KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kerli Pruuli Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad j

§ 1027

ja

§ 1028lg.

1 kui raha andnud pool ,taotles kostjalt viimasel kohtuistungil tagasi 117 000 krooni, sest hageja ei saanud firmat omandada ning kokku lepitud kohustus jäi kostja poolt täitmata ning kostja alusetult rikastus hagejalt saadud 117 000 krooni võrra. Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi ja on seisukohal, et hageja on esitanud hulgaliselt faktivigu. Kostja N.S. on esitanud käesolevas menetluses vastuhagi T.K. ja N.K. vastu 117 345 krooni nõudes Väidetavalt hageja on ammusest ajast tuttav Saksamaal elava J.C. , kes on pakkunud hageja abikaasale N.K. välja võimalusi investeerida Eestisse ning luua Eestis transpordiäriga tegelev ettevõte. Äriidee seisnes selles, et Eestisse loodav äriühing oleks kasutanud J.C. kontakte Lääne-Euroopa transporditurul ning osutanud välismaistele partneritele transporditeenust. Kuna J.C. elas Saksamaal ning tal puudusid kogemused Eestis äri ajamiseks, andis ta N.K. sularaha ,et viimane kasutaks seda raha J.C. nimel sihtotstarbeliselt tarnspordiga tegeleva äri- ühingu loomiseks /omandamiskes ja selle käivitamiseks. N.S. oli ütelnud, et tema hõimlasel on äriühing(OÜ N ) ,mis on hetkel küll riiulfirma, kuid mis on varasematel aastatel tegelenud tarnsporditeenuste osutamisega ning mida võiks ärilistel eesmärkidel kasutada. Kostja väidetel tutvustas J.C. N.K. oma Lääne-Euroopa partnereid, s.h. Prantsusmaal asuvat äriühingut T. . N.K. oli kasutanud saadud infot pahauskselt ära ning leppinud T. ga tagaselja kokku , et J.C. jäetakse ühisest ärist välja. Sellest oli J.C. järeldanud, et N.K. on teda petnud. Sellele järgnenud kolmepoolsel kohtumisel, millest võtsid osa J .C, N.K. ja N. S , lepiti kokku, et J.C. lõpetab mistahes edasise koostöö N.K ning viimane kannab J.C saadud raha , mis oli kavandatud Eestis äriühingu loomiseks ja käivitamiseks ning mis oli seni kasutamata , edasi N. S, kes saaks nende rahaliste vahendite arvel kavandatud transpordiäri algatamisega edasi tegelda. Kostja esindaja viitas hagimaterjalidele, mis kinnitavad ka kolme maksekorralduse tegemist, selgitusega „osamakse tagastamine„ Kostja esindaja viitab sellele, et tegelikkuses pole hageja T.K. isiklikult kunagi soovinud transpordiga tegelevat äriühingut omandada. Äriühingu omandamisega seotud küsimustega tegeles hoopis tema abikaasa N.K. ning raha, mis kanti üle N.S, kuulus tegelikkuses J.C, kes 2 andis peale N.K pettuse avastamist korralduse raha edasikandmiseks N.S, et kostja saaks kasutada seda raha OÜ N äritegevuses. Riiulfirma OÜ N eest ,millel polnud vara, ei saadud maksta küll hageja poolt hagis nõutud summat. Firma majandusseisu tõendab ka 2005.a. majandusaasta aruanne. Teise momendina on tähtis see, et kostja suurendas 29.11.2005 omavahendite arvel OÜ N T osakapitali 500 000 kroonini. Seega ei saanud pooled jaanuaris 2006 kuidagi kokku leppida selle firma hinnaks 120 000 krooni, sest firma tegelik väärtus ületas pool miljonit krooni. Päringud Krediidiinfost kinnitavad, et T.K. pole kunagi seotud olnud ühegi äriühinguga , mis näitab, et hageja pole oma soovi tegeleda transpordiäriga terve aasta jooksul realiseerinud. Samuti on ebatõenäoline hageja väide, et ta kogemusteta soovib hakata tegelema rahvusvahelise transpordiäriga. Sellest võib omakorda järeldada, et hagejal endal puudus huvi OÜ N osaluse omandamiseks ning antud juhul oli tegemist pelgalt J.C kuulunud rahasummade ülekandmisega. Kostja esindaja on seisukohal ,et hagejal ei ole alust nõuda kostjalt raha tagastamist ,mis J.C. korraldusel kostjale on üle kantud.. J.C peab N.S ülekantud rahasummat enda omaks ega ole andnud nõusolekut raha tagasikandmiseks hagejale või tema abikaasale. Hageja kirjalikud seisukohad kostja vastusele Hageja jääb hagiavalduses märgitud põhjendite juurde. Kostja vastusest tuleneb, et hageja ja kostja vahelisse asjasse on segatud ka keegi J.C. nimeline isik, kes finantseeris firma ostmist ja hageja poolt makstud summa on rahaline võlg, mis kuulub J.C. Toodud asjaolud ei vasta hageja arvates tõele ja on eksitavad. Hageja kinnitusel ei olnud temal ega tema abikaasal N.K J.C seoses N. OÜ omandamisega mingeid äriasju. Oletuslikul tasandil hageja ei välista varianti, et J.C. andis raha kostjale firma ostmiseks sama kostja poolt välja mõeldud skeemi järgi ja selle tulemusena osutus ka samasuguseks ohvriks kui hageja. Kuid see on kostja N.S ja J.C. vaheline asi, mida käesoleva asja raames ei ole võimalik läbi vaadata. J.C. kui potentsiaalne kreeditor peab nõuetekohaselt vormistama nõuded hageja vastu. Hageja T.K. seisukohad kostja väidetele on järgmised:

1. J.C. nimelina isik ei andnud mingeid materiaalseid vahendeid hagejale ega ka N.K.. Kostja ega J.C. ei esitanud mitte ühtegi dokumenti selle väite ümberlükkamiseks.
2. N. S kaasas hageja ärisse ainult kui isiku, kes teab, kelle käest võib osta firmat ja kostja roll oli vahendaja roll.
3. Prantsusmaa äriühingu T. juhataja on äriasju ajanud ainult N.K. ja tema ei tunne J.C kui ka kostjat ja ei soovinud nendega kunagi äriasju ajada. Tõenduseks, et T. on N.K. partner on esitatud volikiri, lepingud (lisa 1), mis on sõlmitud N.K. poolt ja kirjavahetuse, mis tõestab, et hageja, N.K. ja T vahel on soojad ärisuhted. Kostja ei ole oma väidete tõestuseks esitanud ühtegi dokumenti.
4. Kuna kostja kerge raha saamiseks omandas ise (lisa 2) OÜ N edasimüügi eesmärgiga hagejale, ja selleks, et firma alustaks äritegevuse OÜ N juba kui juhatuse liige volitas (lisa 3) N. K autotreilerite ostmiseks, kuna ilma treileriteta ja K kontaktideta ettevõte jääks riiulettevõtteks. Vaatamata, et kostja hageja asemel OÜ vormistas oma nimele, ettevõtet juhatasid hageja ja N.K., kuna teadsid, et varsti saavad omanikuks. Siit tuleneb, et kostja roll oli formaalne ja ajutine. Tõestuseks on asjaolu, et kõik dokumentatsioon, mis on seotud OÜ N on hageja käes. . Väärib tähelepanu, et Hansapanga Visa Elektron kaart oli väljastatud hagejale kui N esindajale (lisa 4). OÜ ost-müük peab notariaalselt tõestatud olema ja seoses sellega hageja esitas kirjavahetuse notariga, kes pidi ostu-müügi tehingu kostja ja hageja vahel kinnitama. On säilinud dokumentatsioon, mis oli esitatud notarile ja mille ta pidi tõestama. Suhtlemine notariga veelkord tõestab, et peale 120 000(117 000)krooni tasumist kostjale, firmasse investeerimist, firma korralduse organiseerimist, oli kokkulepe osta OÜ N hageja poolt 3 ja vormistada tehing vastavalt seaduses sätestatud kohustuslikule vormile. Väärib tähelepanu, et peale seda kui hageja sai aru pettusest, OÜ N peatas oma tegevuse.
5. Hageja on tänulik, et kostja oma vastuses hagiavaldusele tunnistab, et tegemist oli riiulifirmaga maksumusega 10 000 krooni, aga vaatamata sellele, kerge raha saamiseks pakkus müügihinnaks 120 000 krooni, kuna teadis, et hageja T.K. hakkas investeerima firmasse, tänu millele suurendati osakapitali, organiseeris ettevõtte käivitamist, sõlmis kokkuleppeid partneritega ja seetõttu ei loobunud firma ostmisest.
6. Samuti on eksitav väide, et hagejal puudub ärialane kogemus. Hageja tegutseb ettevõtjana F1E ettevõtlusvormina (lisa 5 ). Hageja oli menetluses nõus minema kompromissile ,kui kostja maksab hagejale võlgnevuse ositi ning ka tõendab dokumentaalselt oma vastuväiteid hagile, aga mitte ei too esile paljasõnalisi selgitusi, mis ei puutu antud tsiviilasjasse ja on vastuolus elementaarse loogika printsiipidega. KOHTU SEISUKOHT Kohus püüdis pooli viia kompromissile, kuid poolte seisukohad faktilistes asjaoludes olid niivõrd erinevad, et ei olnud võimalik asjas kompromissi saavutada. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et tema on tasunud kostjale N.S. e 19.11.2005- 5833 krooni, 06.11.2005 kahe maksekorraldusega kokku 20 000 krooni ,11.
7. 2006 kolme maksekorraldusega kokku 6000 krooni, 13.01.2006 tehtud kolme maksekorraldusega kokku 26916 krooni (tl. 9, 10, 11, 12,13,14,15,16,17).Seega on hageja eelnimetatud maksekorraldustest nähtuvalt tasunud N.S. e 58 749 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud N.K. pangakonto väljavõtted ei kinnita hageja poolt kostjale 58 000 krooni raha tasumist. Hageja nõue kostja vastu põhineb alusetult saadu tagastamise nõudes

§ 1027

ja

§ 1028lg.

1 alusel. Hageja on maksekorraldustega tõendanud , et on kostjale raha üle kandnud 58 749 krooni ning seda OÜ N. ostmiseks. Hageja selgitused kohtus ja maksekorraldustel olevad selgitused üldjuhul ühtivad. Maksekorraldustel olevad kirjed „ülekanne firma eest , ülekanne, võlg, osamakse tagastamine „…jt. on üldjuhul kooskõlas hageja selgitustega selles, et hageja soovis transpordiäri arendamiseks omandada firmat ning kogu suhtlemine käis kostja N.S. kaudu. Kostja ei täitnud hagejaga tulenevast kokkuleppest oma kohustust. Seega pidanuks kostja tagastama hagejale temalt saadud rahasumma. Kostja aga seda ei ole teinud. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ N. osa kinkeleping ( tl. 65-69) kinnitab hageja väiteid selle kohta, et osaühingu omandas kostja N.S. ja sellega viimane väidetavalt rikkus temaga sõlmitud kokkulepet selle äriühingu omandamiseks. Äriühingu majandusaasta aruanne kinnitab firma tegelikku majandusseisu. Seega hageja poolt kostjale üle kantud summa 58 749 krooni vastav selle äriühingu varalise väärtusele, arvestamata kohustusi. Kostja N.S. ei ole asjasse esitanud dokumente, mis tõendaksid tema poolt kohustuse täitmist T.K. ega ka tõendeid T.K. saadud 58 749 krooni tagastamisest.

§ 3kohaselt võlasuhe võib tekkida alusetust rikastumisest.

Käesoleval juhul kohtule esitatud tõendite alusel on N.S. kohustatud isikuks T.K. ees. Hageja T.K. nõue 117 000 krooni N.S. vastu rahuldada osaliselt- 58 749 krooni suuruses. Ülejäänud osas jätta nõue rahuldamata. N.S. vastuhagis T.K. ja N.K. vastu on kostja esindaja esitanud põhidokumendina nõude loovutamise lepingu 10.04.2007( tl.237), mille kohaselt J.C. loovutas N.S. e oma 7500 EURse nõude N.K. ja T.K. vastu. Lepingus on kirjas, et kirjalikku lepingut selle rahasumma -7500 EUR -üleandmiseks ei ole koostatud, et raha anti edasi sularahas füüsiliselt N K ning see võlakohustus ongi T.K. ja N.K. kohustus J.C. eest ning nõude loovutamisest tulenevalt on N.S. üle võtnud võlausaldaja õigused ning T.K. ja N.K. võlgnevad temale 7500 EUR-i. 4 Tuleb tõdeda, et nõude loovutamise leping vastab

§ 164

nõuetele, mille kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Käesoleval juhul aga ei ole kostja N.S. nõude olemasolu tõestanud. T.K. ja N.K. eitavad raha saamist J.C. – eitavad seda nõuet mis loovutati N.S. e. Kuivõrd võlgnikud seda nõuet eitavad, siis on kreeditoril kohustus tõendada ,et nõue mida loovutati, on reaalne ja õigustatud nõue. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt pidi tekkima J.C. ning T.K ja N.K vahel laenukohustus. Laenukohustus saab tekkida alles laenusumma üleandmisega laenusaajatele ning alles siis saab tekkida laenu tagasimaksmise kohustus. Laenuleping kui reaalne leping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist ning on vaja tõendada laenukohuse tekkimist.

§ 11

§ 30

näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Seega pidanuks N.S. tõendama menetluses kohustuse tekke alusena võlakirja olemasolu, kuid seda võlakirja ta ei esitanud. Seega ei ole nõude tekkimine tõendatud. J.C. ( tunnistaja) kirjalik tunnistus kohtule võlakohustuse tekkest ei ole lubatav ja arvestatav tõend, millega saaks lugeda tuvastatuks võlakohustuse tekke J.C. ning N.K ja T.K vahel vastuhagis toodud alustel. Seega on tõendamata N.K. ja T.K. 7500 EUR-ne võlakohustus algselt J.C. ning hiljem N.S. e. N.S. esindaja poolt kohtule esitatud teised tõendid ei ole eeltoodust tulenevalt asjaomased. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N.S. vastuhagi T.K. ja N.K. vastu 117 345 krooni nõudes rahuldamata. Kohtukulud TsMS §173 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtumenetluses tekkinud riiginõuded kanda kostjal N.S. . Kohtunik: 5