Obsah (6)

§ 442§ 407§ 394§ 444§ 173§ 174

ÄRAKIRI TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2008.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-559 Tsiviilasi OÜ M

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada toimetada hagejale, hageja esindajale ja kostjate kostjatele. tele. I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.01.2008 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi Ž K , E V , M V ja M K `i vastu eluruumi väljaandmiseks ning eluruumi ja kommunaalteenuste kasutamise eest üüri ja kõrvalkulude ja rahalise hüvitise väljamõistmise nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Ž K 18.03.2007.a. eluruumi asukohaga Kohtla-Järve Järveküla tee 52-38 üürilepingu tähtajaga 01.

1. kuni 30.09.2007.a. Üürilepingu p 1.
2. kohaselt on kostja 2 ja kostja 3 eluruumi kaaskasutajad ning kostjad 2, 3 ja 4 kasutavad eluruumi koos kostjaga
3. Kostjad kasutavad alates 01.10.2007.a. eluruumi hageja nõusolekuta ja õigusliku aluseta. Hageja on nõudnud eluruumi tagastamist, esitades 08.10.2007 nõude eluruumi vabastamiseks ja üleandmiseks. Kostjad hageja nõuet täitnud ei ole. Seega on kostjad rikkunud eluruumi hagejale tagastamise (väljaandmise) kohustust. Kostja 1 kasutas hageja eluruumi ajavahemikul 01.04 kuni 30.09.2007 üürilepingu alusel. Kostja on jätnud täitmata üürilepingust tulenevad rahalised kohustused: üür 500 krooni kuus on tasumata 2007.a. augusti ja septembri eest summas 1000 krooni ning kommunaalteenuste eest on tasumata 2007.a. mai, juuni ja septembri kuu eest summas 1601.25 krooni. Seega on kostja 1 kasutanud üürilepingu alusel eluruumi ja eluruumiga seotud kommunaalteenuseid, mille eest võlgneb hagejale 2601.25 krooni. Kostjad ei ole eluruumi hagejale üürilepingu lõppemisel tagastanud ja jätkavad alates 01.10.2007.a. eluruumi valdamist ja kasutamist. Kostja 1 võlgneb hagejale alates 01.10.2007.a. eluruumi tagastamata jätmise, kasutuse ja kommunaalteenuste eest: üür 01.
4. kuni 31.12.2007 summas 1500 krooni ja kommunaalteenuste eest 971 krooni, kokku võlgnevus 2471 krooni. Hagi õiguslikus põhjenduses tuginetakse VÕS § 334 lg 1-le, mille kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama. Üürilepingu p 1.3 kohaselt sõlmiti üürileping tähtajaga kuni 30.09.
5. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 alates 01.10.2007 eluruumi tagastamist (valduse väljaandmist). Kuna kostjate 2 2, 3 ja 4 õigus eluruumi kasutada tuleneb kostja 1 kasutusõigusest, on pärast kostjal eluruumi kasutamise õigusliku aluse äralangemist ka neil eluruumi valdus ja kasutus ilma õigusliku aluseta. Hageja on eluruumi omanik. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist (AÕS § 68 lg 1 ). AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omanik võib nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse (AÕS § 80 lg 1 ls 2). Üürilepingu kehtivusajal oli kostja 1 lepingu p 2.
6. ja 2.3 järgi kohustatud tasuma üüri 500 krooni kuus jooksva kuu
7. kuupäevaks. Lepingu p 2.
8. järgi oli kostja kohustatud tasuma kõikide tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele teenust pakkuva või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel. VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Seega võib hageja nõuda kostjalt 1 pärast üürilepingu lõppemist alates 01.10.2007.a. hüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri tasumist summaga 500 krooni kuus. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust kasutamisega või muul viisil rikkunud isik õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega peab kostja 1 hagejale hüvitama ka asja nõusolekuta kasutamise ajal tasumata kommunaalteenuste võlgnevuse. Hageja nõudeks kostjate vastu on: kohustada kostjaid Ž K `t, E V `t, M V `t ja M K `t vabastama ja välja andma hagejale kuuluv eluruum asukohaga xxxx ja kohustuse mittetäitmisel eluruumis olevad asjad ja isikud välja tõsta. Ž K `lt välja mõista hageja kasuks üür ja kõrvalkulud summas 2601 krooni ja 25 senti. Ž K `lt välja mõista rahaline hüvitis eluruumi asukohaga xxxx tagastamata jätmise ja kasutamise eest alljärgnevalt: - ajavahemiku 01.10.2007 kuni 31.12.2007 eest 1500 krooni; - alates 01.01.2008 kuni eluruumi hagejale tagastamiseni 500 krooni kalendrikuus; - alates 01.10.2007 eluruumiga seotud kommunaalteenuste kasutamise eest 971 krooni. Hagiavaldusele on lisatud korteriomandi registriosa väljavõte, eluruumi üürileping, hageja 08.10.07.a. nõue kostjale, võlgnevuse arvestus ja kommunaalteenuste arved. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostjate Ž K (kes on ka kostjate E V ja Marek Vassiljevi seaduslik esindaja) ja M K poolt isiklikult vastu võetud 20.02.2008.a., mille kohta nad on andnud allkirjad. Kostjatel vastuse andmise viimane tähtaeg oli 06.03.2008.a.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. 3 Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjad kohtule vastanud ei ole.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust ja seadusest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist (AÕS § 68 lg 1 ). AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omanik võib nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse (AÕS § 80 lg 1 ls 2). VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust kasutamisega või muul viisil rikkunud isik õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostjate poolt.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus

§ 173; 407; 442; 444 lg 1 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 28. aprillil 2008.a Nooremreferent /allkiri/ M.Roots I.Golubev I.Golubev 4