjuures nimetatud keeldumine peab olema õigusvastane. Antud juhul kaebaja ei ole märkinud, miks ta leiab, et keeldumine soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt määramisest rikub tema õigusi (milliseid?) ja on õigusvastane, mille märkimist kaebuses nõuavad

§ 10lg 2 p-d 3 ja 4.

Pensioniamet on kaebajale selgitanud, millisest õiguslikust alusest tulenevalt ei saa tagasiulatuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määramist taotleda. Seega tuleb kaebajal selgitada, milles seisneb Pensioniameti keeldumise õigusvastasus: kas ta on valesti kohaldanud seadust või lähtunud valedest asjaoludest, ning milliseid kaebaja õigusi on sellega rikutud.

1. Kaebaja on kohtu poole pöördunud saamata jäänud pensioni väljamaksmiseks, kuigi kaebaja on ilmselt pöördunud soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks pensioniameti poole hilinemisega (pensioniavaldus on esitatud hiljem kui kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise päevast, milleks oli 15.03.2006) ja on saanud seetõttu keelduva vastuse. 2 Kohus selgitab, et lähtudes sellest, et kohtu pädevusse ei kuulu vanaduspensioni määramine ega ka pensionisummade väljamaksmine, vaid kohus saab ainult kontrollida, kas keeldumine oli õiguspärane või õigusvastane, siis kaebaja ilmselt ei saavuta esitatud kaebusega oma tegelikku eesmärki, milleks on tagantjärele väidetavalt saamata jäänud pensionisummade väljamaksmine. Kohus juhib seejuures kaebaja tähelepanu veelkord asjaolule, et RPKS § 32 lg 2 alusel riiklik vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise päevast. Kui kaebaja ei ole õigeaegselt soodustingimustel vanaduspensioni määramist taotlenud, siis puudub ka igasugune õiguslik alus taotleda n.n saamata jäänud pensionisummade väljamaksmist ka kohtus. Kohus saaks kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama üksnes siis, kui Pensioniamet on keeldunud kaebajale pensioni tagant järele määramast õigusvastaselt. Praegu kohtu käsutuses olevad andmed keeldumise õigusvastasust ei kinnita. Kui kaebajal on teistsuguseid andmeid ja tõendeid, siis tuleb need kohtule esitada.
2. Eeltoodu alusel tuleb kaebajal kohtule teatada, kas ta soovib kaebuse edasist menetlemist või soovib loobuda kaebusest, arvestades seejuures kohtu eelnevaid selgitusi, mille kohaselt esitatud kaebusega kaebaja ilmselt oma eesmärki ei saavuta. Samas juhib kohus kaebaja tähelepanu ka sellele, et juhul kui kaebaja soovib kaebuse edasist menetlemist, siis tuleb see viia vastavusse ka

§ 10nõuetega.

Ka kaebuse täiendus tuleb esitada kahes eksemplaris (

§ 10

lg 5).“ Eeltoodust nähtub, et kaebaja pidi täiendama oma kaebust oluliste asjaoludega – eelkõige selgitama oma subjektiivsete õiguste rikkumist, kaevatava toimingu õigusvastasust ja täpsustama oma taotlust – ning viima kaebuse vastavusse ka muude

§ 10nõuetega.

1. Kaebuse esitaja on väljastusteatest nähtuvalt saanud määruse ärakirja kätte 16.11.
2. Seega möödus kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg 01.12.
3. Et tähtpäev langes puhkepäevale, siis oleks kaebaja saanud puudusi kõrvaldada veel ka esmaspäeval, 03.12.
4. Kaebaja ei ole kohtule tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani vastanud ega oma kaebust nõuetekohaselt täiendanud. Sellest teeb kohus järelduse, et kaebaja on, tulenevalt kohtumääruses antud selgitustest, mõistnud oma kaebuse perspektiivitust. Neil asjaoludel tuleb seadusnõuetele mittevastav kaebus selle esitajale tagastada, millise võimaliku tagajärje eest on kaebajat hoiatatud. Hurma Kiviloo Kohtunik 3 4