) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlausaldaja xxx OY Ltd on esitanud avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks. Pooled on 20.06.2006 sõlminud süsivesinik-tooraine tarnelepingu nr AW-FT/06 dd, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus võlausaldaja müüma ja võlgnik ostma süsivesinik-toorainet lepingus näidatud koguses ja kvaliteediga. Võlgnik lepingus kokkulepitud kohustusi ei täitnud. 4 2-07-39296 09.08.2007 esitas võlausaldaja võlgnikule 60 425.07 USD saamiseks pankrotihoiatuse, millest 13 626.29 USD oli põhivõlg ja 46 798.78 USD moodustasid viivised. 28.08.2007 elektroonilises vastuses tunnistas võlgnik põhivõlga ja kokkuleppe rikkumist, avaldas, et tema majandusraskused on ajutised ja palus maksetähtaja pikendamist kuni 30.10.2007. Kuna võlgnik ei ole tasunud nafta tarnelepingust tulenevat ostuhinda 154 670.66 krooni (13 626.29 USD) ega ole kustutanud võlgnevust 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamisest, siis on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse, milles palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja on 09.01.2008 toimunud kohtuistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet ja võlgniku maksejõuetust. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud tarnelepingust ja selle lisadest (tl 16-20; 24; 26; 28; 32), pretensioonidest (tl 38; 40; 42), poolte kokkuleppest (tl 8) ja võlgniku vastustest (tl 50-51; 60) ning võlgnik on 09.01.2008 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõuet, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue summas 154 670.66 krooni selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud
Võlausaldaja on võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) kahel korral: 18.12.2006 (tl 44-48) ja 09.08.2007 (tl 54-57). Võlgnik on pankrotihoiatused kätte saanud (tl 50-51; 59; 60). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ning saneerimiseks, kuna kogu majandustegevus on lõppenud, töötajad lahkunud ning arvestades võlgniku tegevusvaldkonna hetkesituatsiooni, ei ole võlgniku osanikud huvitatud tegevuse jätkamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduse kohaselt on võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga vara kokku 46 605 krooni, millest raha pankakontol on 378 krooni, nõuded ja ettemaksed 27 227 krooni, finantsinvesteeringute väärtuseks kuni 17 000 krooni ja põhivara turuhinnas 2 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 12 815 097 krooni. Võlgniku 2003-2005.a majandustegevuse tulemuseks on olnud ca 5,4 miljoni krooni suurune kahjum. Vastavalt võlgniku 2005.a majandusaasta aruandele (tl 148) on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2005 – 6 276 965 krooni, võlgniku 2005.a kahjum on olnud – 7 116 407 krooni. Hilisemaid majandusaasta aruannete esitamise kohustust võlgnik täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara, võlgnik tegutses juba 2005.a majandusaastal kahjumlikult ja võlgniku omakapital ei vasta seisuga 31.12.2005 ÄS § 136 sätestatud nõuetele ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu.
Merike Varusk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.