lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt osaühingu kohustused moodustavad 479 350.90 krooni ja likviidne materiaalne vara puudub. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda 2008. aasta algust, kui lõpetati liisinglepingud ning aktiivne majandustegevus lõppes. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme poolt toime pandud rasket juhtimisviga, samuti ei ole majanduslikus mõttes äriühingu juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on ennekõike asjaolu, et äriühingul puudusid etteplaneeritavalt alltöövõtulepingud, mis oleksid taganud liisinglepingute jätkamise ja äriühingu tegevuse. Äriühingu majandustegevust ei organiseeritud piisaval tasemel, mis on otseses põhjuslikus seoses makseraskuste tekkimisega. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise 2 pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 13 650 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega selliselt, et netosumma 4 000 krooni kuulub võlgniku poolt tasumisele koheselt määruse jõustumisel ning ülejäänud summa kuulub tasumisele koheselt Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnikule käibemaksu tagastamise järgselt. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 13 650 krooni Raivo Piirla kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AKile. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.