2-07-51186/1

Tsiviilasi nr.2-07-51186/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus TAGASELJAOTSUS kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht

1. märts 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi JU’a hagi VD’i vastu lahusvara tuvastamises hageja JU, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales volitatud esindaja, Reigo Kala kostja VD, i.k. XXX., elukoht teadmata, menetluses ei osalenud asjaolud Poolte abielu registreeriti XXX Tallinna Perekonnaseisuosakonnas, koostatud abieluakt nr. XXX. Abielu on lahutatud Tallinna Linnakohtu 5259/
2. Abielust lapsi sündinud ei ole. mille kohta on otsusega 2/5/32- hageja nõue Hageja esitas 10.detsembril 2007 Harju Maakohtule hagi ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu 1991 aastal. Hageja on 25.aprillil 1995, s.o. pärast abielusuhete lõppemist soetanud Tallinnas, XXX asuva korteri. Vallasasja baasil on tekkinud korteriomand, mis on kinnistatud pärast abielu lahutamist. Hageja väidab, et korteriomand on tema lahusvara, kuna see on soetatud pärast abielusuhete lõppemist. Kostja osalus varas puudub. kostja seisukoht Kostja on kohtusse kutsutud teatega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid esitanud ei ole. kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult 2 põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Perekonnaseaduse (PeK) § 18 lg. 1 ja 2 järgi võidakse jagada abielu ajal soetatud vara abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Juhul, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud; hageja on kohtusse pöördunud seoses vajadusega määrata formaalselt abielu kestel soetatud vara kuuluvus. Hagiavalduse kohaselt on abikaasade suhted lõppenud 1991 aastal, kui kostja lahkus Eestist. Sama on tuvastatud ka Tallinna Linnakohtu 24.mai 2001 otsuses, mida kostja ei ole vaidlustanud. Vaidlusalune vara on soetatud 25.aprillil 1995, seega pärast abielusuhete lõppemist. Perekonnaseaduse § 15 järgi on pärast abielusuhete lõppemist ühe abikaasa poolt omandatud vara lahusvara. Seega on hageja nõue lahusvarale omandi tunnustamises õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. menetluskulud Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 27 250 krooni, mis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. tuleb resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 164 lg. 1; 413 lg. 1; 415; 420 ja perekonnaseaduse §-st 15; 18 lg. 1 ja 2 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Tuvastada, et Tallinnas, XXX asuv korteriomand (XXX mõtteline osa Tallinnas, XXX asuvast maatükist ja selle oluliseks osast olevast ehitise osas, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosana korter nr. 76; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa XXX) on JU’a lahusvara. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Kostjal on õigus esitada 14 päeva jooksul, arvates otsuse tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus. kättetoimetamisest, Selgitada, et kostjal on kaja esitamise õigus üksnes juhul, kui tema kohtusse tulemata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik