3-07-1933/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1933 Otsuse kuupäev

1. november 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Jüri Tött´i kaebus Tartu Vangla direktori 02.10.2007.a käskkirja nr 1-4/1127 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 20.11.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Jüri Tött Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla 02.10.2007 käskkirjaga nr 1-4/1127 karistati Jüri Tött´i 5 ööpäeva kartserisse paigutamisega 27.09.2007 kell 22.10 erakorralise loenduse ajal toime pandud distsipliinirikkumise eest. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebuse esitaja vanglaametniku seaduslikele korraldustele voodist püsti tõusta, rikkudes sellega vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja 13.
2. 08.10.2007 esitas Jüri Tött Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla direktori 02.10.2007.a käskkirja nr 1-4/1127 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused 1 Jüri Tött palub kohtul tühistada Tartu Vangla direktori 02.10.2007.a käskkiri nr 1-4/
3. Kaebuse esitaja märgib, et ta magas sel õhtul ning ärkas käskluse peale püsti tõusta. Kuna loendusele omaseid protseduure - kõlaritest etteteatamist ja pistikutest voolu väljalülitamist ei olnud toimunud, ei saanud ta aru, miks on vajalik üles tõusta. Valvur oli tema küsimisele vastanud, et on kontrollkäik, kuid ei selgitanud, mida kontrollitakse. Kuna ta magas, ei olnud ta riides vaid aluspükstes ning ta ei pidanud võimalikuks selliselt naisvalvurite ees voodist tõusta. Kogu protseduur oli kestnud umbes 15 sekundit, siis olid valvurid lahkunud. Kaebaja märgib, et automaatselt käskluse peale reageerimata jätmine tähendas korralduse eiramist ja distsiplinaarkaristuse saamist. Kaebaja leiab, et loenduse korraldamine õhtusel ajal peale kella kümmet on ebaõige. Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta Jüri Töti kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Kaebaja on tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on seega teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajale anti kahel korral võimalus anda juhtunu kohta seletusi – vahetult pärast sündmust, s.o 27.09.2007.a ja peale distsiplinaarmenetluse algatamist 01.10.2007.a, kuid ta keeldus sellest ja menetlust läbiviinud ametnik viis menetluse läbi teiste asjas kogutud tõendite põhjal. Kaebajal ei olnud märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli kohta, nõustudes sellega menetluse käigu ja tõenditega. Kaebaja on vangistuses viibinud pikka aega, korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja pidi seega aru saama, et omapoolsete tõendite ja/või seletuste andmata jätmise korral ei pruugi menetluse lõpptulemus teda rahuldada. Distsiplinaarmenetluse eeskirjade järgimine ei ole kohustuslik mitte ainult menetlejale, haldusmenetluse seaduse § 38 lg-st 3 tuleneb menetlusosalise kohustus teha haldusorganile teatavaks talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seega peab ka menetlusalune isik ilmutama aktiivsust ning tegema kõik endast oleneva, et menetluse lõpptulemus oleks õige ja õiglane. Seletusest keeldumisega rikkus vastustaja omapoolset hoolsuskohustust, nõustudes juba ette sellega, et menetluse tulemus ei pruugi olla tema huvides. Kaebaja ei soovinud distsiplinaarmenetluse vältel asja kohta omapoolset seletust anda, seega on kõik hilisemad selgitused ja põhjendused tõendusliku tähenduseta. Kaebaja isiklik tõlgendus ja arusaam vangla sisekorrast ei vabasta teda vanglaametnike korralduse täitmisest. Nimetatud põhimõtet on väljendanud ka Riigikohus 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06, märkides, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud ainult juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. 2 Antud juhul oli vanglaametniku korraldus ja selle täitmise viis kaebajale kui korralduse adressaadile ilmselge ja juhul, kui kaebajal ei olnud mingil põhjusel võimalik korraldust täita, oleks tulnud sellest korralduse andnud ametnikku koheselt teavitada. Viimast kaebaja ei teinud. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüüteosse ja õiguskorda ning asjaolu, et kaebaja on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud peamiselt vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks kohaldada distsiplinaarkaristust. Karistusliigi valiku põhjendused sisalduvad vaidlustatud käskkirjas. Tartu Vangla on seisukohal, et vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla direktori 02.10.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1127 karistati Jüri Tötti kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks selle eest, et tema 27.09.2007.a kell 22.10 erakorralise loenduse läbiviimise ajal ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele voodist püsti tõusta, millega rikkus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1, Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) p-de 7.1.1 ja 13.4 nõudeid. Jüri Tött on vaidlustanud vangla direktori käskkirja mitte seetõttu, et määratud karistus ei ole olnud proportsioonis toime pandud rikkumisega, vaid seetõttu, et ta ei ole distsiplinaarüleastumist toime pannud. HKMS § 19 lg 7 sätestab, et halduskohus vaatab asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Seetõttu tuleb lahendada küsimus, kas kaebuse esitaja pani 27.09.2007 toime distsipliini rikkumise, mille eest karistati teda kartserisse paigutamisega. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja distsipliini rikkumine on tõendatud kaebuse esitaja enda seletuse ja distsiplinaarmenetluse protokolli ja valvurite ettekandega. Kaebuse esitaja rikkus 27.09.2007 süüliselt VangS § 67 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 13.4 kohustab kinni peetavat vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Vastustaja selgituste kohaselt oli 27.09.2007 õhtul Tartu Vanglas erakorraline olukord (kriisireguleerimise õppus), mistõttu ei viidud kinnipeetavate õhtust loendust läbi vangla 3 kodukorras sätestatud ajavahemikul (kell 20.00 – 20.30), vaid direktori suulise korralduse alusel kell 22.
4. TVKK punkt 1.3 lubab vangla direktoril eriolukordades kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda. See tähendab, et vangla direktori korraldusel oli erakorraliselt õigus ka ühekordselt viia loendus läbi teisel ajal kui on sätestatud vangla kodukorras. Vanglatöötajate Milvi Ojala, Laivi Õkva ja Elar Tarkus’e kirjalike ettekannetega on tõendatud, et J.Töttile anti 27.09.2007 õhtul M.Ojala poolt mitmel korral korraldus püsti tõusta, mida J.Tött ei täitnud. M.Ojala ettekande järgi vastas J.Tött, et ta ei pea üles tõusma, kuna loendus on kell 20.
5. Seega on ebaõige kaebuse esitaja enda väide, et talle ei öeldud ja ta ei saanud aru, et toimub õhtune loendus, vaid teatati, et on kontrollkäik. Juhul kui kaebuse esitajal ei olnud võimalik riietuse tõttu voodist tõusta, oleks ta saanud vastavast asjaolust ka valvureid informeerida. Seda aga kaebuse esitaja ei teinud. J.Tött keeldus nii samal õhtul kui ka 01.oktoobril seletuse andmisest. See tõendab veel kord, et kaebuse esitaja tahtlikult eiras vanglatöötajate korraldust, mitte ei jätnud korraldust täitmata seetõttu, et magas või seetõttu et polnud sobivalt riides või et ta ei saanud korraldusest aru. Põhjendatud on vastustaja viide Riigikohtu 01.03.2007 lahendile nr 3-31-103-06, milles Riigikohtu halduskolleegium märkis, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega oli kaebuse esitaja kohustatud alluma vanglaametniku korraldusele püsti tõusta, sõltumata sellest, et õhtune loendus ei toimunud kodukorras määratud kellajal. Asjaolu, et kaebuse esitaja teadvalt eiras korralduse täitmist kinnitab kaudselt ka see, et kaebuse esitajat on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras korralduste eiramise ja allumatuse tõttu, mitte ei ole vaidlustatud karistus korralduse eiramise eest esmakordne. Kohtule on esitatud Tartu Vangla poolt koostatud akt kaebuse esitaja kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta, mille järgi on tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi 34, neist enamus korralduste eiramise tõttu. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. J.Tötti karistati õiguspäraselt vanglaametnike seaduslike korralduste täitmata jätmise eest ning puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Eda Muts kohtunik 4 5