← Eesti

2-05-17803/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-05-17803 Tsiviilasi L.S. ja Ü.S. hagi J.O. vastu asjade väljatõstmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L.S. hageja Ü.S. , hagejate lepinguline esindaja adv Marian Priks, AB Valge & Uiga, Aleksandri 8, 51004 Tartu; kostja J.O. , Kohtuistungi aeg Protokollija
  2. september 2006.a istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 452 lg 1 ja 3, 456 lg 1 ja 2, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Kohustada J.O. i vabastama L.S. ale ja Ü.S. ale kuuluv 12/30 suurune mõtteline osa Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 24748 kantud, Tartu linnas K. 5 asuvast kinnistust kostjale kuuluvast mööblist, tarbeesemetest ja muudest isiklikest asjadest. Vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral tõsta J.O. ile kuuluvad esemed nimetatud kinnisasjalt välja Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista J.O. ilt L.S. a kasuks kohtukulude katteks 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse sisu Hagejad ostsid 26.04.2005 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu alusel 12/30 suuruse mõttelise osa Tartu linnas K. 5, registriosa nr 24748, kinnistust. 03.05.2005 on hagejad kantud nimetatud kaasomandiosa ühisomanikena kinnistusraamatusse. Hagejad ei ole saanud omandit kasutama hakata, sest ostetud majaosa ja ülejäänud kinnistu on täis kostjale kuuluvaid asju, mida kostja vaatamata hagejate korduvatele palumistele on keeldunud ära viimast. Hagejate esindaja palub Asjaõigusseaduse §-de 68 lg 1 ja 2 ning 89 alusel kohustada kostjat vabastama hagejatele kuuluv mõtteline osa kinnisasjast kostjale kuuluvatest esemetest ning kostja poolt vabatahtlikult kinnistu vabastamisest keeldumise korral tõsta kostjale kuuluvad asjad kinnistult välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt elab tema elamus K. 5-2 Tartus sünnist saadik. Elamu kuulus A.K. , kuid kostja emal oli kasutusõigus eluruumile kuni tema surmani
  3. aastal. Kostja jäi pärast oma ema surma majja elama ning hooldas maja ja aeda kuni 2004 .a juulikuuni. A.K. suri
  4. aastal, tema pärija H.K. müüs majaosa, nüüdseks mõttelise osa kinnistust hagejatele. Kostja ei ole süüdi selles, et H.K. jättis hagejaid müügilepingu sõlmimisel informeerimata asjaolust, et müüdav majaosa ei ole vaba ning on pooleli kohtumenetlus, kus kostja taotleb H. K ja tema abikaasa M. K omavoli lõpetamist ja korteri ning isikliku puutumatuse tagamist. Kostja on seisukohal, et hagejatel on õigus nõuda H. K ostumüügilepingu tühistamist ja kahjusid müüja pettuse tõttu. Kostja on kinnisasja mõttelise osa seaduspärane valdaja ning omab AÕS §-st 40 tulevat õigust seaduse kaitsele omavoli vastu. Kostja on seisukohal, et kuni on lahenduseta kostja nõue K vastu omavoli rakendamise tõttu ja kriminaalmenetluse algatamine H.K. vastu kostja asjade omavolilise väljatõstmise tõttu, ei saa käesolevat tsiviilasja lahendada. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hagejad on kinnisasja asukohaga K. 5 Tartu linnas, registriosa nr 24748, 12/30 kaasomandiosa ühisomanikud, vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu väljavõttele. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt on omanikul täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kostja ei ole tõendanud enda õigust vallata ja/või kasutada vaidlusalust mõttelist osa kinnisasjast, kasvõi isiklike asjade hoidmiseks. Ta on viidanud kohtuvaidlusele kinnisasja mõttelise osa eelmise omaniku H. K, kuid kohtu menetluses on olnud J. O. nõue omavoli lõpetamiseks (tl-d 27-31, Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-2-328/05). J. O ei ole esitanud kohtusse hagi ei H.K. ega hagejate vastu J. O väidetavate õiguste tunnustamiseks vaidlusaluse kinnisasjaosa kohta. Käesolevas kohtuasjas piirdusid J. O vastuväited tõdemusega, et K. 5-2 elas isikliku kasutusõiguse alusel tema ema kuni oma surmani. Kuid kas ja kuidas eluruumi, käesolevaks ajaks kinnisasja mõttelise osa kasutamise õigus J. O üle on läinud, ei ole J. O kohtule tõendanud. Seega on hagejate omandiõigus kitsendamata kostja mistahes õigustega ning hagejatel on õigus kinnistu osa vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda AÕS § 89 alusel kostjalt omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kostja poolt kinnisasja mõttelise osa vabatahtlikust vabastamisest keeldumise korral kuuluvad kostja isiklikud asjad kinnistult väljatõstmisele Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude kindlaksmääramine ja jaotus Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende 2 kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 60 lg 1, mille kohaselt hagi rahuldamise korral mõistetakse kõik kohtukulud välja kostjalt hageja kasuks, ja hageja esindaja taotlusele, tuleb kostjalt hageja L.S. a kasuks välja mõista kohtukulude katteks riigilõiv 60 krooni, kohtukutse kättetoimetamise kulu 295 krooni ja õigusabi tasu 3245 krooni, kokku 3600 krooni. Kohus on seisukohal, et hagejate õigusabi kulu 2750 krooni, millele lisandub käibemaks, on mõistlikus suuruses ja põhjendatud. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.