← Eesti

2-07-45046/6

Obsah (7)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 367§ 173§ 162

Tsivvilasi nr 2-07-45046 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2007. a Tartu, tagaseljaotsus

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

  1. augustil
  2. a sõlmisid hageja, kostja ja AS Hansapank müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepingu, mille kohaselt hageja müüs ja kostja ostis kinnistud (asukohaga H. 8 / H. 12, Räni küla, Ülenurme vald, Tartumaa). Lepingu järgi oli müügilepingu objekti müügihind kokku 1 145 620 krooni. Lepingu järgi sisaldab müügihind tasu müügilepingu esemeks olevate maaüksuste eest ja kinnistu piirina rajatavate trasside, tänavavalgustuse ja kruusakattega üldkasutatava tee rajamise kulusid, samuti vee-, kanalisatsioonitrassiga ning elektrivõrguga liitumise eest ette nähtud tasu summas kummagi kinnistu puhul 197 060 krooni. Lepingu järgi tasub ostja 197 060 krooni hageja arvele hiljemalt kolme pangapäeva jooksul pärast nimetatud tööde lõpetamist ostjale tasumise kohta arve väljastamisest. Hageja kohutus tegema tööd oma kulul hiljemalt
  3. detsembriks
  4. a. Hageja möönab, et on nimetatud kohustuse täitmise osas olnud viivituses ning tööd on valminud alles
  5. septembril
  6. a, kuid viivitus ei tulenenud hagejast. Lepingu kohaselt, kui hageja eelnimetatud kohustust kokkulepitud ajaks ei täida, kohustub hageja maksma ostjale leppetrahvi kummagi kinnistu eest 50 krooni iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest (kokku 100 krooni päevas). Hageja on heauskselt selle viivise ka kostjale tasunud, kuigi ta oleks võinud oma nõude kostja omaga tasaarvestada. Pärast omapoolsete kohustuste täitmist esitas hageja
  7. septembril
  8. a kostjale arved kokku summas 197 060 krooni. Arvete tasumist kostja poolt ei järgnenud. Hageja on eelmainitud võlgnevuse tasumiseks
  9. oktoobril
  10. a esitanud kostjale notariaalselt tõestatud avalduse võlgnevuse täitmiseks, millele kostja siiamaani vastanud ei ole. Hageja on kostjaga püüdnud kontakti saada ja kostja on selgitanud, et on ajutistes makseraskustes, kuid lubanud kohustused täita, kuid viimasel ajal hageja poolt telefoni teel tehtud pöördumistele kostja reageerinud ei ole. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhinõude summas 197 060 krooni ja seaduslikud intressid kuni põhinõude täitmiseni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud
  1. novembril
  2. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt 2 tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepinguga (tlk 10-21), kostjale esitatud arvetega (tlk 25-26) ja notariaalselt tõestatud kohutuse täitmise avaldusega (tlk 27-29). Ostu-müügi lepinguga võttis kostja kohustuse tasuda hagejale vastavalt lepingus sätestatule, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 208 lg 1, rahuldab kohus OÜ R. hagi M.H. vastu 197 060 krooni nõudes. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hagiavalduse esitamise hetkeks kogunenud viivise summas 2 076 krooni ning

§ 367alusel viivise põhiosa võlgnevuselt alates 25.

oktoobrist 2007. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.