← Eesti

2-08-7721/2

2-08-7721 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 04. märtsil 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-7721 Me

) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Perekonnaseaduse (PerekS) § 44 lg 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. PerekS § 44 lg 2 p 1 kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti 1

(2)2-08-7721 kantud lapse isa või emana. PerekS § 44 lg 3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kohus leiab, et ema ei saa vaidlustada isa kohta tehtud kannet. Seda saab teha see isik ise, kelle suhtes tehtud kannet tuleb tühistada. Antud kaasuse puhul saab seda teha isik, kes on lapse sünniakti isana sisse kantud ja sellises hagis oleks praegune hageja kostjaks. Isegi kui leida, et PerekS § 44 lg 2 p 1 alusel võiks isa kohta tehtud kannet vaidlustada ka ema, tuleb sellise hagi esitamisel ikkagi järgida PerekS 44 lg 3 sätestatud tähtaega. Antud kaasuses esitatud asjaolude kohaselt oli hagejal vähemalt alates 2006.aasta novembri keskest teada, et puudusid suhted kostjaga. Hageja on kinnitanud suhtlemist 2006.aaasta lõpus teise meeisikuga, kelle leiab olevat ka 23.08.2007.a sündinud lapse isa. Asjaolu, et kostja ei ole sündinud lapse isa, pidi hagejale olema teada alates lapse eostamisest. Seega on tänaseks möödunud seaduses sätestatud 1-aastane tähtaeg, mil vanema kannet vaidlustav isik saanuks kohtusse pöörduda. Kuna hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaega eirates, ei ole võimalik hagi menetleda, ega seda rahuldada ja seega ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada eesmärgina vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamist.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

§ 372

lg 4 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Tulenevalt asjaolust, et isa kohta tehtud kannet võiks PerekS § 44 tähtaegasid järgivate asjaolude esinemise korral esitada kostja ise, peab kohus põhjendatuks saata käesolev määrus teadmiseks ka kostjale.

§ 372

lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva.

§ 372

lg.6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 371lg 2 p 2, § 372, §§ 463 – 466 sätete kohaselt. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.