Obsah (6)

§ 436§ 651§ 449§ 162§ 173§ 174

2-07-28272 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus lõppotsusena Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2008.a., Tallinn Ts

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja palus kohaldada kohtul hagi aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Nõuete aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena. Esmalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kostja ei ole taotlenud aegumise kohaldamist. Kostja on 30.11.2007.a. vastuses hagile (tl 35) märkinud järgmist: „TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja on arvamusel, et kuna haginõude puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega ning kuna asjassepuutuv tehing on sõlmitud 03.05.2001.a. ehk siis käesoleva hagi esitamisel üle 6 aasta tagasi, siis tulenevalt sellest on käesoleva hagi nõue aegunud.” Samuti on kostja 21.02.2008.a. seisukohas hageja vastusele märkinud, et nõue on aegunud.

§ 651

lg 2 kohaselt on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Ka Riigikohus 10.10.2007.a. otsuses nr 3-2-1-41-07 on leidnud, et aegumise kohaldamise nõude esitamiseks piisab ka selgest suulisest vastuväitest, mida saab käsitada taotlusena. Teiseks nõustub kohus kostja seisukohaga, et antud vaidluse puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse aegumistähtaeg on lühem kui enne
2. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
3. juulist
4. Seoses sellega, et enne
5. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli aegumistähtaeg 10 aastat ja alates
6. juulist
7. a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem, arvestatakse aegumistähtaega alates 2
8. juulist 2002.a. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes
9. juulil
10. a Seega on hageja nõue aegunud. Kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata kooskõlas

§ 449

lg 3, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Ka Riigikohus on oma 3-2-1-92-02 otsuses jõudnud sellisele seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas

§-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Menetluskulude jaotus Seoses sellega, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 3