← Eesti

3-07-1403/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1403 Otsuse kuupäev 27.detsember 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla direktori 13.06.2007 käskkirja nr 14/725 peale Asja läbivaatamise kuupäev 10.detsember 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Ain Laansalu Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav XXX karistati Tartu Vangla direktori 13.06.2007 käskkirjaga nr 1-4/725 noomitusega selle eest, et ta 10.06.2007 kella 13.00 ajal S-6 sektsioonis liikus ringi palja ülakehaga ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele kanda väljaspool kambrit särki, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra p-de 3.2 ja 13.4 nõudeid. XXX tutvus käskkirjaga 14.06.

  1. 26.11.2007 vabanes XXX Tartu Vanglast. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla direktori 13.06.2007 käskkiri nr 1-4/
  2. Kaebaja väidab, et antud korraldus valvuri poolt ei kõlanud seadusliku käsu moodi, sest valvur ei suutnud selgeks teha, et see on käsk ning põhjendada selle seaduslikkust. Kaebaja seletuse kohaselt ei loe ta Tartu Vangla kodukorra punktist 3.2 välja, et ta peab higisele kehale panema T-särgi ja ta arvab, et kandis korralikku riietust ehk lühikesi pükse vastavalt ilmastikule. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub oma kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väidab, et kaebaja on korduvalt tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega, seega on ta teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. XXX rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on vangistusseaduse § 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavad peavad väljaspool oma kambrit olema korralikult riietatud, mida reguleerib Tartu Vangla kodukorra punkt 3.
  3. Vanglas mõistetakse korraliku riietuse all kaetud ülakeha ning pükstega olemist. Kuna kaebaja viibis väljapool oma kambrit palja ülakehaga, siis andis valvur kaebajale korralduse kanda väljaspool kambrit särki. Valvuri poolt antud korraldus on kinnipeetavale isikule ilma vaidlustamata täitmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosalise seletuse ja tunnistaja ütlused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jäta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja ta oli teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja, viibides väljaspool oma kambrit, oleks pidanud panema väidetavalt higisele ülakehale T-särgi ja täitma valvuri seaduslikku korraldust või mitte. Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 3.2 kohaselt peab kinni peetav isik väljaspool kambrit olema korralikult riietatud. TVK p 13.4 kohustab kinni peetavat vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetava kamber on koht, mida saab pidada tema eluruumiks ning kus ta võib ennast vabamalt tunda, seda ka riietuse osas. Väljaspool kambrit on kinnipeetav juba üldkasutatavas ruumis, mis seab teatud nõuded nii isiku käitumisele kui ka riietusele. Juhinduda tuleb nii kehtestatud kui kehtestamata käitumisreeglitest, mis tulenevad kõigile üldteada eetika ja moraalinormidest. Tavapäraselt on meesterahvastel kohane liikuda palja ülakehaga kas rannas või ujulas, mitte tänaval või mujal rahvarohketes kohtades. Sektori üldkasutatavas osas viibivad teised kinnipeetavad, valvurid käivad teostamas järelevalvetoiminguid, vajadusel meedikud osutamas abi või jagamas ravimeid, sotsiaaltöötajad suhtlemas kinnipeetavatega jne. Olenemata sellest, et Tartu Vangla kodukorras ei ole sõnaselgelt kirjutatud, et väljaspool kambrit ei tohi palja ülakehaga olla, mõistetakse vanglas korraliku riietuse all kaetud ülakeha ning pükstega olemist. Tunnistaja Tartu Vangla valvuri Monika Lauga ütlustega on tõendatud, et kuna kaebaja ei kandnud sektsioonis liikudes särki, siis andis ta kaebajale korralduse kanda väljaspool kambrit särki, sest ka suvisel ajal peavad kinnipeetavad väljaspool kambrit kandma seljas särki ja jalas pükse. Kuigi tol päeval oli soe ilm, on pesemisvõimalus olemas, sest enne dušširuumi on pesuruum, kus on kraanikausid ja seal on võimalik pesta (tl 27). 2 Kohus leiab, et kaebaja väited, et tal oli võimalik ennast tol päeval, 10.juunil, pesta alles kella 17 ajal ja seetõttu ta ei saanud T-särki higisele ihule panna, on asjakohatud, kuna tunnistaja ütlustega on tõendatud, et enne dušširuumi asub pesuruum, kus on kraanikausid üleval ja saab end igal ajal pesta. Õige on vastustaja seisukoht, et kui kaebaja ei soovinud oma märja ülakeha peale kohe pluusi panna, siis oleks ta võinud nn maha jahtuda või kuivaks saada ka oma kambris. Kohus on seisukohal, et seega oli vanglaametniku korraldus, vaatamata soojale ilmale ja higisele ihule, kanda väljaspool kambrit särki, põhjendatud ja seaduslik. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju, alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vanglaametniku poolt 10.06.2007 kella 13 ajal kinnipeetav XXX antud korraldus kanda väljaspool kambrit särki, oli põhjendatud ja seaduslik ilma vaidlustamata täitmiseks, mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus ja järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.