← Eesti

2-07-51439/4

Obsah (9)§ 415§ 317§ 142§ 407§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162

2-07-51439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus m

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. ASJAOLUD

  1. detsembril
  2. a esitas MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi M.L. ’i vastu 47 250 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.
  3. juunil
  4. a põhjustas kostja liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju ilma käsitluskuludeta oli 55 000 krooni, hüvitamata kahju koos käsitluskuludega oli kokku 47 250 krooni. Kostja poolt kasutatud õnnetuses osalenud sõiduauto oli kostja valduses auto omaniku tahte vastaselt, millest tulenevalt ei kehtinud õnnetuse hetkel liikluskahju tekitanud autol liikluskindlustuse leping. Tulenevalt eeltoodust hüvitas hageja õnnetusega tekkinud liikluskahju. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) alusel tekkis hagejal tagasinõude õigus kostja vastu, millest tulenevalt esitas hageja kostjale
  5. novembril
  6. a pretensiooni 47 250 krooni nõudes. Hagejal ei ole õnnestunud kostjaga kohtuvälist kompromissi sõlmida. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 47 250 krooni, viivis seisuga
  7. detsember
  8. a sissenõutavaks muutunud viivitusintressis 11 344,54 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvas viivitusintressis protsendimääraga 0,0082 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates
  9. detsembrist
  10. a. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2750 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate kätte saanud
  1. detsembril
  2. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 27 lg 1 kohaselt hüvitatakse isiku- või varakahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt käesolevale seadusele tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. LKindlS § 5 lg 1 kohaselt on sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimine kohustuslik. Liikluskahju hüvitab kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja (LKindlS § 27 lg 5). LKindlS § 38 lg 1 kohaselt pärast kindlustamata sõiduki või omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja viidud sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamist on Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus nõuda liikluskahju põhjustanud sõiduki juhilt või selle omanikult regressi korras välja liikluskahju hüvitamisel ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused. 2 Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne
  3. juulit
  4. a, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära (TsK § 231 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Tartu Liikluspolitsei liiklusõnnetuse sündmuskoha paikliku vaatuse protokolliga (tl 6-7), haldusõiguserikkumise protokolliga (tl 8-11), Tartu Politseiprefektuuri

  1. juuli
  2. a ja
  3. juuni
  4. a kirjadega (tl 12-13), Eesti Liikluskindlustuse Fondi otsusega regressnõude esitamise kohta (tl 14), käsitluskulude arvestusega (tl 15), pretensiooniga 99-1410 (tl 16), Eesti Liikluskindlustuse Fondi otsusega pretensiooni hüvitamise kohta (tl 17) ja maksekorraldusega nr 3071 (tl 18). Arvestades eeltoodut ja juhindudes LKindlS § 5 lg 1, § 27 lg 1, § 27 lg 5 ja § 38 lg 1, TsK § 173 lg 1, § 190, § 191 lg 1 ja § 231 lg 1 ning

§ 367, rahuldab kohus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi M.L.

’i vastu 47 250 krooni nõudes. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hagiavalduse esitamise hetkeks kogunenud viivise summas 11 344,54 krooni ning

§ 367alusel viivise põhiosa võlgnevuselt alates 7.

detsembrist 2007. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.