Obsah (7)

§ 415§ 407§ 444§ 468§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-32089 Tsiv

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber

1. Esitatud asjaolud ja menetluse käik DB esitas kohtule 31.08.2007.a. hagi YAS vastu lõpparve saamiseks ja hüvitise saamiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 29.01.2004.a. töölepingu nr 240129 COÜ-ga ja asus alates 16.02.2004.a. tööle arendusspetsialisti ametikohale. 14.10.2005.a. vormistati töölepingu lisa nr 5, mille kohaselt asus senise tööandja asemele YOÜ. 06.03.2006.a. vormistati töölepingu lisa nr 6 ning hageja tööandjaks sai YAS. Tööleping hageja ja kostja vahel lõpetati 17.05.2007.a. Kostja raamatupidaja poolt väljastati palgaleht, mille alusel kuulus hagejale väljamaksmisele lõpparve summas 37 510 krooni. Kostja ei ole lõpparvet hagejale väljamaksnud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista lõpparve ja hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagimaterjalid koos kohustusega vastata hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest on kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetatud 28.01.
2. a. Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid koos kohustusega vastata hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest on kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetatud 28.01.2008. a. Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Tulenevalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 74 lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Palgaseadus (PalS) § 29 sätestab, et Tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud korras. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. PalS § 2 lg 6 sätestab, et keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt lõpparve saamiseks ja hüvitise saamiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p.

2. 2 Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 3