← Eesti

2-07-46143/11

2-07-46143 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-07-46143 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. R. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: A. R. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja esindaja: D. M. (aadress: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Resolutsioon Kostja esindaja: D. M. V. R. hagi A. R. `i vastu elatise nõudes
  2. Rahuldada V. R. hagi osaliselt.
  3. Välja mõista kostjalt A. R. `ilt hageja V. R. kasuks elatis poja D. R.`i, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks 2007.a veebruari eest summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, alates 01.06.2007.a kuni 31.12.2007.a igakuiselt 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning alates 01.01.2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni poja Dx Rx`i täisealisuseni, s.o. kuni xxx.a, või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.
  4. Jätta menetluskulud A. R. i kanda.
  5. Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.
  6. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
  7. märtsil 2008.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu V. R. poolt
  8. novembril 2007.a Viru Maakohtule esitatud ja hiljem 12.veebruaril 2008.a muudetud hagiavalduse kohaselt on pooled abielus alates 16.03.2002.a. Alates 2005.aasta veebruarist pooled lõpetasid peresuhted ning elavad eraldi. Abielust on nendel laps D. R., sünd. xxx.a, kes elab hageja juures. Kostja osutas materiaalset abi lapse ülalpidamiseks mitte iga kuu, aga 2006 juunist lõpetas lapse ülalpidamiseks elatise maksmise üldse, sellepärast hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Igakuiselt lapse ülalpidamiseks on vaja: 1) lasteaia eest – 450 krooni kuus 2007.aastal ning alates 2008.aastast 800 krooni kuus; 2) kodus loitmiseks, maiustused, puuviljad – 1 500 krooni, 3) kantseleitarbed – 150 krooni, 4) hügieenitarbed – 150 krooni, 5) mänguasjad – 150 krooni, 6) korteri ja kommunaalteenuste tasumine – 400 krooni; 7) riided ja jalatsid – 4 000 krooni (kvartalis, kuna riideid ei osteta lapsele iga kuu. vaid hooajati, ja 1 2-07-46143 see moodustab 1 333,35 krooni kuus). Nõnda moodustavad alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud igakuised kulutused: 2007 aastal – 3983,35 krooni ning 2008 aastal – 4333,35 krooni. Hagejal sissetulekuid ei ole, ta saab lapsetoetust summas 300 krooni kuus. Kosija tulude kohta ei ole hagejal usaldusväärseid andmeid, aga 2007 alguses ta maksis lapse ülalpidamiseks 3 500 krooni. Kostja ei ole maksnud lapse ülalpidamise eest 2007.aastal veebruaris, aga juunis ta lõpetas lapse ülalpidamise eest maksmise. 2007.a elatise suurus oli 1 800 krooni aga elatistest hageja peab maksma tulumaksu ja lapse ülalpidamiseks jäi 2007.aastal ainult 1 404 krooni, 2008.a on elatise suurus 2 175 krooni aga elatistest hageja peab maksma tulumaksu ja lapse ülalpidamiseks jääb ainult 1 718,25 krooni aga see summa ei ole piisav. Sellega hageja peab paluma kohtult määrata elatis tulumaksu lisamisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS § 60, § 61 lg 1, 2, 4 ja § 70 lg 2 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse D. R. sünd. xxx.a, ülalpidamiseks hageja kasuks 2 196 krooni 2007.aasta veebruari eest ning alates 01.06.2007.a. kuni 31.12.2007.a ja 2 631,75 krooni alates 01.01.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära millele lisandub tulumaksu. Samuti välja mõista kostjalt menetluskulud hageja kasuks. Kostja vastus Kostja esindaja oma
  9. märtsil 2008.a kohtule esitatud vastuses teatas, et kostja võtab hagi osaliselt õigeks ja osaliselt tunnistab hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole nõus sellega, et ta peab maksma elatis 2007.aaasta veebruari eest summas 2 196 krooni. Kostja ei ole nõus sellega, et ta peab maksma elatis ajavahemineku alates 01.06.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 2 196 krooni kuus. Kostja nõus sellega, et ta peab maksma elatis alates 01.01.2008.a summas 2 631,75 krooni kuus. Kostja nõus sellega, et ta peab maksma elatis 2007.a veebruari eest summas 1 800 krooni. Kostja nõus sellega, et ta peab maksma elatis alates 01.01.2008.a. summas 2 175 krooni kuus. Oma vastuväited kostja põhjendab järgmiselt. Hageja hagiavalduses ei esitanud tõendid, millega ta kinnitab lapse ülalpidamiskulude igakuised suurused. Selle peale ei ole selge: 1) millised asjaolud hageja soovib tõendada lisades oma 19.12.2007.a kirjalikule arvamusele Kreenholmi Apteegi arved, millistest ei ole selge, kas ravimid on ostetud hageja ja kostja lapsele või kolmandale isikule (v.a. Panadol Baby); 2) millised asjaolud hageja soovib tõendada lisades oma 19.12.2007.a kirjalikule arvamusele kaupluse Takko Fashion tšekid, millistest ei ole selge, kas riided on ostetud hageja ja kostja lapsele või hagejale või kolmandale isikule; 3) millised asjaolud hageja soovib tõendada lisades oma 19.12.2007.a kirjalikule arvamusele 14.10.2007.a arve-müügitšekk nr 17, mille kohaselt ostja on FIE Koroljova, aga mitte hageja; 4) millised asjaolud hageja soovib tõendada lisades oma 19.12.2007.a kirjalikule arvamusele 3 avaldust, mille kohaselt kostja elab Tallinnas ja kasutab sõidukit, mis omandatud abielus hagejaga. Kuna hageja ei tõendanud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, siis hagi ei kuulub rahuldamisele ainult kostja poolt tunnistatud osas. Hageja ei tõendanud, et kostja ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust alates 01.06.2007.a kuni 31.12.2007.a. Järelikult, haginõue lapseelatise väljamõistmise nõudes alates 01.06.2007.a kuni 31.12.2007.a ei ole tõendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele selles osas. Kostja arvates menetluskulud tuleb jaotada lähtudes TsMS § 164 lõikest
  10. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 12.03.2008.a kell 10.00 kohtuistungi. Kohtuistungil taotles kostja esindaja sisulise otsuse tegemist. Teatas, et kostjal on võlgnevus 4 300 krooni eelmise aasta eest, aga käesoleval aastal ta juba maksis hagejale jaanuari ja veebruari kuu eest 2 200 krooni igakuiselt. Kostja on nõus maksma elatist vaid minimaalsuuruses. Kohtuotsuse põhjendused 2 2-07-46143 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et pooltel sündis 28.09.2003.a poeg Devid. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0261263 (tl 2). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on lapse vajadusteks märkinud igakuuliselt aastal 2007.a. 3 983.35 krooni ja 2008.a. 4 333.35 krooni. Hageja ei ole oma hagis märgitud lapse vajadustest lähtuvat elatise arvestust konkreetsete tõenditega tõendanud, kuid hageja arvestus on ligilähedane seaduses sätestatud lapse miinimumvajadustest, millises ulatuses kumbki lapsevanem peab oma ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks eraldi hinnata tõenditena lisatud erinevaid tšekke ja arveid, sest nendest ei nähtu hageja arvestuslik elatise arvestamine – seega ei oma nad tähtsust lapse kogu vajadust hindamisel, mis põhineb hageja arvestuste kohaselt seaduses sätestatud lapse miinimumvajadustel, mida hageja eraldi tõendama ei peagi. Kostja on kirjalikus vastuses kohtule teatanud, et tema tuluks on brutopalk suurusega 3 600 krooni, mida tõendab OÜ-s Devrumi palgatõend, samas Maksu-ja Tolliameti teatisest nähtub, et 2007.a. on A. R. ile tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete mahaarvamist väljamakseid 76 663 krooni, mis on 6 388 krooni keskmiselt kuus. Kostja leiab, et tal on võimalik elatis lapse ülalpidamiseks maksta seaduses sätestatud miinimumsummas. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumulatuses. Kuna PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, siis tuleb hagi elatise nõudes rahuldada osaliselt, sest asjaolu, et hagejal sissetulekuid ei ole (hageja ei tööta) ei vabasta hagejat oma ülalpidamiskohustuse täitmisest lapse suhtes ja välja mõista kostjalt lapse vajadustest lähtuvalt suurem elatis kui hageja peaks oma ülalpidamiskohustust täitma lapse suhtes. Alates 01.01.2007.a oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 600 krooni, pool sellest moodustas 1 800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool millest moodustab 2 175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  11. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele 2007.a veebruari eest summas 1 800 krooni ning alates 01.01.2008.a summas 2 175 krooni. Seega tuleb 2007.a. veebruarikuu eest kostjalt välja mõista elatis poja D. R. ülalpidamiseks 1 800 krooni. Kuna kostja ei ole tõendanud, et täidab lapse ülalpidamiskohustust alates juunist 2007.a. siis on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis poja ülalpidamiseks hageja kasuks alates
  12. juunist 2007.a. 1 800 krooni kuni
  13. detsembrini 2007.a. ja alates 01.01.2008.a. 2 175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.. Kohus ei arvesta tõenditena OÜ Devrum 2006.a. majandusaasta aruannet, sest sel ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. 3 2-07-46143 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku tevet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et kuna kostja on oma sissetulekut kohtule esitanud erinevalt Maksuameti andmetest, siis on põhjendatud jätta menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine. Kohus rahuldab hagi elatise nõudes ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.