Obsah (6)

§ 641§ 230§ 76§ 635§ 650§ 644

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Malle Preimer, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22312 Ts

) § 650 lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Kostja ei vaidle vastu garantiiaja jooksul ja 19.12.2005 objekti ülevaatuse aktis fikseeritud vigade parandamisele. Hageja ei soovinud, et kostja parandaks vead enne kohtuotsust. Kohus asus seisukohale, et hageja nõue - kohustada kostjat likvideerima 19.12.2005 objekti ülevaatuse aktis fikseeritud puudused - kuulub rahuldamisele. 6.

§ 641

lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kostja vedas elektritööde hulgas telefonikaabli, mida hageja vajas telefoni- ja internetiühenduseks. Kostja vedas küll telefonikaabli, kuid esimesel korrusel puudub telefoni signaal. Hageja ei vajanud mitte kaabli panemist, vaid kaabel oli vajalik telefoniühenduse saamiseks. Töö vastuvõtmisel ei saanud hageja kontrollida kaabli nõuetele vastavust. Seega hageja nõue - paigaldada esimesele korrusele telefonikaabel, mis võimaldaks seal telefoniühendust - kuulub rahuldamisele.

1. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumente ja poolte vahel sõlmitud lepingut, asus seisukohale, et pooled ei leppinud kokku Soomes kehtivates RYL kvaliteedinõuetes. Vastavalt lepingu p-le 2.2 pidi ehitis vastama Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Kuna Eesti Vabariigis puuduvad seinte kõrvalekaldele esitatavad täpsed nõuded, siis puudub kohtul alus väita, et kõrvalekalle on lubatust suurem (välisseina kõrvalekalle välisseina teljel A erineb sirgjoonest 11 mm.) Hageja ei ole tõendanud, millist Eestis kehtivat ehitusnormi kõrvalekalle ületab. Kohus leidis, et seina kõrvalekalle püstsirgest ei kuulu garantiikorras kõrvaldatavate puuduste hulka.
2. 19.12.2005 teostatud ülevaatusel, mis toimus hageja juuresolekul, maja alusvundamendis pragusid ja mõrasid ei tuvastatud. Kostja märgib, et mikropragude tekkimine betoonvundamendi pealiskihis ei ole ehitise puuduseks ning ei mõjuta ehitise püsimist, kvaliteeti ega kasutamisomadusi. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
3. Vastavalt kokkuleppele kliendiga tutvus AS Vesmont meister objektil akendega ja tuvastas, et akna vee äravoolu kanalid on puhtad, vihmavesi voolab ära nõuetekohaselt, seega aken on korras ning vee kogunemine aknalauale võib olla seotud kondensaadi kogunemisega aknal. Ülevaatuse ajal aken oli kuiv. Samas vajas aken reguleerimist, mille meister tegi ära. Kuna akna reguleerimine ei kuulu garantii alla, esitati hagejale arve (t lk 75-78). Kohus leidis, et hageja akende garantiiremondi nõue on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 10.

§ 230

sätete kohaselt peatub garantiiaja kulg ajal, mil tellija ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Tõendamist ei leidnud, et hageja ei saanud ehitist kasutada mõne katkise ja lühema voodrilaua tõttu. Kohtul puudub seaduslik alus pikendada garantiiaega kõigi ehitustööde osas, mistõttu nimetatud hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

1. Hageja nõuab kostjalt ka arve 3/700 järgi tasutud summa 48 649, 91 tagastamist, 4 põhjendades seda sellega, et arvel puudus selgitus, tema nõusolek ja allkiri. Kohus leidis, et mulla- ja täitetööde eest tasumise kohustus tulenes lepingus ja selle lisas nr 2 toodud kokkulepitud tööde mahtudest. Vastavalt lepingu lisale nr 2 kuulus lepinguliste tööde hulka vundamendi killustikalus paksusega 150 mm. Mullatööde tegelik maht pidi täpsustatama tööde käigus ning nende eest kohustus hageja tasuma täiendavalt peale 1.etapi lõppemist (t lk 15). Hageja ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni mulla-täitetööde mahtude ega kulude osas ja tasus eelarve järgi koostatud arve 3/700 ettenähtud tähtajal 11.11.
2. Lepingu p 14.2.1 kohaselt tuli tööde etapi vastuvõtmine vormistada üleandmisevastuvõtmisaktiga ning juhul kui tellija mingis osas akti ei aktsepteeri, on ta kohustatud kahe tööpäeva jooksul esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Nimetatud aktide aktsepteerimine tellija poolt on töövõtjale aluseks vastava arve esitamiseks tellijale. I etapi tööde vastuvõtmise akti allkirjastamisel hageja mingeid vastuväiteid ei esitanud, seega on tema nõue mulla ja täitetööde eest tasutud summa tagasimaksmiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
3. Menetluskulud jaotas maakohus kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel. Kohus arvestas menetluskulude jaotamisel asjaolu, et kostja oli nõus kohtuväliselt 19.12.2005 objekti ülevaatuse aktis fikseeritud puudused kõrvaldama. Hageja seda ei soovinud, põhjustades sellega kostjale põhjendamatud kohtukulud. Kohus leidis, et menetluskuludest 1/3 tuleb jätta hageja ja 2/3 kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
4. Hageja vaidlustas kohtuotsuse osas, millega jäeti hageja kanda 1/3 menetluskuludest ja ta palus kõik menetluskulud välja mõista kostjalt.
5. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma, et kohus kohustaks kostjat likvideerima olemasolevad ja fikseeritud ehitusvead ning praaktööd, kuna kostja hageja nõudmisi ei täitnud. Kohtus tõendamist leidnud ehitusvead olid kostjale enne hagi esitamist teada, kuid kostja keeldus nende likvideerimisest ja üritas nende tegemist igati vältida. Hageja esitas kostjale 23.07.2004 detailse skeemi eramust, kus olid ära näidatud välisvoodri katkised fassaadilauad ja puuduvad vihmaveeplekid ja jäi uskuma kostja lubadust, et need puudused kõrvaldatakse garantiiperioodi jooksul 2005.aastal. Kostja keeldus selle skeemi kinnitamisest ja väitis ülevaatuse aktis, et skeemil märgitud puudused ei leidnud kinnitust. Alles pärast seda, kui kostja sai teada hagi esitamisest kohtusse, võttis ta hagejaga ühendust, et määrata eramu ülevaatus. 19.12.2005 ülevaatuse aktis leidsid kinnitust kõik ehitusvead, milliste olemasolu kostja varem ei tunnistanud. Kostja ei nõustunud kohtule hageja koostatud 04.08.2004 ehitusvigade skeemi esitama. Ka tekitati segadust sellega, et 04.08.2004 aktis nr 58 on kostja kinnitanud, et tulevikus võimalikud fassaadi defektid likvideeritakse garantiiperioodi jooksul 2005.aastal. 19.12.2005 ülevaatuse aktis nr 167 on kostja oma lubadusi muutnud ning lubanud puudused kõrvaldada alles 2006.aasta 4.nädalal ja seda juba väljaspool garantiiaega ning ehituseks ebasobilikul aastaajal. Kirjavahetuses kostjaga oli hageja märkinud, et kui kostja ehitusvigu ei likvideeri ja telefonikaabli võimalikku riket ehitusgarantii aja jooksul ei paranda, esitab hageja kohtusse hagi. Seega oli kostja eeltoodust teadlik ja sellega arvestanud. Eelmärgitud asjaolud on seadnud hageja silmis kahtluse alla kostja usaldusväärsuse ja hea ehitustava järgimise. Kostja on tahtlikult tekitanud segadust asjaajamises ja lepingupoolte usalduses. Kostja vastuapellatsioonkaebuse põhjendused
6. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning menetluskulude jaotuses jäeti 1/3 menetluskuludest hageja ja 2/3 kostja kanda. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud vastavalt kostja poolt maakohtule esitatud taotlusele summas 97 387, 07 5 krooni. Kostja palus hagejalt välja mõista ka kostja kantud apellatsioonimenetluse kulud.
7. Kostja leiab, et hagi garantiitöödeks kohustamise nõudes on rahuldatud alusetult. Hagi rahuldamise eelduseks saab olla üksnes lepinguliste kohustuste rikkumine kostja poolt seoses puudustega tehtud töös. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi puuduste kõrvaldamisel rikkunud. Hageja õigusi ei rikkunud enne garantiiperioodi lõppu puuduste fikseerimine ja nende parandamise tähtaja hagejale teatamine. Kostja käitus vastavalt lepingu p-le 11.1.1 (töövõtja süül garantiitähtajal tekkinud töövõtja tehtud tööde puudused kõrvaldab töövõtja oma kulul) ja seadusele (

§ 76lg 1, § 635 lg 1).

Lepingu p 11.1.2 järgi pidi kostja esitama parandustööde graafiku 1 kuu jooksul arvates hageja poolt puuduste teatamisest.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled fikseerisid 19.12.2005 aktis majal garantiiperioodil ilmnenud puudused, kostja teatas samal päeval, et aktis märgitud garantii alla kuuluvad puudused likvideeritakse 2006.a 4.nädalal ja 23.01.2006 teatega keeldus hageja 19.12.2005 aktis märgitud puuduste kõrvaldamisest. Eeltoodud asjaoludel ei ole kostja hageja õigusi rikkunud. Hageja kinnitas 23.01.2006, et ta ei soovi 19.12.2005 poolte poolt fikseeritud puuduste kõrvaldamist kohtumenetluse kestel. Seega takistas viidatud puuduste kõrvaldamist hageja tegevus. Hagejal puudus õiguskaitsevajadus TsMS § 3 lg 1 mõistes ja hagi oleks tulnud jätta seetõttu rahuldamata.
2. Ka on hagi telefonikaabli paigaldamise nõudes rahuldatud alusetult. Kostja ei rikkunud hagejaga sõlmitud ehituslepingut telefonikaabli paigaldamise osas. Kostja paigaldas kaabli ja tema kohustuseks ei ole telefoniühenduse loomine. Kohus ja hageja ei ole vastuseks kostjale selgitanud ega põhjendanud, millist ehituslepingus fikseeritud kohustust on kostja rikkunud, milles väidetav rikkumine seisneb ja millega see on tõendatud. Maakohus ei ole oma otsuses neid kostja väiteid analüüsinud ja kostja väidete aluseks olevaid tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus ei rajane asjas kogutud tõenditel. Kohus ei põhjendanud, miks ligi 11 kuud pärast tööde üleandmist toimunud telefonisignaali kadumise eest vastutab kostja, millistele lepingu nõuetele kaabel ei vasta ja millega see on tõendatud, samuti miks hageja ei saanud kaabli vastavust kontrollida töö vastuvõtmisel. Lepingu p-s 11 sätestatud garantiikohustuse tekkimise alused ei ole kaablit puudutava nõude osas tõendatud. Telefoniühenduse loomine ei kuulunud kostja lepinguliste ülesannete hulka. Kostja pidi elektritööde hulgas telefonikaabli vaid paigaldama. Selle töö võttis hageja vastu. Objekti vastuvõtmisel jaanuaris 2004 oli telefonikaabel olemas ja nõuetele vastavas korras. Ka hageja on kinnitanud, et kaabel ja telefoniühendus olid olemas, kuid ühendus läks hiljem kaotsi. Hageja ei ole tõendanud, et paigaldada tuleb uus telefonikaabel ja seda tuleb teha kostja kohustuste rikkumise tõttu. Kuna hageja sõnul kadus signaal ligi aasta pärast kostja poolt töö üleandmist, on ilmne, et tegemist ei saa olla kostja veaga. Pealegi ei pidanud hageja 19.12.2005 aktis telefoniühenduse puudumist puuduseks.
3. Kohtuotsus ei vasta menetluskulude jaotuse osas kuni 01.01.2006 kehtinud menetlusnormidele. Kohus jättis ebaõigesti kostja õigusabikulud hagejalt välja mõistmata. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 3 ning § 61 lg 1 p-le 2 pidanuks kohus vastavalt kostja taotlusele hagejalt välja mõistma kostja õigusabikulud suurusega 97 387, 07 krooni. Kostja nõustub maakohtu hinnanguga, et hageja põhjustas oma käitumisega kostjale põhjendamatud kohtukulud. Samas ei ole maakohus kostja taotluses esitatud kulude nimekirjas toodud ja lisatud arvetega tõendatud kulusid välja mõistnud. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagejalt kostja õigusabikulud täies ulatuses välja mõista. Kostja leiab ka seda, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja õigusabikulude suurenemist tingis hageja ebamõistlik käitumine kohtumenetluse ajal ja selle venitamine. Vastused apellatsioonkaebustele 6
4. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebustega vaidlustatud osas, so osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi ning jaotas menetluskulud.
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kostja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas. Selles osas tuleb jätta kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kostja vastuapellatsioonkaebus kuulub aga rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jaotas menetluskulud kehtiva TsMS alusel. Hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
7. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
8. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et poolte vahel 02.10.2003 sõlmitud leping oli töövõtuleping

§ 635

lg 1 tähenduses ja selle p-s 11.1 olid pooled leppinud kokku 24 kuulises garantiiajas, mis algas ehitustööde viimase etapi akti üleandmise-vastuvõtmise päevast alates. Lepingu p-s 11.1.1.1 leppisid pooled kokku, et tööde puudused, vaegtööd, praaktööd vms kõrvaldab töövõtja omal kulul. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et 19.12.2005 aktis märgitud puudused ilmnesid garantiiajal. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tulenevalt

§ 650

lg-s 1 sätestatust ja lepingus kokkulepitust on kostja kohustatud 19.12.2005 objekti ülevaatuse aktis märgitud puudused kõrvaldama. Maakohtus ei vaielnud kostja oma kohustusele vastu. Eeltoodud asjaoludel oli hagi rahuldamine selles osas õige.

1. Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellatsioonkaebuse väitega, nagu välistaks hagi rahuldamist puuduste kõrvaldamise nõude osas asjaolu, et kostja järgis lepingu p 11.1.2 ja teatas akti koostamise päeval, so 19.12.2005 hagejale puuduste kõrvaldamise tähtaja - 2006.a
2. nädal. Hageja ei tuginenud hagi esitades asjaolule, nagu oleks tema õigusi rikkunud enne garantiiperioodi lõppu puuduste fikseerimine ja nende parandamise tähtaja hagejale teatamine. Seda ei leidnud ka maakohus. Nii hagiavalduses toodud asjaolude kui ka tsiviilasja materjali kohaselt oli hageja enne kohtusse pöördumist teavitanud kostjat korduvalt ehitise puudustest (lepingutingimustele mittevastavusest) vastavuses

§ 644

lg-ga 1 ja kostja lubas puudused kõrvaldada, määrates selleks ka tähtaegu (vt näiteks t lk 21, 22, 36, 39), kuid tegelikult seda ei teinud. See, et pärast hagi esitamist kohtusse, so 19.12.2005 vaadati puudused veel kord kohapeal üle ning kostja andis järgmise tähtaja nende kõrvaldamiseks, ei tähenda, et kostja ei ole hageja õigusi rikkunud ja hagejal puudus õiguskaitsevajadus TsMS § 3 lg 1 mõttes, nagu kostja vastuapellatsioonkaebuses leiab.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas õigesti ka hageja nõude kostja kohustamiseks paigaldada elamu esimesele korrusele telefonikaabel. Kostja leiab vastuapellatsioonkaebuses ebaõigesti, nagu oleks talle ette heidetud telefonisignaali kadumist ja telefoniühenduse loomata jätmist. Vaidlust ei olnud pooltel asjaolu üle, et kostja pidi elektritööde hulgas 7 paigaldama telefonikaabli ning seda nii esimesele kui teisele korrusele. Elektritööd anti hagejale üle 15.01.2004 aktiga. Hageja väitis nii kirjalikes avalduses kohtule (t/lk 96, 120) kui ka kohtuistungitel (t/lk 125, 147), et esimesele korrusele ei ole telefonikaablit paigaldatud ja seletas, et sai sellest teada alles 2004.a detsembris, kui Elioni spetsialist kontrollis, miks ei ole võimalik esimesel korrusel telefoni kasutada. Sellest teavitas hageja kostjat 20.12.2004 kirjaga (t lk 18). Asjaolu, et 28.12.2004 avalduses (t/lk 38) väitis hageja, et telefoniühendus on ehituse ajal kaotsi läinud, on ilmselt sõnastuslik ebatäpsus. Nimetatud avaldust ei saa tõlgendada kui hageja kinnitust, et nii kaabel kui ka telefoniühendus olid varem olemas. Asjaolu, et hageja võttis elektritööd aktiga vastu ja pretensioone ei esitanud, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja selgitas kohtule, et vaidlusalust puudust ei olnud tal varem võimalik kindlaks teha, sest telefonikaableid ei veetud varem majani (t lk 120, 147). Kostja ei ole seda millegagi ümber lükanud ega selgitanud, mil viisil oli tema arvates hagejal võimalik telefonikaabli puudumist esimesel korrusel kindlaks teha enne telefoniühendusega liitumist ja kuidas oleks hageja pidanud juba elektritöid vastu võttes aru saama, kas elektrikappi on vastav kaabel toodud või mitte. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust oleks kostja pidanud tõendama esimese korruse telefonikaabli paigaldamist, mida kostja antud juhul teinud ei ole. Asjaolu, et telefonikaabli puudumist ei märgitud 19.12.2005 akti, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus lahendas hageja sellekohase puuduse kõrvaldamise nõude kohtuotsuse resolutsioonis eraldi punktina.
2. Põhjendatud on vastuapellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus ei vasta menetluskulude jaotuse osas menetlusnormidele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. H. Aduson esitas kohtule hagi 03.11.2005, seega tuleb kohtukulude jaotamisel kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS sätteid.
3. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud ka tema enda kanda. Hageja ei taotlenud esimese astme kohtus kohtukulude hüvitamist. Kostja esitas maakohtule taotluse õigusabi eest tasutud 97 387, 07 krooni hagejalt väljamõistmiseks. Nimetatud summa ületab TsMS § 61 lg-s 1 sätestatud piirmäärad, kui arvestada nii rahuldamata jäetud varalist kui ka mittevaralist nõuet. Maksimaalselt oleks kostjal õigus nõuda hagejalt varalise nõude rahuldamata jätmise osas 2432, 50 krooni suuruse õigusabikulu hüvitamist (TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud piirmäär 5 % rahuldamata jäetud varalisest nõudest) ja 50 000 krooni hüvitamist rahuldamata jäetud mittevaralistelt nõuetelt (justiitsministri kehtestatud piirmäär). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostjale hüvitamisele kuuluva õigusabikulu suuruse määramisel arvestada, et osa hageja nõudeid rahuldati. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et kostja oli nõus vabatahtlikult 19.12.2005 objekti ülevaatuse aktis fikseeritud puudused kõrvaldama. Hageja ei lubanud seda kostjal põhjendamatult enne kohtuvaidluse lõppemist teha. Seega põhjustas hageja kostjale pikaajalise tarbetu kohtuskäimise, mille tõttu pidi kostja kandma märkimisväärseid kulusid õigusabile. Arvestades eeltoodud asjaolusid, kohtuvaidluse kestust ja keerukust leiab ringkonnakohus, et hageja peab kostjale hüvitama õigusabikuludest 25 000 krooni. Hageja apellatsioonkaebuse taotlus, et kõik menetluskulud jääks kostja kanda, ei ole põhjendatud ega õiglane. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele üksnes menetluskulude 8 jaotuse osas, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda. Tiit Kollom Malle Preimer Ande Tänav