lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankroti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.
lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
§-s 15 lg 2 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel kohus ei algata pankrotimenetlust. Kohus, kuulanud ära võlausaldajad, võlgniku esindajad ning ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud võlausaldajad kui ka ajutine pankrotihaldur. Võlausaldajad on tõendanud oma nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlgniku esindaja ise on olnud optimistlik ja tema seisukoht on, et tegemist on ajutise maksejõuetusega. Käesolevaks ajaks on selgunud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. OÜ Aktiva Finants poolt esitatid avalduse kohtule 21.06.2007.a. Esimene eelistung antus asjas toimus 17.07.2007.a., mille kohus lükkas edasi, kuna võlgniku juhatuse liige nägi rahade liikuma hakkamise võimalusi, kuna tehti töid nii Rootsis kui Saksamaal. 02.10.2007.a. toimunud kohtuistungi ajaks olukord muutunud ei olnud. Olukorda firmas on põhjalikult analüüsinud ajutine pankrotihaldur, esitades 2 ajutist aruannet. Võlgniku vara suhtes on parimal juhul tegemist varaga, mida saab kasutada võlgniku võlgade tasumiseks kunagi kaugemas tulevikus. Võlgniku varad on küll hinnatud, kuid arvestades turuolukorda, ei saa ka neid hindasid võtta üheselt, et kui tehinguteks läheb, siis just seda hinda on ostja nõus maksma. Võlgniku varad 12.11.2007.a. seisuga moodustavad 22 009 908 .- krooni, kohustusi on 18 303 584,00 krooni eest, 37 kuid kohus peab vajalikuks rõhutada, et tegemist on sellise varaga, mille hind võib olla praeguses majandus olukorras väga muutuv. Võlgnikul on küllaltki palju võlasuhteid ja nagu nähtub ajutise halduri aruandest on tähtaegselt saabunud võlanõuete maht on 12 723 382.- krooni ning jaguneb enam kui 40 võlausaldaja vahel. Kohus on seisukohal, et võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb OÜ T. pankrot välja kuulutada. Vastavalt
§-le 91 lg 1 võib võlgnik pärast tema pankroti väljakuulutamist olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija üksnes kohtu loal.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldajad on taotlenud võlgnikult välja mõista pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiitkontole tasutud 15 000 kroonist. Kohus, arvestades võlausaldaja taotlust, mõistab OÜ T. pankrotivarast OÜ ktiva Finants kasuks välja 16 600 krooni so. tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni ja AS F. kasuks 1 600 krooni.
lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks kokku 92 580 krooni. Võlausaldajad ja võlgniku esindaja ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutine pankrotihaldur on esitanud käesolevas asjas 2 väga põhjalikku ajutist aruannet. Sirje Tael on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks.
ja M.T. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- ja kutsetegevuse kohta on neile teadaolevat õiged. Kohtunik 38
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.