) § 7 mõttes.
lg 1 sätestab, et otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid. Seega peab kohalik omavalitsus võtma ehitusloa taotlemisel aluseks KMH aruandes ehitistele esitatud nõuded ega saa omavoliliselt aruandes toodud nõudeid muuta, sest vastav õigusaktis sätestatud volitus selliseks tegevuseks puudub. Avalik võim aga saab teatavasti teha vaid seda, mis on seadusega lubatud. Niisiis ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik ehitise asukohale ja samuti ka mitte ehitise kasutamisele esitada täiendavaid nõudeid, sest muidu ta läheks vastuollu seadusandlusega. Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus lähtuda ehitusloa väljastamisel KMH aruandes toodust. Kui kohalik omavalitsus leiab, et heakskiidetud aruandes esitatud lahendused ei taga parimate lahenduste elluviimist või ei vasta aruanne seadusandlusele, siis on tal õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. Kui selline õigus puuduks, siis peaks kohalik omavalitsus väljastama ehitusloa ja hilisemalt ka kasutusloa ehitisele ka sellisel juhul, kui selline ehitis selgelt tekitab negatiivseid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise otsust tuleb lugeda Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 p 2 kohaseks eelhaldusaktiks ehitusloa ja hilisema kasutusloa väljastamisele, kuna selle tulemustest lähtumine on nimetatud tegevuslubade väljastajale õiguslikult siduv. Eelhaldusakt on vaidlustatav ka iseseisvalt. Vastavalt Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-48-02 „Kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu, peab isik esitama halduskohtule eelhaldusakti peale kaebuse Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 9 lg 1 sätestatud tähtajal.“ Kaebuse esitaja Helle Rõõm põhjendab oma kaebeõigust alljärgnevalt. H. Rõõm on seisukohal, et isiku õigusi ja vabadusi võib piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega (PS) ja seaduses sätestatud juhtudel ja korras. PS kaitseb igaühe õigust tervisele ja omandile ning samuti pere- ja eraelule ja puhtale keskkonnale. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus. Helle Rõõm leiab, et antud juhul on vastamisi ehitatavast sigalast tekkiv piirkonnas elavaid inimesi, sh kaebuse esitajat ja tema pere tervist mõjutavad häiringud, eelkõige sigalast tekkiv lõhn (hais) ja sellest tulenev stress ning samuti mõjud omandile, nt kinnisvara väärtuse langus seoses haisu levikuga seonduva elukeskkonnaga, ja ühe isiku õigus tegutseda ettevõtlusega sellistel tingimustel, mis on fikseeritud KMH aruandes. On täiesti selge, et sigala tegutsemise korral tekitab sigalast leviv hais otseselt mõjusid kaebuse esitaja tervisele ja omandile. Näitena võib tuua sigalast leviva haisu jäämine kaebuse esitaja riietele ja temale endale. Kaebuse esitajad on seisukohal, et
punkt 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Seega peaksid olema KMH aruandes kirjeldatud erinevad tegevuste alternatiivid, mis võimaldaksid jõuda sobivaima lahenduseni. Hetkel Laane farmi rekonstrueerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamise aruanne sellist sobivaimat varianti leida ei võimalda. Järgnevalt on toodud põhjendused. 3 Laane farmi keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks koostatut KMH programmis oli sätestatud kaks olulist keskkonnamõju hindamise objekti kitsendavat tingimust. Esiteks oli piiratud oluliselt seafarmi asukoha valikut, sest viitega eelnevalt tegutsenud veisefarmile on KMH programmis fikseeritud, et kuna tegemist on olemasoleva farmiga, siis asukoha alternatiive ei arvestata. Teiseks on fikseeritud, et käsitletakse kahte tegutsemisalternatiivi: nn „nullalternatiivi” ja „ümberehitatud farmi”. KMH aruandes asukoha alternatiivide valiku puudumine põhjendusel, et tegemist on olemasoleva farmiga on arusaamatu. Nimelt ei ole alates 1999.aastast Suislepa Farmide kinnistul tegutsenud loomapidamisega tegelevat tootmisüksust, mistõttu viited olemasolevale farmile on põhjendamatud. Asukoha alternatiivide käsitlemata jätmine on selgelt asjaolu, mis ei ole kooskõlas keskkonnamõju hindamise üldiste reeglitega ja mis tekitab nn kunstlikult olukorra, et soovitav tegevus peab kindlasti üldse toimuma konkreetsel kinnistul. Keskkonnamõju hindamise tegelik ja ka vastavalt seadusandluses fikseeritud eesmärk on reaalselt toimivaid ettepanekuid kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Seega võib olla olukord, kus eesmärgile vastavam lahendus on teostada soovitav tegevus mõnel muul kinnistul. Laane farmi KMH aruandes ei ole aga sellist võimalust isegi mitte käsitletud. Kindlasti ei saa siin olla peamiseks argumendiks arendaja poolt juba tehtud kulutused. Analoogiliselt on Riigikohus märkinud oma lahendis nr 3-3-1-5403 lahendis seoses keskkonnamõju strateegilise hindamisega planeeringumenetluses: „ Planeerimismenetluse kuludel saab määrav tähtsus olla vaid siis, kui planeeringu kehtestamisele ei ole olulisi sisulisi vastuväiteid. Mingit tähendust ei saa planeerimisotsuse tegemisel olla planeeringus ettenähtud hoone ehitusprojekti ettevalmistamise kuludel. Planeeringu algataja saab tarbetuid kulutusi vähendada, kui ta uurib eelnevalt planeeringu kehtestamise reaalseid väljavaateid ega võta põhjendamatuid riske seoses oluliste õigushüvede kahjustamisega.” Sellisena on KMH aruanne vastuolus
Tegutsemisalternatiivide võrdlusel on „nullalternatiivina" käsitletud kinnistul Suislepa Farmid olevate ehitiste jätkuvat ohtlikku, sh keskkonnaohtlikku olukorda ning samuti kinnistu heakorra puudumist. Kinnistul asuvad endise Laane farmi loomapidamishooned (laudad nr 1, 2 ja 3), koresööda hoidlad (küünid nr 4, 9 ja 14), silohoidla, söötade jagamise ruumid (nr 5 ja 6), piima- ja lüpsiplatsid (nr 7 ja 8), allapanuhoidla, kaalumaja, trafoalajaam, puurkaev ja pumbamaja, sõnnikuhoidlad. Veisefarm tegutses viimati 1999.aastal ja seetõttu on kõik Laane farmi ehitised nii tehniliselt kui ka moraalselt vananenud ja kinnistu heakord puudulik. Kinnistul asuv puurkaev ei ole tamponeeritud ja sealt saab joogivett paar ümberkaudset majapidamist. Puurkaevu ümbritsev sanitaarkaitsealal ei ole hetkel keskkonnanõuete täitmine tagatud. Ümberehitatud farmi puhul on eeldatud seafarmi tekkimist ja sellega kaasnevat olemasolevate ehitiste olukorra parendamist, sh keskkonnaohu elimineerimist. Nullalternatiivina on käsitletud olukorda, kus olemasolev olukord jätkub ning kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste, sh puurkaevu seisund ei muutu või pigem halveneb. Selline nullaltematiiv on arusaamatu, sest kinnistu omanikul on kohustus tagada endale kuuluvate ehitiste ohutus, sh keskkonnaohutus. Ohutuse tagamiseks võib kinnistu omanik piirata oma kinnistule juurdepääsu tagamaks vandaalitsemise lõppemise. Kindlasti on aga omaniku kohustus tagada puurkaevu vastavus nõuetele ja seega ei saa olla nullalternatiiviks olukord, kus puurkaev toimib, aga vee seisund ei vasta kehtestatud tingimustele või puurkaev ei toimi, aga on tamponeerimata. Kui omanik ei taga endale kuuluvate ehitiste nõuetele vastavust, sh keskkonnanõuetele vastavust, siis peab avalik võim sekkuma ja nõudma rikkumise 4 kõrvaldamist. Seega ei saa olla nullalternatiiviks olukord, kus jätkatakse seadusevastaselt olemasolevat situatsiooni, sh toimib nõuetele mittevastav puurkaev. Nullalternatiivina tuleb käsitleda olukorda, mis tekib siis, kui omanik on viinud endale kuuluvad ehitised nõuetele vastavaks. Puurkaevu osas tähendab see kas seda, et puurkaevu toimimine viiakse vastavaks seadusandlusele või puurkaev tamponeeritakse. Eriti arusaamatu on aruandes toodud viide keskkonnamõju hindamise käigus tekkinud komplikatsioonile Laane farmi puurkaevu vee osas ja viide vajadusele võtta proove analüüside tegemiseks, mida aga arusaamatutel põhjustel ei ole peetud vajalikuks teha. Arvestades nullalternatiivi vale kajastamist aruandes on väärad ka olemasoleva olukorraga kaasnevate tagajärgede ja keskkonnamõju hinnang aruande peatükis 9, samuti muudab see ekslikuks kogu punktis 15 esitatava kavandatava tegevuse võrdluse reaalsete alternatiivsete võimalustega. Sellisena on KMH aruanne vastuolus
Aruandes toodud teiseks alternatiiviks on olukord, mida on kirjeldatud kui ümberehitatud farmi. Sellisel juhul on lähtutud järgmisest sigade arvust – 2352 võõrdepõrsast ja 4610 nuumsiga. Arusaamatuks jääb, miks ei ole käsitletud rohkem alternatiive kui ainult üks ümberehitatud farmi võimalus. On ju võimalik, et sigade arv seafarmis oleks teistsugune kui kajastatud alternatiivis „ümberehitatud farm“. Selleks, et oleksid selged hetkel ümberehitatud farmi tegelikud alternatiivid tuleb kajastada alternatiividena väiksemamahulist seafarmi käitamist. Tegelikest mõjudest parema arusaadavuse huvides peaks üheks alternatiiviks olema hetkel „ümberehitatud farmi" näitajatest poole väiksema sigade arvuga farm. Ka sellest tuleneb vastuolu
Omaette tähelepanu väärib ka kavandatavast tegevusest tulenev sõnnikulõhn, mis on üks olulisemaid muresid kohalikel elanikel farmi ehitamisega seoses. Alternatiivina võinuks olla kajastatud sõnnikuhoidla katmine kergkruusa asemel muude vahenditega, nt katusega. Hetkel on aruandes toodud välja, et soovitakse pidada 2352 võõrdepõrsast ja 4610 nuumsiga, samas on arvutuste puhul eeldatud loomade arv suurem. Kuna sõnnikukogus ja tehnoloogilise vee vajadus sõltub kasvatatavate loomade arvust ja vanusest, siis on vajalik aruandes eraldi üheselt välja tuua konkreetne tootmistsükkel koos loomade arvu, vee hulga ja reovee ning sõnniku kogustega. Kuna aruandes on viidatud samasugusel tehnoloogilisel protsessil juba töötavatele farmidele, siis on vajalik teostada lõhnauuring töötavate farmide juures. Tänasel päeval on võimalik kaasates OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskust teha ka õhuanalüüse nn inimese nina kaudu eristatavate ainete määramiseks. Aruandes peab olema kajastatud mõjud inimeste varale. Seega peab aruanne kajastama ka seafarmi ümberehitamisest tekkivaid mõjusid ümbritseva kinnisvara hindadele, sest see on vara üks liik. Küll on aga kajastatud Suislepa Farmide maaüksuse turuväärtuse muutust. Selline olukord on eriti arusaamatu, kuna KMH aruande avalikustamise ajal inimesed viitasid soovidele müüa kinnisvara, mida aga sigalate tõttu ei soovita osta. Aruandes puuduvad peaaegu täielikult hinnangud mõjule inimese tervisele ja heaolule. Selles osas on lähenemine üliformalistlik- negatiivsed mõjuallikad on vaid loetletud- muuhulgas saasteainete viimine välisõhku, sõnniku teke, jäätmeteke, transpordikoormuse suurenemine farmi juurdepääsuteel. Seejuures ei ole üldse selgitatud, kuidas nimetatud tegevused täpsemalt mõjutavad inimeste tervist, heaolu ja vara. Peatükis 13 loetletud negatiivse keskkonnamõju leevendamise meetmed on väga lühikesed (veerand lehekülge), üldsõnalised ja tinglikud, mingeid sisulisi ettekirjutusi nendest ei tulene. Peatükis 18.3. esitatud lõplikud soovitused ei käsitle negatiivsete mõjude vähendamist inimeste heaolule ja tervisele üleüldse. On tähelepanuväärne, et inimeste tervise hindamisel ei ole hinnatud seafarmi poolt tekitatud stressi. Kohalikud elanikud on väljendanud nii KMH programmi kui selle aruande avalikel 5 aruteludel väga selgelt, et nende taluvuspiir on seoses valla arvukates sigalatest tuleneva õhusaaste, iseäranis nendest heituva sõnnikulõhnaga, juba ületatud. Samuti deklareeriti soovimatust elada selliste tingimustega piirkonnas. Avalikel aruteludel esitati üksikasjalikke kirjeldusi emotsionaalse pinge ja elukvaliteedi languse kohta, mida tekitab isegi vaid periooditi leviv sõnnikulõhn (nii nagu see on kavandatud ka Laane farmis). KMH aruande avalikul arutelul anti teada ka seda, et 125 ümbruskonna inimest on Laane farmi tegevuse vastu, samamoodi olid selle vastu enamus koosolekul olijaid. Stressi täielik käsitlemata jätmine ning inimeste heaolu ja minimaalne käsitlemine on rängas vastuolus
lg 1 p-ga 6 ning kaebaja arvates juba eraldivõetuna piisav KMH aruande tühistamiseks. Seejuures märgitakse lisaks
-i § 20 lg 1 p-le 6 veel eraldi ära
§-s 4, mille kohaselt keskkonnamõju
-i tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Käesoleval juhul on tegemist on vigadega, mis mõjutasid kindlasti KMH aruande lõplikku tulemust, kasvõi, nagu juba eelpool märgitud, kohalikud elanikud on näiteks olemasolevatest sigalatest ja sõnnikulõhnast tuleneva stressi tekkimist deklareerinud korduvalt. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist Lopez Ostra vs Hispaania (09.12.1994.a otsus asjas nr 41/1993/436/515), milles märgitakse: „Pr. Lopez Ostra [Euroopa Inimõiguste Konventsiooni] artiklist 8 tuletatavaid õigused on riivatud...millega tekitati talle vaieldamatult mittevaralist kahju...lisaks tehasest tulevale lõhnale, gaasiaurudele ja mürale, tundis ta muret ja ärevust, nähes olukorda muutumatult jätkuvat ning oma tütre tervise halvenemist“. Lisaks rõhutatakse lahendis, et nimetatud artikli 8 riive võib toimuda ka olukorras, kus keskkonnasaastatus ei ohusta tõsiselt inimese tervist. Eelpool toodut tõlgendatakse kui Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohta, et mure ja ärevuse tekitamine negatiivsete keskkonnamõjudega kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 riivet, antud juhul olid täpsemalt rikutud isiku õigust kodule ning pere- ja eraelule. Nimetatud rikkumised tooks tõenäoliselt endaga kaasa ka Laane farmis kavandatav tegevus. Selle tuvastamiseks oleks vaja aga esmalt siiski teostada korrektne KMH. KMH aruande alternatiivide võrdlemisel on käsitletud alternatiive tendentslikult. Näiteks on toodud põhjendusega, et nullalternatiivi korral on põhjavesi reostatud kriteeriumi „Mõju põhjavee kvaliteedile“ puhul hindepunktiks 1 (tegeliku 3 asemel), kriteeriumi „Lõhn“ puhul hindepunktiks 2 (tegeliku 3 asemel), kriteeriumi „Jäätmekäitluse nõuete järgimine“ puhul hindepunktiks 0 (tegeliku 3 asemel), kriteeriumi „Keskkonnaalased riskid“ puhul hindepunktiks 1 (tegeliku 3 asemel), kriteeriumi „Heakord ja visuaalsed väärtused“ puhul hindepunktiks 1 (tegeliku 2 asemel) ja kriteeriumi „Maa turuväärtus“ puhul on käsitletud ainult Suislepa Farmide kinnistut, mitte kõiki ümbrukonna kinnistuid ning määratletud kriteeriumi hindepunktiks 1 tegeliku 3 asemel. Seega on kunstlikult lähtudes nullalternatiivi väärast sisustamist saadud hindepunkte „nullalternatiivi“ korral 50 tegeliku 59 hindepunkti asemel. Hetkel on aruandes „ümberehitatud farmil“ 58 hindepunkti. Ka „ümberehitatud farmi“ hindepunktide arvutamisel on selgeid eksimusi: kriteerium „Kohaliku omavalitsuse suhtumine“ on saanud 2 punkti, samas on selge, et anda võinuks ainult kas 0 või äärmisel juhul 1 punkti, kuna kohalik omavalitsus on oma negatiivset suhtumist uue seafarmi püstitamise osas väljendanud, muuhulgas KMH programmi avalikul arutelul. „Maa turuväärtusele“ antud 3 punkti on täiesti põhjendamatud, on arusaamatu, kuidas maa turuväärtus seoses seafarmi rekonstrueerimisega madalast kõrgeks tõuseb. Seega ei oleks „ümberehitatud farmi“ alternatiiv saada mingil juhul enam kui 55 hindepunkti, tõenäoliselt aga sellest vähem. Sellisena on KMH aruanne vastuolus
lg 1 p-ga 9.
lg 2 p 3 sätestab, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ei kiida keskkonnamõju hindamise aruannet heaks ega määra keskkonnanõudeid, kui aruanne ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuet. Seejuures 6 Keskkonnaministri
lõikes 2 ette, et otsustaja ei pea tegevusloa andmisel või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi või aruandele lisatud keskkonnanõudeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Seega arvestades asjaolu, et ehitusloa väljastamine OÜ-le Põlva Peekon on omavalitsuse diskretsiooniotsus ning vastavalt
lõikele 2 on Tarvastu Vallavalitsusel õigus ehitusloa väljastamisel või väljastamata jätmisel jätta arvestamata KMH tulemusi või aruandele lisatud keskkonnanõudeid, on Viljandimaa Keskkonnateenistus veendumusel, et käesoleval juhul puudub Tarvastu Vallavalitsusel ja H. Rõõm´ul õigus Laane farmi KMH aruande heakskiitmise vaidlustamiseks, kuna KMH aruande heakskiitmine ei too kaebajatele kaasa õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei saa KMH aruande heakskiitmine rikkuda nende õigusi ja vabadusi. 7 Kaebuse esitajate seisukohad KMH aruande õigusvastasuse kohta on meelevaldsed ning ei tugine kehtivate õigusaktide nõuetele. Viljandimaa Keskkonnateenistus ei saa nõustuda kaebajate poolt toodud argumentidega KHM õigusvastasuse kohta põhjendades oma mittenõustumist alljärgnevate seisukohtadega: Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõikele 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõike 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Viljandimaa Keskkonnateenistus möönab, et kaebuse esitajad on vaidlustanud keskkonnateenistuse tegevuse avalik-õiguslikus suhtes, ent KMH aruande heakskiitmine ei ole käsitletav haldusaktina HMS § 51 lg 1 ja HKMS § 4 lõike 1 tähenduses, kuna KMH aruande heakskiitmisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata isiku õigusi ja kohustusi. Käesoleval juhul oleks haldusaktiks Tarvastu Vallavalitsuse poolt väljaantav ehitusluba. Seega on kaebajad vaidlustanud menetlustoimingu, KMH aruande heakskiitmine, haldusakti (ehitusloa) andmise menetluses. Haldusaktiks ehitusloa menetluses on ehitusloa andmine või selle väljaandmisest keeldumise otsus. Samuti ei ole Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt KMH aruande heakskiitmine käsitletav toiminguna. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes, HMS § 106 lg 2 näeb ette, et toimingu suhtes sätestatut ei kohaldata menetlustoimingule. HKMS § 4 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Seega ei ole võimalik käsitleda KMH aruande heakskiitmist ka toiminguna HMS ja HKMS tähenduses, vaid tegemist on üksiku menetlustoiminguga ehitusloa andmise menetluses. Oluline on siinkohal pöörata tähelepanu ka asjaolule, et KMH programmi heakskiitmine Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt ei saa mõjutada Tarvastu Vallavalitsuse poolt ehitusloa andmist, kuna ehitusloa andmine kohaliku omavalitsuse poolt on diskretsiooniotsus. Võttes arvesse KMH tulemusi ja järelevalvaja poolt esitatud keskkonnanõudeid, teeb otsustaja otsuse kavandatava tegevuse lubamise ja tingimuste kohta (näiteks loa väljastamine) või mittelubamise kohta. Otsustajal tuleb meeles pidada, et KMHs toodud seadustele ja konkreetsetele normidele tuginevad nõuded on loomulikult kohustuslikud, kuid osa järeldustes esitatust on soovituslik ja otsustajale täiendavaks informatsiooniks kaalutlusotsuse tegemisel. Seega, otsustaja võib
Seega KMH aruande kinnitamine Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt ei kohusta Tarvastu Vallavalitsust välja andma Põlva Peekon OÜ-le ehitusluba. KMH on haldusakti andmise menetluse osa, mille eesmärgiks on välja selgitada kavandatava tegevuse keskkonnamõjud ja ka mõju sotsiaalsele keskkonnale. Keskkonnamõju hindamise menetluse võib jagada mõtteliselt kolmeks etapiks: 1) KMH algatamise või algatamata jätmise otsustamine; 2) KMH programmi koostamine ja kinnitamine ja 3) KMH aruande kinnitamine. On oluline rõhutada, et KMH aruande sisu määratakse juba KMH programmiga, kuna programm on sisuliselt tulevase keskkonnamõju hindamise aruande sisukord st selles etapis 8 määratletakse, milliseid küsimusi ekspert peab aruandes käsitlema. Programmi koostamine on avalik, programmi eelnõu pannakse avalikkusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks välja, samuti viiakse läbi programmi puudutav avalik arutelu. Sellest tulenevalt oleks Tarvastu Vallavalitsus pidanud esitama omapoolseid ettepanekuid juba KMH programmi koostamise faasis ning H. Rõõm KMH programmi avalikul arutelul. Laane farmi KMH aruande punktis 20.2 nähtub, et Helle Rõõm osales küll KMH programmi avalikul arutelul, ent ei tõstatanud küsimusi seoses asukohavaliku- ja tegevusalternatiividega. Kui ekspert ja arendaja on koostanud vastavalt programmile keskkonnamõju hindamise aruande (eksperdi arvamus tegevuse keskkonnamõjudest), siis pannakse ka see avalikkusele tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks välja. Enne aruande kinnitamist korraldatakse ka aruande avalik arutelu. Seega pakub KMH menetlus nii kohalikule omavalitsusele kui ka avalikkusele osalemise võimalusi enne programmi ja aruande kinnitamist. Menetlustoimingu õiguspärasuse hindamisel tuleb hinnata menetlustoimingu materiaalset ja formaalset õiguspärasust. KMH aruande heakskiitmine on materiaalselt õiguspärane, kuna Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt 06.07.2007.a vastuvõetud korraldusega nr 1366 heaks kiidetud KMH aruanne vastab kehtivate õigusaktide nõuetele.
Sätte kohaselt esitab arendaja pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande KMH järelevalvajale heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette alused, millal KMH järelevalvaja aruannet heaks ei kiida. Esimesel aruande heakskiitmiseks esitamisel jättis Viljandimaa Keskkonnateenistus aruande heakskiitmata põhjendades seda asjaoludega, et KMH järelevalvaja poolt 14.02.2007.a esitatud parandusettepanekud olid osaliselt arvestamata jäetud. Peale vastavate paranduste sisseviimist KMH aruandesse puudus KHM järelevalvajal
sätetest tulenevalt alus KMH aruande heakskiitmata jätmiseks, kuna läbiviidud KMH ja selle aruanne vastasid programmile ja
nõuetele. Samuti on avalikel aruteludel kohalike elanike, sh Helle Rõõm´u, küsimustele vastatud. Viljandimaa Keskkonnateenistus möönab, et KMH läbiviimisel ei ole kõigi asjaolude puhul võimalik üheste kirjelduste ja järelduste esitamine, kuna hinnatakse eeldatavat mõju keskkonnale. Tegelik keskkonnamõju ja selle kokkulangemine eeldatava mõjuga selgub tegevuse läbiviimise käigus. Selleks on ette nähtud
Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt sooritatud menetlustoiming on formaalselt õiguspärane, kuna selle on sooritanud
lõikes 2 nimetatud organ.
sätestatud menetlusreeglid, sh avalikustamised, on läbiviidud korrektselt, samuti on täidetud seadusest tulenevad vorminõuded. Tarvastu Vallavalitsuse poolt 30.05.2007.a kirjaga nr 7-3.1/641 esitatud märkustele ja vastuväidetele on arendaja esitanud omapoolsed selgitused ning täiendavaid ettepanekuid ja märkuseid Tarvastu Vallavalitsus ei esitanud. Vastavalt
lõikele 1 korraldab keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku otsustaja, ehk siis vastavalt
§-le 9 tegevusloa andja. Tegevusloa andjaks käesoleval juhul on Tarvastu Vallavalitsus. Seega Tarvastu Vallavalitsus, kui otsustaja, oleks pidanud juba KMH programmi saamisel pidanud seda analüüsima ning hindama, kas KMH programm katab ära kõik vajaliku või peaks programmi vastavalt täiendatama. Täiendamise vajadusel oleks Tarvastu Vallavalitsus pidanud tegema arendajale vastavasisulised ettepanekud. On oluline, et vastavaid samme Tarvastu Vallavalitsus ei astunud, mistõttu seda kummalisemana tunduvad Tarvastu Vallavalitsuse poolt kaebuses esitatud väited.
Seega peab KMH aruanne vastama kinnitatud KMH programmile. Tarvastu Vallavalitsuse poolt 9 esitatud ettepanekutele ja märkustele on vastatud ning täiendavaid märkusi ja ettepanekuid Tarvastu Vallavalitsus ei esitanud. Lisaks esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele aruande avalikustamise perioodil esitas Tarvastu Vallavalitsus kaebuses lisamärkused, mida aruande avalikustamise perioodil Tarvastu Vallavalitsus ei esitanud. Viljandimaa Keskkonnateenistusele jääb arusaamatuks Tarvastu Vallavalitsuse seisukoht, et KMH läbiviimisel oleks pidanud kaaluma asukoha alternatiive kuna tegemist ei ole olemasoleva farmiga. 06.09.2006.a algatas Tarvastu Vallavalitsus oma korraldusega nr 318 KMH ning teavitas nimetatud tegevusest Ametlike Teadaannete kaudu 05.09.2006.a. Vastustajale jääb selgusetuks, kuidas on võimalik, et teade KMH algatamise ja KMH sisu kohta on võimalik avalikustada enne vastavasisulise otsuse tegemist algataja poolt. 05.09.2006.a ilmunud teates, millise pani Ametlikesse Teadaannetesse üles Tarvastu Vallavalitsus on märgitud muuhulgas järgmist: „Keskkonnamõju hindamine algatati arendaja poolt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse (RT12005, 15, 87) § 6 lg 1 p 27 alusel, sest farmis ületatakse 3000 nuumiku künniskogus. Arenduse eesmärgiks on Laane farmi ümberehitus tänapäevastele keskkonna-, hügieeni- ja veterinaarianõuetele vastavaks seafarmiks. Selleks soovitakse olemasolevad hooned rekonstrueerida. Territooriumile rajatakse uued vedelsõnnikuhoidlad. Vett võetakse puurkaevust (katastri nr 6114). Sealhulgas korrastatakse ja/või rajatakse farmi teenindamiseks vajalikud kommunikatsioonid (näiteks veevarustus). Ümberehitatud farmi mahutavuseks on kavandatud kokku kuni 4610 nuumiku ja 2352 võõrdepõrsa kohta. Kuna tegemist on olemasoleva farmiga, siis asukoha alternatiive ei hinnata. Hinnatakse farmi ümberehituse, kasutamise ja sulgemise mõju keskkonnale. Sealjuures lõhnaainete ja teiste välisõhu saasteainete võimalikku heidet ja levikut farmi ümbruses, farmi mõju veekeskkonnale ning teistele keskkonnakomponentidele.“ Nagu nähtub Tarvastu Vallavalitsuse korraldusest nr 318 ja KMH algatamise teatest on Tarvastu Vallavalitsus algatanud KMH Laane farmi rekonstrueerimiseks. Seega on KMH algatamise otsusest selgelt nähtuv, et KMH otsustajat, so Tarvastu Vallavalitsust, huvitab just antud kinnistul Laane farmi rekonstrueerimisega seafarmiks seotud keskkonnamõju. Seega teisi asukoha alternatiive KMH läbiviimisel ei kaalutud. Seega on KMH algataja ise välistanud oma KMH algatamise otsusega ning sellest teavitamisega asukoha alternatiivide valiku, samuti on KMH agataja väitnud selgesõnaliselt, et tegemist on olemasoleva farmiga. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja Viljandimaa Keskkonnateenistus jätta Tarvastu Vallavalitsuse ja Helle Rõõmu kaebused rahuldamata. Kaasatud isiku arvamus 4. OÜ Põlva Peekon on seisukohal, et Tarvastu Vallavalitsuse ja Helle Rõõm´u kaebused on alusetud ja põhjendamatud alljärgnevatel põhjustel. Kolmandal isikul (kinnistu omanikul) on õigus tegeleda ettevõtlusega, sh õigus tegeleda loomakasvatusega, mis on tema põhitegevusala. Loomulikult tuleb sel juhul järgida teiste isikute õigusi, kuid antud juhul ei ole mingeid andmeid selle kohta, et kavandatav ettevõtlus riivaks ebaproportsionaalselt, kahjulikult või seadusevastaselt teiste isikute õigusi. Kohtule ei ole esitatud ka vastupidist kinnitavaid tõendeid, kuigi kaebajad väidavad mõlemad, et farm 10 mõjub negatiivselt kinnisvara hindadele ja tekitab stressi. Kolmas isik leiab, et kui selliseid väiteid kohtus esitatakse, siis tuleb neid väiteid esmalt tõendada nii nagu kohtumenetluse reeglid ette näevad. Kuna kaebajate vastavad väited on paljasõnalised ja tõendamata, puudub igasugune alus ja põhjus rünnata KMH aruannet ja väita, et aruanne on puudulik. Oluline on ka see, et tegelikult puudub metoodika, kuidas üldse sellistel juhtumitel hinnata kinnisvara hinnaga või stressiga seotud küsimusi, sest küsimused väljuvad keskkonnaeksperdi pädevusest. Seega juhul, kui kohus leiaks, et KMH aruanne peab sisaldama kinnisvara hinnaga ja stressiga seotud ekspertiise, peab kohus üheselt paika panema ka selle, kes ja millise metoodika järgi selliseid ekspertiise teostama peab, kes selle eest maksab ja milline on selliste ekspertiiside ulatus, st keda ekspertiisid peavad puudutama. Seega on siinkohal laiem küsimus KMH enda ulatuses ja tegelikult ka maksumuses, kusjuures tuleb tõmmata piir, kui palju peab siiski maksma ja uurima arendaja. On selge, et kinnisvaraekspertiise ja meditsiinilisi ekspertiise (näiteks stressi kohta) ei tehta tasuta. Tarvastu vallas kehtiv üldplaneering ning farmi aluse ja seda teenindava maaala (kinnistu) sihtotstarve (tootmismaa, kokku 11,03 ha kinnistusraamatu andmete põhjal) ei anna kellelegi (sh kaebajatele) õigust ega alust väita, et farmi ei või rekonstrueerida ja seakasvatuse eesmärgil kasutada või et selline tegevus rikub kellegi õigusi. Farmi rekonstrueerimine ja seakasvatuse eesmärgil kasutusse võtmine on lubatav ja seaduslik tegevus, kui farmi poolt avaldatav keskkonnamõju püsib seadusega ja seaduse alusel kehtestatud normide piires. Seda, et farm võiks neid norme ületada, ei ole keegi tegelikult väitnud, kuid sellisel väitel ei oleks ka mingit alust. VKT korraldus nr 1399 on seaduslik ja põhjendatud, kuid isegi vastupidisel juhul ei oleks tegemist haldusaktiga, mis oma õigusliku toime tõttu kohustab Tarvastu Vallavalitsust ehitusluba välja andma, sest ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsus on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus.
lõiked 1 ja 2 koostoimes kinnitavad seda käsitlust, sest mõlemal juhul räägitakse hindamise tulemuste/keskkonnanõuete arvestamisest/ mittearvestamisest, mitte imperatiivsest aluseks võtmisest. Kui hindamise tulemusi/ keskkonnanõudeid otsustaja (Tarvastu Vallavalitsus) poolt ei arvestata, tuleb sellekohast otsust põhjendada sõltumata, kas otsustaja kaldub hindamise tulemustest/keskkonnanõuetest kõrvale tegevusloa taotlejale (kolmandale isikule) soodsas või ebasoodsas suunas: haldusakti motiveering tuleb esitada mõlemal juhul. On selge, et motiveerimist vajavad haldusorganite kõik kaalutlusotsused, sest motiveering tagab kaalutlusotsuste kontrollitavuse adressaadi ja vajadusel kohtu poolt. Eelnev näitab selgelt, et VKT korraldus nr 1399 ei oma ehitusloa andmisel Tarvastu Vallavalitsuse jaoks kohustavat toimet ning vastupidised väited ei vasta seadusele. Mõlemad kaebajad on tegelikult hoidunud kommenteerimast
§- 24 lg 2 ning tendentslikult on käsitletud üksnes selle paragrahvi esimest lõiget. Kui asuda nendele seisukohtadele, mida kaebajad on kohtus esitanud VKT korralduse ja KMH aruande õigusliku toime kohta, ei oleks Tarvastu Vallavalitsuse näol enam tegemist otsustajaga
mõistes ega ehitusloa andmise küsimuse lahendamiseks pädeva organiga EhS tähenduses. Selline käsitlus on ilmselgelt ebaseaduslik, sest VKT ei ole otsustaja ega tegevusloa (ehitusloa) andja. EhS § 23 ei kohusta samuti tarvastu Vallavalitsust ehitusluba tingimata välja andma ning selles sättes on määratud üksnes pädev isik, mistõttu on tegemist pädevusnormiga, mitte Tarvastu Vallavalitsust kohustava normiga. Kaebajate tõlgendus EhS § 23 lõike 1 tähenduse kohta ja EhS § 23 tähenduse kohta tervikuna, on samuti ekslik. 11 Riigikohtu halduskolleegium on näiteks 19.04.2007.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-07 asunud seisukohale, et maavanema heakskiit üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule on HMS § 16 lõike 1 kohaselt siduva iseloomuga kooskõlastus, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt ja nagu muidki menetlustoiminguid, saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Antud juhul on VKT korralduse nr 1399 näol samuti tegemist (haldusesisese)menetlustoiminguga (heakskiiduga), mida ei saa vaidlustada lõplikust haldusaktist eraldi. Eeltoodu kinnitab kaebuste alusetust. Seadusele ei vasta kaebajate seisukoht, et kohalik omavalitsus peab ehitusloa taotlemisel aluseks võtma KMH aruandes ehitistele esitatud nõuded ega saa omavoliliselt aruandes toodud nõudeid muuta. Tuleb selgitada, et ehitistele esitab nõuded EhS § 3 ning täpsemad nõuded ehitisele määratakse EhS § 2 lõigete 4 ja 5 alusel ehitusprojektis, mis on projekteerimise tulemus. KMH aruanne seevastu on keskkonnamõju hindamise tulemus ja selles ei esitata nõudeid ehitistele.
eesmärk ega sisu ei ole nõuete esitamine ehitistele ning
ei ole selles küsimuses asjassepuutuv seadus. Siinjuures tuleb tähele panna, et keskkonnaekspert (
) ei ole isikuks, kes koostab või oleks õigustatud koostama ehitusprojekti, sest ehitusprojekt väljub tema kompetentsist. Seega on KMH aruanne dokument, mis valmib vastavalt
sätetele. Ehitisele esitatavad nõuded määrab ehitusprojekt, mis valmib hoopis teise seaduse, so EhS sätete kohaselt. Veel tuleb esile tuua, et KMH programmi ja KMH aruande menetlus viidi läbi seaduslikult ja kooskõlas avaliku menetluse põhimõtetega ning igale isikule (sh kaebajatele) oli tagatud õigus ja võimalus esitada omapoolseid küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. Kaebajad osalesid selles menetluses passiivselt ega esitanud omapoolseid ettepanekuid ega vastuväiteid KMH programmi ja KMH aruande kohta. Võrreldes halduskohtule esitatud kaebusi ja KMH aruannet, mis kajastab täielikult avatud menetluse käiku, tuleb rõhutada, et halduskaebustes käsitletud temaatikat ei ole KMH menetluses tõstatanud kumbki kaebajatest, seetõttu ei peegelda kaebused avatud menetluse vältel esitatud seisukohti. KMH aruande tähenduse kohta tuleb eraldi välja tuua, et KMH aruande näol on tegemist otsustajat (Tarvastu Vallavalitsust) abistava ja soovitusliku iseloomuga dokumendiga, mitte juriidiliselt siduva õigusliku dokumendiga, mis tuleb ehitusloa taotluste üle otsustamisel imperatiivselt aluseks võtta.
lõike 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamise (järelikult KMH aruande, milles hindamise tulemused dokumenteeritakse ja avaldatakse) eesmärgiks teabe andmine tegevusloa andjale. Sisuliselt sama käsitlust toetavad ülalmärgitud
Laane farmi eeldatava keskkonnamõju kohta kolmanda isiku poolt Tarvastu Vallavalitsusele esitatud KMH aruanne on koostatud nõuetekohaselt ja põhjalikult (sh kooskõlas hea hindamistava ja ettevaatusprintsiibiga) ning täidab sellisena täielikult oma informatiivset eesmärki (
Samuti on selles aruandes adekvaatselt ja ammendavalt käsitletud farmis tekkiva võimaliku lõhnaga seotud temaatikat, mis tegelikult on ainsaks väidetavaks probleemiks, miks tekkis vastuseis farmi rekonstrueerimisele ja põllumajandustootmises taaskasutusele võtmisele. KMH aruande põhjal on Tarvastu Vallavalitsusel võimalik teha järeldusi, kas ehitusloa taotlused rahuldada või rahuldamata jätta, sh on tagatud kõik võimalused hinnata lõhnast tulenevaid võimalikke mõjutusi. Kolmas isik juhib tähelepanu sellele, et seakasvatusega kaasneva lõhna eraldumine välisõhku ei ole keelatud, lõhnas esinevad teatud komponendid peavad püsima seaduse (näiteks Välisõhu kaitse seadus, Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (SkvKS)) kohaselt ettenähtud normide piires. Kui seakasvatusega kaasneva lõhna eraldamine välisõhku oleks üldse keelatud, siis ei 12 saaks Eestis seakasvatusega tegeleda keegi, mis juba iseenesest on ebaproportsionaalne ja kehtivale õigusele mittevastav järeldus. Samuti ei ole seadusega keelatud seakasvatus, mis on olulise keskkonnamõjuga, kuigi ka sellise mõjuga seakasvatuse puhul tuleb püsida keskkonnanormide piires. Käesoleval juhul ei ole alust väita, et kavandatav olulise keskkonnamõjuga tegevus ületab seaduses ette nähtud norme, pigem vastupidi. Kolmas isik on seisukohal, et kavandatav tegevus mõjutab küll keskkonda, kuid see mõju ei ületa keskkonnataluvust ega keskkonnanorme. Keskkonna mõjutamine (sh oluline mõjutamine) on lubatav ja see toimub paljudes eluvaldkondades, sh põllumajandustootmises. Vaidlust ei saa olla selles, et keskkonna mõjutamine on seadustega lubatud ja kolmanda isiku poolt kavandatav tegevus ei ole maapiirkonnas erakordne ega mitte ka erakordselt kahjulik ega normeületav. Tegemist on maapiirkondades täiesti tavapärase tegevusega. Kui seakasvatust (põllumajandustootmist) ei või maapiirkondades arendada, tekib küsimus, kus seda üldse teha võib ning milliste nõuetega ja tingimustega peab kolmas isik arvestama, kui ta soovib näiteks järgmist analoogset projekti arendada? Samuti juhib kolmas isik tähelepanu sellele, et meelevaldne ja ebakorrektne on tõmmata paralleele valla erinevates piirkondades tegutsevate teiste seafarmidega, sest isegi siis, kui nende farmide tegevus ei vastaks õigusaktide nõuetele, sh ületaks näiteks kehtestatud norme, ei saa selle eest vastutada kolmas isik. Samuti oleks kavandatava Laane farmi puhul tegemist kaasaegset ja parimat võimalikku tehnikat (PVT) kasutava farmiga. Eelnev oleks hõlpsalt tuvastatav, kui Tarvastu Vallavalitsus tutvuks talle esitatud ehitusloa taotluste ja nende lisadega (sh ehitusprojektiga). Lisaks sellele on KMH aruandes selgelt välja toodud, et vallas juba tegutsevate farmide ja kavandatava Laane farmi mõjualad ei kattu. Siinkohal tuleb rõhutada just seda, et elanikkonna vastasseis põhineb üksnes sellistel negatiivsetel kogemustel, mis puudutavad teisi farme, kuigi ka nende farmide kohta ei ole kohtule esitatud ainsatki tõendit, mis võimaldaks tuvastada selliste farmide (ebaseaduslikku) keskkonnamõju.
S § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse nendes seadustes ette nähtud haldusmenetlusele HMS sätteid. HMS järgimise vajadus on jäetud antud juhul Tarvastu Vallavalitsuse poolt täiesti tähelepanuta. Seetõttu ei vasta vallavalitsuse käitumine haldusmenetluse üldpõhimõtetele ega HMS sätetele. Kui Tarvastu Vallavalitsusele on jäänud haldusmenetluses midagi ebaselgeks, on võimalik ebaselgeid küsimusi haldusmenetluses täpsustada ja ise uurida, kuid vallavalitsus ei ole kogunud ise ühtegi täiendavat tõendit ega ole teinud selliste tõendite kogumise ettepanekut kolmandale isikule ega muudele isikutele (näiteks neile, kes end farmi ehitamisega seoses väidetavalt puudutatuna tunnevad). Sel põhjusel ei ole kolmandale isikule, kui menetlusosalisele HMS § 11 tähenduses tegelikult teada, kas üldse ja kui, siis millist täiendavat teavet Tarvastu Vallavalitsus temalt ootab. Kaebeõiguse küsimuses leiab kolmas isik, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kelle õigusi on rikutud, vabadusi on piiratud või kes omab vähemalt olulist ja reaalset puutumust asjas, milles ta kohtusse pöördus. VKT korraldus nr 1399 iseenesest selliseid õiguslikke tagajärgi ega puutumust kaebajatele kaasa ei too ning kaebustes esitatud väidete ja tegelike asjaolude kohaselt sellist puutumust kummalgi kaebajal ei ole. Tarvastu Vallavalitsusel on hoopis endal pädevus ja võimalus otsustada, kas temale esitatud ehitusloa taotlused koos lisadega on seaduslikud, ammendavad ja põhjendatud, kuid sellist otsust ei ole tehtud. Selle asemel on ehitusloa taotluste menetlus vallavalitsuse poolt seadusvastaselt ja ebaproportsionaalselt peatatud ning neile ei ole HMS ja EhS mõttes vastatud. Samuti on kohatu kaebajate viide Lopez Ostra kohtuasjale, sest selle asja tehiolud erinevad kardinaalselt praegu arutatavast asjast (sh H. Rõõm´u kinnistu ja eluhoonete kaugus farmist). Kaebustes ei ole ka selgitatud, millised asjaolud üldse oleksid sarnased Lopez Ostra kaasusega. 13 Kolmas isik on nõus sellega, et olulise keskkonnamõjuga tegevuse puhul võtab tegevuse alustamine seaduse kohaselt (näiteks
ja SkvKS nõuete tõttu) tunduvalt rohkem aega ja ressurssi, kui olulise keskkonnamõjuta tegevuse alustamine, kuid seaduse kohaselt juba niigi pikk haldusmenetlus ei tohiks venida määramatult ja ebamõistlikult ning kolmandat isikut koormavalt pikaks (sh vallavalitsuse õigusvastase käitumise tõttu). Kui menetlusökonoomia põhimõte (HMS § 5 lõige 2) üldse kõrvale jätta, võib määramatult pika menetluse vältel (samuti menetluses aset leidvate erinevate menetlustoimingute vaidlustamise lubamisel) muutuda majandussituatsioon, mis võib kaasa tuua näiteks selle arendusprojekti seiskumise või tulemusetu lõppemise, mille realiseerimiseks kolmas isik haldusmenetlust üldse alustas. See omakorda võib kolmandale isikule kaasa tuua varalise kahju. Õiguse eesmärgiks ei saa olla isikule kahju tekitamine. Kolmas isik OÜ Põlva Peekon palub mõlemad kaebused tervikuna rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused ja otsus
Seejuures ei saa aruande heakskiitmist õigusvastaseks pidada ainuüksi sel põhjusel, et aruandes ei ole mõningaid konkreetseid küsimusi kas üldse või kaebuse esitajate meelest piisava põhjalikkusega käsitletud. Halduskohus saaks aruande heakskiitmise õigusvastasuse kindlaks teha ja vastava haldusakti tühistada juhul, kui aruande heakskiitmisel on rikutud menetlusnorme või juhul kui heakskiidetud aruanne on ilmselgelt sedavõrd puudulik, et ei saa oma eesmärki täita. Käesolevas asjas ei väida kaebuse esitajad, et aruande heakskiitmisel oleks rikutud menetlusnorme, küll aga leiavad nad, et aruanne on sisuliselt puudulik ega vasta seaduses sätestatud nõuetele. Vaidluse lahendamisel tuleb arvestada asjaoluga, et käesolevas asjas ei ole lõplikku haldusakti antud ja et tegemist on haldusmenetlusega, milles ei ole lõplikku haldusakti kohtumenetluse ajaks antud. HMS § 51 lõige 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
sätestab, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teatab keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras.
lõige 1 sätestab, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teatab keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ning arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi heakskiitmise otsuse tegemisest arvates.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu aruande kahes eksemplaris keskkonnamõju hindamise järelevalvajale heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise või aruande heakskiitmata jätmise kohta arendajale ja otsustajale teatavaks ning edastab otsustajale aruande heakskiitmise korral aruande ühe eksemplari 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Halduskohus on seisukohal, et osundatud sätetest tuleneb, et keskkonnamõju aruande heakskiitmiseks saab anda haldusakti, kuna seaduse kohaselt määratakse sellise otsusega keskkonnanõuded. Ka osundatud sätete keelelisest tõlgendusest tuleneb, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teeb otsuse ehk annab haldusakti, mis tehakse teatavaks nii arendajale kui ka otsustajale. Kehtiv haldusmenetluse õigus ei sätesta isikule kohustuste panemiseks teist 15 moodust kui haldusakti andmine. Kuna vastustaja on pidanud vajalikuks anda selleks korraldus, mis on haldusaktiks, siis tuleb vastustaja õigust haldusakti andmiseks aktsepteerida, kuna menetlustoiminguga ei saa isikule õigusi anda ja kohustusi panna. Kehtivast keskkonnaõigusest ei tulene aga, et vallavalitsus peaks lõplikus haldusaktis määrama keskkonnanõudeid vastustaja asemel. Vaidlustatud Viljandimaa Keskkonnateenistuse 06.07.2007.a korraldus nr 1399 (tl 14) omab seega haldusakti tunnuseid eelkõige selles, et korralduse punktis 3 on sätestatud loetelu OÜ-le Põlva Peekon pandud keskkonnanõuetest, mis on viimasele selle haldusakti alusel täitmiseks kohustuslikud. Samuti on korralduse punktis 3.6 osundatud Tarvastu Vallavalitsuse diskretsiooniõigusele seonduvalt Laane sigalast tuleneda võivate lõhnaprobleemidega. Seega tulenevad korraldusest kolmandale isikule OÜ-le Põlva Peekon konkreetsed kohustused, mis viitab omakorda sellele, et tegemist on haldusaktiga HMS § 51 lõike 1 mõttes. Kohus nõustub kaebuse esitajatega, et korralduse puhul on tegemist HMS § 52 lõikes 2 nimetatud eelhaldusaktiga. Kuid kohus on seisukohal, et vaidlustatud eelhaldusaktiga ei rikuta kaebuse esitaja Helle Rõõmu subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi lõplikust haldusaktist sõltumatult, aga samuti ei ole Tarvastu vald oma kaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vallal oleks oluline ja reaalne puutumus OÜ Põlva Peekon Laane farmis kavandatava tegevusega selliselt, et vald vajaks halduskohtulikku kaitset riigiorgani vastu seonduvalt vaidlustatud haldusaktiga. Tarvastu valla huvid on tagatavad kehtiva seaduse regulatsiooniga. Vastustaja ja kolmas isik on õigustatult osundanud
lõikele 2, mis sätestab, et kui otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise tulemusi või aruandele lisatud keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse. Asja otsustamisel ongi Tarvastu Vallavalitsusel õigus motiveeritult põhjendada, miks ta leiab, et keskkonnamõju hindamise tulemustega ei saa arvestada. Muuhulgas võivad taolisteks põhjendusteks olla valla kaebuses toodud asjaolud. Kolmas isik on õigesti osundanud, et halduskohtul puudub käesolevas asjas alus vallavalitsuse asemel motiveeritud põhjenduse esitamiseks, kuna seadus annab otsustusõiguse vallavalitsusele. Käesoleva eelhaldusaktiga ei saada rikkuda kaebuse esitaja Helle Rõõmu õigusi, kuna korralduse punktis 3.6 on osundatud, et vallavalitsus
sätestatud otsuse tegemisel peab kaaluma täiendavate tingimuste seadmist seoses Laane sigalast lähtuda võivate lõhnaprobleemidega. Kaebuse esitaja Helle Rõõmu poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt ongi ta korralduse vaidlustanud just peamiselt lõhnaprobleemide tõttu. Kuna aga vallavalitsus ei ole praeguseks veel teinud
sätestatud otsust, siis ei saa vaidlustatud haldusakt rikkuda ka kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi. Kuna asjas ei ole veel antud lõplikku haldusakti, milles selleks ainupädev vallavalitsus otsustab muuhulgas ka kaebustes toodud faktiliste ja õiguslike asjaolude suhtes, siis puudub kohtul alus kaebustes toodud asjaolude analüüsimiseks, kuna kaebustes toodud asjaolude üle peab otsustama Tarvastu Vallavalitsus, kui ta otsustab, kas anda tegevusluba või mitte ja kas keskkonnamõju hindamise tulemusi saab arvestada või mitte. Kohtumenetluse funktsiooniks ei ole vallavalitsuse eest nn. eelotsuse tegemine. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kaebuse esitaja Helle Rõõm on olulises ja reaalses puutumuses kavandatavast sigalast tuleneda võivate lõhnaprobleemidega, sest ta elab ja omab kinnistutut keskkonnas, kuhu lõhn võib levida ning 16 seega sõltub tema heaolu kavandatavast tegevusest. Seetõttu ei saa mingil juhul väita, et tegemist oleks avalikkuse huvides esitatud kaebusega, vaid tegemist on kaebuse esitaja enda huvides esitatud kaebusega. Halduskohus on seisukohal, et
lõige 2 annab vallavalitsusele aluse tegevusloa andmisest keeldumiseks motiivil, et keskkonnamõju hindamise tulemuste puudulikkus ei võimalda keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada. Taolisel juhul on sisuliselt tegemist EhS § 24 lõike 1 punktis 9 nimetatud olukorraga, kus oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. Loomulikult peavad vastavad faktilised ja õiguslikud asjaolud olema tõendatud vallavalitsuse poolt tehtava otsuse tegemisel. Neil asjaoludel jäävad kaebused rahuldamata. 7. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebuse esitajate puhul seoses kaebuste rahuldamata jätmisega ja vastustaja puhul seoses asjaoluga, et vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lõige 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik taotleb Tarvastu Vallavalitsuselt 43 413 krooni ja Helle Rõõmult 16 160 krooni väljamõistmist (tl 156). HKMS § 93 lõige 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 92 lõige 10 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus loeb Helle Rõõmult kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise äärmiselt ebaõiglaseks, kuna tegemist ei ole pahatahtliku kaebeõiguse kasutamisega ja jätab osundatud õiguslikul alusel kolmanda isiku menetluskulu 16 160 krooni kolmanda isiku enda kanda. Kohus loeb kolmanda isiku menetluskuludest põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 3 500 krooni ja mõistab selle välja Tarvastu vallalt HKMS § 92 lõigete 1 ja 7 alusel. Roby Koik Kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.