2-07-46149/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-46149 Tsiviilasi ST`i hagi AJ vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ST (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: AJ(ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
3. veebruar
4. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja ST, kostja AJ RESOLUTSIOON Hagiavaldus jätta rahuldamata. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused 01.11.
5. a esitas hageja kohtule hagi milles palub vähendada Harju Maakohtu 11.06.
6. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-16412 välja mõistetud igakuise elatise 3000 krooni suurust 1800 kroonile. Hagivalduse kohaselt on asjaolud muutunud, kuna hageja kaotas töökoha. Hageja materiaalne olukord halvenes järsult. Hageja on võtnud ennast arvele tööturuametis, kuid pole kindel millal leiab uue töökoha ja kas üldse leiab. Lisaks on hagejal kohustus hooldada kõrges eas ema, kes põeb vähki. Hageja elab emaga kahekesi, ema vajab pidevat järelvalvet-hooldust ning hageja peab leidma raha ka eluaseme kulude tasumiseks ja muudeks igapäevasteks kuludeks. Hagejal on elatise 3000 krooni tasumine antud olukorras majanduslikult ülejõu käiv. Tõendid: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõend, tööturuameti tõend Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Seisuga 28.12.
7. a on lapse elatusraha võlg 13 494.49 krooni. Kostja esitas hagejale ettepaneku võlg kustutada või loobuda vanemlikest õigustest, kuid hageja keeldus. Seoses poja kasvatamisega ja majandusliku olukorraga ei ole kostja nõus elatisega 1800 krooni. Hageja ema ülalpidamiskulud ei ole põhjus poja elatisraha vähendamiseks, kuna hageja emal on veel üks poeg ja üks tütar, kes peavad jagama haige ema ülalpidamiskulusid. Hageja on tööturul konkurentsivõimeline tööotsija, kelle on reaalne võimalus kandideerida pakutavatele töökohtadele. Kostja toetab oma rasket südamehaiget isa. Tõendid: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõend, arstliku ekspertiisi otsus ekspertiisiotsuse sisuline põhjendus, pensionitunnistus. , arstliku Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 25.02.
8. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt on hageja ikka töötu, hariduselt on ta tisler. Hageja on käinud tööd otsimas, aga tingimused ei sobi kuna tal on allergia ja töö on seotud mürgiste ainetega. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapsele arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal ei ole majandusliku olukorra tõttu võimalik maksta elatist 3000 krooni kuus. Üksnes tööturuameti tõend kostja töötuse kohta ei tõenda kostja tegelikku varanduslikku seisundit. Samuti ei ole hageja tõendanud, et haige ema ülalpidamiskohustus tuleneb PkS § 63 lg 1 sätestatust. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma töö ja vajadusel müüma temale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuste täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole elatise vähendamiseks PkS § 61 lg 3 järgi alust. Maie Seppo kohtunik