Obsah (4)

§ 128§ 101§ 115§ 127

2-05-13613 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Otsuse tegemise aeg ja koht 25.septembril 2007.a kell 14.00 kantselei kaudu Kentmanni 13 T

§ 128

lg 2 kohaselt hageja kandis kostja poolse kohustuse rikkumise tõttu seega otsest varalist kahju.

§ 128

lg 3 kohaselt on otsene varaline kahju muuhulgas ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seetõttu on hageja asunud seisukohale ja palub kohtul lugeda 10 % võlasummast mõistlikuks kuluks. Tuginedes

§ 101

lg 1 p 3 on hageja asunud seisukohale, et võlausaldaja võib nõuda kahju hüvitamist.

§ 101

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 3 Samuti tugineb hageja kohtule esitatud hagiavalduses

§ 115lg 1 sätestatule.

Nimelt

§ 115

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt L OÜ poolt esitatud arvele nr. k33/05 on hageja tasunud viimasele korteri 77 eest 13 992,16 krooni. Seetõttu palub hageja kohtul lugeda märgitud summast hageja otseseks kahjuks 10 % põhivõla summast, 9328,11 krooni, milline tuleks ühekordse rahalise maksena kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 127

lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgist ja ulatusest vastavalt, mille on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku (antud juhul hageja) asetamine olukorda, milline on võimalikult lähedane olukorrale, millises ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat ei oleks esinenud. Eeltoodut arvestades ja tuginedes kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 hageja on asunud seisukohale, et kohus mõistab teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % ning käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 4664,05.- krooni, milline on põhjendatud arvega nr. 34/

1. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja nõuda viivised. Nimelt 17.06.2001.a. EÜ XXX üldkoosolekul organisatsiooniliste küsimuste raames viidi sisse viiviste arvestus 01.07.2001.a. 0,07 % iga üürivõla viivitatud päeva eest. Seoses sellega tehti vastavad muudatused ka KÜ XXX põhikirja p. 3.2.
2. Märgitud põhikirja p. 3.2.10 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteri omanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Oma väidete kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule K KÜ XXX tõendi koopia nr. 2/02.2007.a., millisele tuginedes on hageja arvestanud kostja põhivõlgnevusega seotud viiviseid hageja ees seisuga mai 2005.a. Kostja seisukoht Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. Kinnitab, et osales elamuühistu XXX asutamiskoosolekul. Tema on ajavahemikul november 1998.a kuni aprill 2001.a tasunud kommunaalmakseid vastavalt esitatud arvetele elamuühistule E. Samal ajal esitas paralleelselt arveid kommunaalteenuste eest ka hageja, kuid kostja maksis kommunaalmakseid EÜ Epoolt esitatud arvete alusel. Üheks aluseks, miks otsustas tasuda makseid EÜ-le E oli viimase poolt XXX majaelanikele adresseeritud kiri 01.novembrist 1998 (t.l.38), milles selgitati kujunenud olukorda ja vajadust maksta kommunaalmakseid EÜ-le E ning seda, et elamu XXX oli jätkuvalt EK E omandis. Maksete tõendamiseks esitas kohtule konto väljavõtted ja koopiad maksekorraldustest (t.l.115-125). Kostja väidab, et Tallinna Linnakohtu otsusega 29.03.2001.a tsiviilasjas 2/3/25-1519/99 tuvastati, et enne kohtuotsuse tegemist kuulus elamu aadressil XXX EÜ-le E, kes majandas elamut. Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/33-226/03 on tuvastatud, et elamu XXX majandamise, haldamise ja remondiga tegeles kuni 25.04.2001.a EÜ E. Seetõttu tasus kostja kõik majanduskulude arved EÜ-le E ja alates 2001.a-st, mil hagejale anti üle omandiõigus elamule ning hageja sai alustada majandustegevust, alustas kostja majanduskulude tasumist hagejale. Kostja on seisukohal, et ta on omapoolse kohustuse täielikult täitnud ning ei vastuta õiguslike probleemide eest, mis on seotud hageja eraldumisega EÜ-st E. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega jõudis alljärgnevatele järeldustele. 4 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et elamuühistu XXX oli asutatud eraldumisel elamukooperatiivist E ja on registrisse kantud 26.10.1998.a, 17.juunil 2001.a on see reorganiseeritud korteriühistuks XXX. Ühistu asutamiskoosolekul osales ka kostja. Samuti on tõendamist leidnud, et alates 1998.a novembrist kuni 2001.a aprillini esitasid kostjale kommunaalteenuste arveid paralleelselt nii EÜ XXX kui ka EÜ E ning et kostja tasus kommunaalmakseid vastavalt EÜ E poolt esitatud arvetele. Hageja on haginõuet põhjendanud väitega, et kostja oli ühistu liikmena oli kohustatud igakuiselt tasuma sihtotstarbelisi makseid, sh kommunaalteenuste eest ja seda juhindudes EÜ XXX põhikirja punktist 22.2 ning Elamuseaduse §-st 14 lg 1; 15; Mittetulundusühingute seaduse §-dest 12 lg 4 ja 18 lg
3. Haginõude tõendamiseks on hageja poolt kohtule esitatud koopiad kostjale esitatud arvetest (t.l.5266) ning koopiad hageja ja erinevate juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepingutest (t.l.71-100). Samuti on kohtule esitatud EÜ XXX poolt kinnitatud kommunaalmaksete arvestamise kord perioodil novembrist 1998.a kuni maini 2001.a. Kohus möönab, et alates elamuühistu XXX kandmisest registrisse oli poolte vahel ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused peavad olema määratletud seadusega ja ühistu põhikirjaga. EÜ XXX põhikirja p 22.2 kohaselt oli kostja ühistu liikmena kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Kostja ei täitnud ühistu põhikirja punktist 22.2 toodud kohustust kohaselt, tasudes sihtotstarbelisi makseid mitte hagejale, vaid EÜ-le E. Seega leiab kohus et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 47 110, 06 krooni ja viivisvõla katteks 46 636, 08 krooni. Kohus ei nõustu hageja poolt esitatud nõudega

§ 115

lg 1 alusel koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist 10 % ulatuses põhivõla summast s.o 9328,11 krooni. Elamuühistu XXX põhikirjas ei olnud kahju hüvitamise kohustust kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest fikseeritud. Vastavalt põhikirja punktile 23 kehtestatakse ühistu liikmetele kohustused ainult põhikirja alusel. Kohus leiab, et kui ühistu põhikirjas ei olnud kahju hüvitamist ette nähtud, siis ei saa seda ka nõuda. Kostjapoolsete kohustuste mittetäitmine langeb ajavahemikku november 1998.a kuni aprill 2001.a, nimetatud perioodil kehtis Tsiviilkoodeks, mitte aga võlaõigusseadus, millele hageja oma õiguslikes põhjendustes viitab. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel välja mõistmisele hageja tasu õigusabi eest suuruses 4664, 05 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2750 krooni. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik