1 ja 3 sätestatule tuginedes leidis kaebaja, et C kategooria omanikul on B kategooria juba olemas, tegemist on kõrgema ja professionaalsema kategooriaga ja pole mõtet eksamit uuesti sooritada. Ida Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses (t.l. 18-19) ei peetud kaebust õigeks, paluti jätta see 1 rahuldamata ja väideti, et kaebaja kõrvaldati juhtimiselt reaalselt 15.07.2007, otsusele kirjutatud kuupäev aga on kirjaviga, mis ei peaks haldusakti õigustühiseks muutma.
ja 22 tuginedes märgiti, et kuna kaebaja juhiloale ei ole kategooriat B märgitud, ei ole tal selle kategooria sõidukit ka õigus juhtida. Kaebaja poolt viidatud
peeti asjasse mittepuutuvaks, sest see sätestab C ja D kategooria juhtimisõiguse saamise tingimusi aastal 2001 jõustunud
alusel, kaebajale on C kategooria juhtimisõigus antud aga aastal 1979. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kirjalike väidete ja taotluste juurde, esitas riigilõivu tasumisega kantud 80 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja kinnitas veelkord, et sai vaidlustatud otsuse kätte 15.07.2007 kui talle väärteo protokoll koostati. Ida Politseiprefektuur oma volitustega esindajat kohtuistungile ei saatnud. Volituse vajadus oli talle kohtukutses teatavaks tehtud (t.l. 1516). KOHTU PÕHJENDUSED Liikluse korraldamine ning liiklejate õigused ja kohustused on reguleeritud
s. Selle seaduse § 22 lg. 1 kehtestatu kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Sama seaduse § 24 lg. 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks juhiluba. Mootorsõidukite suhtes kehtivad kategooriad on sätestatud
1 ja 2 ning lisas 1. Kehtestatu kohaselt hõlmab A ja A1 kategooria mootorrattaid, B kategooria kuni 3500 kg ning C kategooria üle 3500 kg registrimassiga autosid, milledes on peale juhikoha kuni kaheksa istekohta. N. T juhiloale (t.l. 4) on märgitud vaid A, A1, C ja C1 kategooriate sõiduki juhtimise õigus, kuid pole tehtud B kategooria mootorsõiduki juhtimist õigustavat märget.
2, 3, 4, 5, 6 ja 7 on loetletud need kategooriad, milliste olemasolul on isik õigustatud juhtima ka mõne teise kategooria sõidukit. Sama seaduse § 29’ lisab veel mõned erandlikud juhud. Kuna seejuures ei ole nimetatud, et A, A1, C või C1 kategooria sõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka B kategooriasse kuuluvat sõidukit, on Ida Politseiprefektuuri politseiametnik õigesti leidnud, et N. T ei oma B kategooria sõiduki juhtimise õigust.
1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sama seaduse § 20’ lg. 2 p. 3 kehtestatu kohustab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mitteomava isiku mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldama. Seega on N. T sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine olnud põhjendatud. Vastav otsus vastab
3 kehtestatud vorminõuetele. Asjaolu, et otsusele märgitud kuupäevad ei vasta tegelikkusele on küll oluline vormiviga, kuid pole siiski piisav alus selle otsuse tühistamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 58 sisalduva halduse üldise põhimõtte kohaselt saab haldusakti vorminõuetele mittevastavus kaasa tuua selle tühistamise vaid juhul, kui rikkumine mõjutas asja otsustamist. N. T ei ole B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust alates hetkest, kui talle 27.04.2001 väljastati ilma vastava märketa juhiluba. Seega ei võinud ta selle kategooria mootorsõidukit juhtida otsuse kuupäevaks kirjutatud 15.06.2007, 15.07.2007 kui ta tegelikult sõiduki roolis kinni peeti ega ka nende kuupäevade vahelisel ajal. Kaebuses viidatud asjaolu, et seaduseandja on
1 ja 3 kehtestanud C ja C1 kategooria juhtimisõiguse saamise tingimuseks B-kategooria juhiloa olemasolu, ei oma käesoleva kaebuse lahendamisele tähendust, sest politseiametnikel pole juhilubadele märgitu laiendatud kohaldamise õigust. Lisaks tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr. 169 “Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa 2 vormid” § 16 lg. 3 sätestatust otseselt, et B kategooria juhtimisõigust tuleb eraldi taotleda ka siis kui C ja D kategooria on juba olemas. Eeltoodu alusel ei ole N. T kaebus põhjendatud ega kuulu halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamisele. Kuna Ida Politseiprefektuuri menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei ole esitanud, jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.