2-08-129/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-129 Tsiviilasi DG hagi AG vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja DG(ik XXX, eluk XXX) Kostja AG(ik XXX eluk XXX) Istungi toimumise aeg 04.03.

1. a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Istungil osalenud isikud Hageja DG Kostja AG Kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebe kord
2. Lahutada DG ja AGi vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest. Poolte menetluskulu abielulahutamise nõudes jätta poolte endi kanda.
3. Välja mõista kostjalt AG hageja DG kasuks (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXX Ühispangas) igakuine elatis summas 2250 kr alates 01.01.2008.a. tütar VG (ik XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Jätta riigilõiv elatise nõudes kogu ulatuses kostja AGi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja palub lahutada poolte abielu ja välja mõista igakuine elatusraha summas 2250 kr kuus alates 01.01.2008.a. tütar V ülalpidamiseks. Perekonnanimeks peale abielu lahutamist palub hageja jätta G. Kostja seisukoht Kostja ei vaidle abielu lahutamise nõudele vastu, leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja on nõus tasuma elatist 2250 kr kuus Kohtu põhjendused Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX.a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu säilitamist võimalikus ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja soovib jätta endale abiellumisel võetud perekonnanime G. PKS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asjaolu, et poolte abielust on XXX.a. sündinud tütar VG, on tõendamist leidnud sünnitunnistusega nr XXX v a XXX.a. Seega on laps alaealine, kes vajab abi. PkS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Nimetatud sätte mõtte kohaselt mõistetakse ka elatis välja juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses. PkS § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasub alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist alates 01.01.2008.a. summas 2250 kr. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et hageja kasuks tuleb alates 01.01.2008.a. kostjalt välja mõista elatis summas 2250 kr tütar V ülalpidamiseks kuni elatise suuruse muutmiseni või kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab elatise nõudes menetluskulud kostja AG. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 järgi kannavad abielu asjas kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jäävad abielu lahutamise asjas kummagi poole kulud tema enda kanda. Ene Tsefels Kohtunik