← Eesti

2-07-44269/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-44269 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi IF Eesti Kindlustus AS hagi krooni nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. märts 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Eerika Erlach, kostja H.G. ja tema esindaja vandeadvokaat Aurelia Koitver RESOLUTSIOON
  3. Jätta hagi rahuldamata.
  4. Jätta kostjalt H.G.´ilt IK 37209225212, elukoht Xxxxxxx xxx. xx-x, Xxxxx, hageja IF Eesti Kindlustus AS-i , registrikood 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124, Tallinn, kasuks välja mõistmata viivis ükssada nelikümmend viis (145,18) krooni ja 18 senti.
  5. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. H. G.´i vastu võla 8309.- ASJAOLUD
  6. märtsil
  7. a. leidis Kärdlas Xxxxxx xxx xx elamu juures aset kindlustusjuhtum, kui elamu katuselt kukkus lumi kodanik R.S. kuuluvale sõidukile, mille tagajärjel tekitati kahju 8 309.- krooni, mille sõiduki omanikule hüvitas kindlustusandjana hageja IF Eesti Kindlustus AS. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alused on toodud VÕS §-s
  8. VÕS § 1059 sätestab ka ehitisaluse maa omaniku vastutuse kahju tekitamise eest, seahulgas jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekitatud kahju eest. Vastavalt VÕS §-le 476 lg 1 hüvitas hageja kindlustusjuhtumi tagajärjel kannatanule tekitatud kahju
  9. aprillil
  10. a. ja seetõttu läks vastavalt VÕS §-le 492 lg 1 kindlustusandjale üle kahju sissenõudeõigus kahjutekitajalt.
  11. septembril
  12. a. pöördus IF Kindlustus AS tagasinõudega Xxxxxxx xxx xx elanike poolt moodustatud KÜ Kasekese poole ja palus 14 päeva jooksul kindlustusele kahju hüvitada, kuigi kahjud tuleb hüvitada omanikel, mitte korteriühistul. Kui korteriühistu kahjusid ei hüvitanud, pöördus kindlustus hagiga kohtusse ainult ühe korteriomaniku H.G.i vastu ja nõudis temalt kahjude hüvitamist. Pärnu Maakohus võttis oma määrusega haginõude menetlusse
  13. novembril
  14. a. ja edastas asja materjalid kostjale, kes tasus
  15. novembril
  16. a. hagejale kogu tekitatud kahju 8309.- krooni ulatuses. Hageja oma hagi tagasi ei võtnud ning soovib kostjalt väljamaksmisele kuuluvalt summalt viivist 0.03% päevas kokku 145,18 krooni suuruses summas ja kohtukulude panemist kostja kanda. HAGEJA NÕUE Hageja on küll oma põhivõla kätte saanud, kuid ei loobu viivistest, mis hagi esitamise seisuga olid 35.- krooni ning on tänaseks kasvanud 145,18 kroonini. Tema arvates on kostja tekitatud kahju tasumisega viivitanud ning kogu viivis tuleb seetõttu kostjalt sisse nõuda, pannes kohtukulud kostja kanda. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistas koheselt hagi ning tasus kohe pärast hagimaterjalide saamist
  17. novembril
  18. a. kogu põhivõla 8309.- krooni, viiviste tasumisega ta aga ei nõustu. H.G. on ainult üks Xxxxxxx xxx. xx elamu kaheteistkümnest korteriomanikust ning ta sai IF Eesti Kindlustuse AS nõudest teada alles kohtust hagimaterjalide saabudes. Varem ta hageja kahjunõudest midagi ei teadnud, sest hageja tema vastu olevast nõudest teda ega ilmselt ka teisi korteriomanikke ei teavitanud. Seda, et hageja oli
  19. septembril
  20. a. esitanud tagasinõude KÜ-le Kaseke, hageja ei teadnud ja korteriühistu ei ole ka antud haginõude subjektiks. Kuna kostja tasus temalt hagetava kahju koheselt, ilma viivituseta, siis ei ole ta nõus viivist maksma. Samuti ei nõustu ta ka hageja kohtukuludega, sest hageja oleks võinud koheselt pöörduda oma nõudega tema poole, mitte kohtusse. Ta ei ole oma käitumisega kuidagi põhjustanud hagi esitamist ja TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on viiviste nõudes põhjendamatu.
  21. märtsil
  22. a. leidis Kärdlas aset kindlustusjuhtum, kui Xxxxxx mnt. xx maja katuselt langenud lumi kahjustas kodanik R. S. kuuluvat sõidukit, tekitades omanikule kahju 8309.- krooni suuruses summas, millise hüvitas kannatanule IF Eesti Kindlustus AS. Viimasel tekkis omakorda õigus nõuda kahju hüvitamist Xxxxxx xxx. xx majaomanikelt, kas solidaarselt või ainult ühelt neist omal valikul.
  23. septembril
  24. a. pöördus aga IF Eesti Kindlustus AS tagasinõudega mitte majaomanike, vaid viimaste poolt moodustatud KÜ Kasekese poole. Sealt vastust saamata, pöördus ta hagiga kohtusse ühe omaniku, H.G.i, vastu kogu kahju hüvitamise nõudega, teda sellise nõude olemasolust eelnevalt teavitamata. Maakohus võttis asja menetlusse
  25. novembril
  26. a. ja edastas hagimaterjalid kostjale. H.G. tasus nende materjalide saabudes hageja arveldusarvele kogu nõutud kahju 8 309.- krooni
  27. novembril
  28. a. , jättes aga 35.- kroonise viivise tasumata, põhjendades seda kohese hagi õigeksvõtuga ja sellega, et tema süül mingit maksmisega viivitust ei tekkinud. Samal põhjusel ei soovi kostja tasuda ka hageja kohtukulusid. Kohus leiab, et saades
  29. a. novembri keskel hagimaterjali ja võttes kohe hagi õigeks ning tasudes
  30. novembril
  31. a. kogu tekitatud kahju, ei ole H.G. kahju heastamisega viivitanud ning hagejal puudub alus temalt viiviste nõudmiseks. Samuti ei ole õigus hagejal H.G.ilt kohtukulusid nõuda, sest vastavalt TsMS §-le 168 lg 6 kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab kohe hagi õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on tekitatud kahju koheselt hüvitanud, siis ei ole hagejal enam õigus käesoleval juhul midagi nõuda ning kohus jätab ülejäänud hagi rahuldamata. Kohtukulud jätab maakohus poolte endi kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, jätab maakohus hagi rahuldamata. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.