) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB-is (endine SEB Eesti Ühispangas) või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Muus osas ei ole käesolev kohtuotsus vaidlustatav. Menetluse käik 15.02.2008.a esitas xxx Harju Maakohtusse hagi xxx ja xxx vastu solidaarselt võlgnevuse 178 853 krooni saamiseks. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas neid vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seejuures hoiatati kostjaid
Hagimaterjalid toimetati kostja I seaduslikule esindajale isiklikult kätte 08.03.2008.a ja kostjale II isiklikult kätte 08.03.2008.a. Juhindudes
§-st 323 loeb kohus kostjale I menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes
lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg-st 1 tulenevalt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Laenulepingu p 4.2 kohaselt käendaja vastutab laenusaaja poolt tasumata laenusumma ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 160 000 krooni. Kostja I ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kuulub nõue kostja II vastu kostjaga I solidaarselt 160 000 krooni nõudes rahuldamisele (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 145 lg 1 ning lepingu p 4.2 alusel. Ülejäänud võlgnevus 18 853 krooni tuleb välja mõista xxx. 2 2-08-5885 Menetluskulude jaotus
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. xxx tasus 13.02.2008.a arvelduskontolt nr 1210016731 AS Parex banka Eesti Filiaalis Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2900072123; selgitus: „riigilõiv xxx hagiavalduse eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 9250 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv osaliselt või täielikult, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas. Hageja on esitanud hagi põhivõlgnevuse 145 068 krooni ja viivise 33 785 krooni väljamõistmise nõudes.
Seega põhivõlgnevuselt 145 068 krooni tuli riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 7750 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele enammakstud riigilõiv, s.o. 1500 krooni.
Lähtudes
lg-test 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.