) § 27 lg 2 nõudeid, jättes töölepingus märkimata, millisel seaduslikul alusel sõlmis kostja hagejaga tähtajalise töölepingu. Hageja töökohustused on loetletud töölepingu p-s 2, millest nähtub, et hageja põhiliseks töökohustuseks oli müügitöö ning sellest tulenevad konkreetsed ülesanded ja kohustus täita teatud ülesanded kindlateks tähtaegadeks. Hageja on seisukohal, et projektijuhi töö on alalise iseloomuga ning et 12.07.2007 tööleping oli sõlmitud määramata ajaks, kuna
Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-96-02. Kostja ei teavitanud hagejat vastavalt
Kostja esitas 15.08.2007 hagejale töölepingu lisa nr 2, millest nähtus, et hagejaga lõpetatakse tööleping 20.08.2007
Tulenevalt
lg-st 2 on hageja seisukohal, et töölepingu lõpetamise vormistamist
lg-s 1 sätestatud korras ei saa vaadelda töölepingu lõpetamisest etteteatamisena, kuna
Hageja on seisukohal, et kostja lõpetas temaga 20.08.2007 töölepingu ebaseaduslikult. Asjaolu, et töölepingu sõlmimisel määratles kostja töölepingu p-s 2 hageja töökohustused ning hageja oli mõningad tööd kohustatud täitma kehtestatud tähtaegadeks, ei muuda projektijuhi tööd ajutiseks.
lg-s 2 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-96-02 on esitatud loetelu, millistel juhtudel võib sõlmida tähtajalise töölepingu. Nimetatud loetelusse ei kuulu projektijuhi ametikoht. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, peavad kohtud
lg 2 meelevaldse laiendamise korral kohaldama
§-is 15 sätestatut. Tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg-st 1 on hageja seisukohal, et kostjal puudusid alused 12.07.2007 sõlmitud töölepingu lõpetamiseks
lg 1 alusel, kuna töölepingu sõlmimisel kostja ei märkinud tähtajalise töölepingu sõlmimise seaduslikku alust. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine
lg 1 alusel ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping sõlmituks määramata ajaks, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses, hüvitis etteteatamise tähtaja rikkumise eest 5 tööpäeva keskmise palga ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et lepingu allkirjastamise ajal oli jutt määramata ajaga lepingust. Lepingu allkirjastamisel hagejat kiirustati tagant, ilmselt eesmärgiga varjata hageja eest asjaolu, et tegemist on tähtajalise töölepinguga. Hageja esindaja lisas, et töölepingu sõlmimisel öeldi, et hageja peab tegema projektijuhi tööd ja muid lepingus kindlaks määratud töid, mis kuulusid projektijuhi ülesannete hulka. Hageja töö sisusse olid töölepingus märgitud tähtajad, mille alusel kostja viitab, et tegemist oli tähtajalise töölepinguga, aga see ei ole tähtajalise töölepingu seaduslik alus. III Kostja seisukoht OÜ J (edaspidi kostja) hagi ei tunnista. Kostja seisukohtade kohaselt oli poolte vahel 12.07.2007 sõlmitud töölepingu p 1.2 sõnastuses kirjas, et leping on sõlmitud määratud tähtajaks lõpptähtajaga 20.08.2007. Vastavalt
lg 2 p-st 1 võib töölepingu sõlmida määratud ajaks ka vaid teatud konkreetse töö tegemise ajaks, see tähendab, et kui vastava töö lõppemine on tähtajaliselt ette planeeritav ja seetõttu ajutise iseloomuga. Töölepingu p-s 2 on hageja ja kostja kokku leppinud
lg 2 mõttes tööd, mille täitmine oli lepingus määratud tähtaja jooksul hageja kohustuseks. Töökohustuste ja nende täitmise tähtaegade määramisel on lepingu sõlmimisel arvestatud hageja enda poolt esitatud tingimusi, mida kinnitab hageja seletus 3 töövaidluskomisjoni 31.10.2007 istungi protokollis (töövaidluskomisjoni t lk 30 pöördel). Hageja oli vaidlusaluse töölepingu sõlmimisele eelnevalt olnud kostjaga töösuhtes. Kostja pöördus uuesti hageja poole ettepanekuga sõlmida tööleping määratud ajaks vaid seetõttu, et 07.07.2007 hukkus kostja tegevjuht, kelle tööülesanded tuli jagada olemasolevate töötajate vahel, kuni vastava ametikoha taastäitmiseni. Seetõttu tekkiski kostjal ajutiselt vajadus hageja palkamiseks teatud tööde tegemiseks. Hageja oli sellest asjaolust teadlik.
lg 2 ei anna konkreetsete ametikohtade loetelu, mille puhul võib sõlmida määratud tähtajaga lepingu, vaid toob alused, millal on tähtaegse töölepingu sõlmimine seaduspärane. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et projektijuhi töö saab olla vaid alalise iseloomuga ega väitega, et kuna projektijuhi ametikoha nimetus puudub
Tulenevalt töölepingus loetletud tööde iseloomust, eeldasid konkreetsete tähtaegadega tööde täitmine nii suhtlemist hankijate kui ostjatega, aga ka müügitöö funktsioonide täitmist, mistõttu märgiti töölepingu p-des 2.4.1 - 2.4.3 ka müügijuhi üldkohustused. Poolte ühiseks tahteks oli tähtajalise töölepingu sõlmimine. Seda kinnitab ka hageja oma hagiavalduse esimese lehe neljandas lõigus, kus ta kirjutab, et „hageja põhiliseks töökohustuseks oli müügitöö ning sellest tulenevad konkreetsed ülesanded, kohustused täita need teatud tähtaegadeks“. Kuna hageja nõuab kostjalt
lg 3 alusel hüvitist, viidates asjaolule, et kostja rikkus
lg 1 p 2 nõudeid, siis sellega ta möönab, et poolte vahel oli siiski sõlmitud tähtajaline tööleping
lg 2 p 2 alusel.
ei sätesta peale kirjaliku etteteatamise nõude muid vormi- või protseduurireegleid töölepingu lõpetamisele tähtaja möödumisel. 15.08.2007 teavitas kostja hagejat töölepingu lõpetamisest tähtaja möödumise tõttu tähtaegselt töölepingu lisaga nr 2. Asjaolu, et töölepingu lõpetamise teavitus kajastus lepingu lõpetamise vormistamise dokumendis, ei ole vastuolus
Hageja on teavitusele 17.08.2007 lisatud omakäelise kommentaariga kinnitanud, et on teavituse sisu, milleks on määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel, mõistnud sarnaselt tööandjaga. Kostja seisukohalt puudub alus lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel, seega puudub ka alus hüvitise väljamõistmiseks
Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja ning kostja esindaja seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Poolte vahel puudub vaidlus, et 12.07.2007 kirjutati nende poolt alla tööleping nr 256. Nimetatud lepingu punktide 2. 1 ja 1.2 kohaselt võeti hageja tööle kostja juurde projektijuhina tähtajaga 20.08.2007.
Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab olema sel juhul tegemist ajutise iseloomuga tööga. Hageja selgitas kohtuistungil, et töölepingu luges ta enne allkirjastamist läbi ning et teatud tööd pidi ta tõepoolest teatud tähtajaks ära tegema. Lepingust nähtub, et lisaks üldisele tähtajale oli kokku lepitud veel selle üldise tähtaja sees erinevate tööde tegemiseks lühemaid tähtaegu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga nagu ei saaks projektijuhi töö oma iseloomult olla tähtajaline. Asjaolu, et see ei sisaldu
lg 2 loetelus, ei tõenda hageja seisukohta samuti, kuna seadusesäte ei sisalda konkreetsete ametikohtade loetelu, vaid annab üldised põhimõtted määratud ajaks töölepingu sõlmimise alustele. Kuna lepingu sõlmimine toimus mõlema poole tahtel (seda kohus eeldab, kuna vastupidist kumbki pool ei väitnud ega tõendanud), siis pidid pooled töötaja tööülesannetest sarnaselt arusaama. Vastavalt
§-le 78 muutub määratud tähtajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks, kui kumbki pool ei nõua määratud ajaks sõlmitud lepingu lõpetamist või ei 4 sõlmita uut lepingut ja töösuhted jätkuvad. Antud asjas kummagi aluse esinemist hageja ei väitnud. Seega ei muutunud pooltevaheline tööleping tähtajatuks ning tööandjal oli õigus viiepäevase etteteatamise tähtajaga pooltevaheline tööleping lõpetada. Ka on paljasõnalised hageja väited kohtuistungil selle kohta, et lepingu sõlmimisel oli juttu määramata ajast, et tema eest varjati lepingu tähtajalisust ja et teda kiirustati lepingut allkirjastama. Tõendamist ei leidnud ka hageja väide töölepingu lõpetamisest etteteatamise protseduurireegli (kirjaliku etteteatamise kohustuse) rikkumise kohta.
lg 1 kohaselt tuleb töölepingu lõpetamisest tähtaja möödumise tõttu teatada töötajale ette kirjalikult. Antud asjas puudub vaidlus, et kostja esitas hagejale 15.08.2007 allkirjastamiseks töölepingu lisa nr 2, millele aga hageja 17.08.2007 keeldus allkirja andmast (t lk 11). Nimetatud lisa tekstist nähtub, et sellega teatati töötajale töölepingu lõpetamisest 20.08.2007
Kohus ei nõustu hageja seisukohaga nagu ei saaks sellist etteteatamist lugeda kooskõlas olevaks
§ga 77. Vaieldamatult oli tegemist kirjaliku etteteatamisega. Kas vastav teade oli pealkirjastatud „teatena”, „teatisena” või kasutati sel otstarbel töölepingu lisa, milline oleks tulnud vastavalt
Tähtsust omab, et teatatud oli kirjalikult ning seaduses ettenähtud viis päeva enne töösuhte lõpetamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi rahuldamisele ei kuulu, selliselt, et kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.