järgi tuleb kohtutäituril arestida esimeses järjekorras vallasvara (võlgnikule kuuluvad autod). Võlgnik taotleb seoses enda haigestumisega ja töövõimetuslehel viibimisega
2. Kohtutäitur jättis oma 15.11.2006 otsusega HÕ avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 031/2006/900 rahuldamata põhjusel, et puuduvad alused menetluse peatamiseks
Kohtutäitur leiab, et kinnistu kaasaomandi osa aadressil XXX Tallinnas on avaldaja lahusvara, kuna see on omandatud pärimise teel. Kohtutäitur on kontrollinud avaldajale kuuluvaid muid kinnistuid, mis on omandatud abielu kestel ning mis on avaldaja ja tema abikaasa ühisvaraks, millele sissenõude pööramine on võimalik üksnes
§-s 14 sätestatu kohaselt. Kohtutäitus on seisukohal, et on õigustatud nõude pööramine võlgniku kinnisvarale. Elatise võlgnevus ja kohtutäituri tasu moodustavad seisuga 08.11.2006 juba 62 544,10 kroonu. Kuigi võlgnik omab vara, mida võla katteks realiseerida, ei ole ta seda vabatahtlikult teinud. HÕ väited, et ta on olnud operatsioonil ja viibib töövõimetuslehel on paljasõnalised, oma töövõimetust HÕ tõendanud ei ole. Avaldusest ei selgu, kui raskesti HÕ haigestunud on ega kas ta viibib statsionaarselt tervishoiuasutuses. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue
§-s 217 lg 3 sätestatut. Kohtutäitur ei ole kaebust võlgniku osavõtul läbi vaadanud, võlgnik ei ole selle kohta täiturilt ühtegi teadet saanud, mistõttu ei olnud võimalik võlgnikul asjaolusid esitada, et võlgnevus on võimalik kustutada peatselt määratavast töövõimetuspensionist ja vallasvaraga. Avaldaja leiab, et täitmise aluseks olev täitedokument, s t 20.09.2005.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/34-730/05 on saadud seadusi rikkudes. Avaldaja märgib, et kohtutäituri poolt arestitud kinnistu aadressil XXX Tallinnas ei ole võlgniku lahusvara, kuna vaid osa kinnistust on omandatud pärimise teel. 5. Avaldaja märgib, et täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane
Võlgnik on raskes majanduslikus olukorras, lisaks töövõimetule võlgnikule abikaasa ja kahe alaealise lapse jätmine elamispinnata ei ole millegagi põhjendatud. Praegu elab võlgnik perega MZ kuuluvas korteris. Võlgnik märgib, et muu vara realiseerimine ei ole võimalik, kuivõrd see on vajalik ettevõtluseks ning selle realiseerimisega kaoks perekonnal võimalus elatist teenida. Pealegi on võlgnik võlgnevust vähendanud. Kohtutäituri seisukoht
võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
lg 1 alusel iga konkreetne vara arestimise akt eraldi kaebuse esitamisega kohtutäiturile. Kohus märgib, et nähtuvalt täiteasja nr 031/2006/900 toimikust on avaldaja esitanud kohtusse iseseisva avalduse Katrin Velleti 14.12.2006 otsusele vara arestimise akti tühistamiseks, milles palub lõpetada XXX asuva kinnistu arestimine. Seega ei ole antud osas avalduse läbivaatamine TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel võimalik. Samuti ei ole võimalik kohtul käesolevas asjas TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt lahendada kaebust arveldusarvete arestimise kohta tehtud otsusele, kuna antud juhul ei ole avaldaja poolt läbitud kohtueelne menetlus. 11.
alusel kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtuäituri valitud viisil. Eeltoodu alusel oli kohtutäitur õigustatud edastama teate kaebuse läbivaatamise aja kohta lihtpostiga.
lg 5 sätestab, et lõikes 4 nimetatud dokumendi edastamisel posti teel loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kohus möönab, et käesoleval juhul on kohtutäitur seda sätet rikkunud, väljastades 04.12.2006 teate 06.12.2006 toimuva menetlustoimingu kohta.
lg 5 kohaselt saab 04.12.2006 postitatud dokumenti lugeda kättesaaduks 07.12.
lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks tsiviilasjas tehtud ja jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja –määrus.
Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Eeltoodu alusel kohus ei võta seisukohta avaldaja kaebuses kohtuotsuse seadusevastasuse kohta esitatud väidete osas. Käesolevas asjas on täitemenetlus alustatud Tallinna Linnakohtu 20.09.2005 kohtuotsuse alusel, mis jõustus 29.03.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Seega viib kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetlust läbi õiguslikul alusel. Jõustunud kohtulahendit ei saa vaidlustada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise teel. 13.
paneb kohtutäiturile kohustuse võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Täitedokumendiks olevast kohtuotsusest ja kaebusest nähtuvalt ei ole avaldaja kohtuotsust täitnud, tema vastu on vara arestimise seisuga nõue koos täitekuludega kokku 62 544,10 krooni.
ja § 137 võimaldavad sissenõudja nõude rahuldamist võlgniku kinnisvara müügist saadud raha arvel. Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. 08.11.2006 kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt on kohtutäitur K. Vellet üles kirjutanud ja arestinud XXX Tallinnas asuva HÕ3/5 kaasomandiosa. Avaldaja leiab, et
alusel on täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane ning menetlus tuleb peatada, kuna vara arestimise tõttu jäävad peale tema elukohata ka tema abikaasa ja kaks last. Kohus ei pea neid väiteid tõeseks. Avaldaja märgib kaebuses oma elukohaks XXX, samad elukohaandmed on registreeritud ka Rahvastikuregistri andmebaasis. Avaldaja abikaasa MÕ ja nende ühiste laste Hja H Õ elukohaks on Rahvastikuregistri andmebaasis alates 01.03.2006 märgitud XXX. Lisaks on HÕl võimalik väidetavalt tema pere elukohaks oleva kinnisvara müümist vältida. Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale veel kinnisvara: maatulundusmaa 20,96 ha Harjumaal XXX ning maatulundusmaa 14,6 ha, 26,8 ha ja 8,6 ha Läänemaal XXX . Seega on avaldajal olemas vara, mille müügi arvelt on võimalik täitmenetluses nõue rahuldada ja seeläbi arestitud vara müüki vältida. Olukorras, kus avaldajal on olemas võimalused nõude rahuldamiseks, kuid ta põhjendamatult tugineb täitedokumendiks oleva kohtuotsuse seadusevastasusele, ei soovi kohtuotsust üldse täita ega oma varasemast kooselust sündinud lastele ülalpidamist anda, ei saa täitemenetluse peatamise vajadust õigustada asjaoluga, et praegune pere võib kaotada elukoha. 15. Avaldaja taotleb ka täitemenetluse peatamist
Viidatud sätte kohaselt kohtutäitur võib täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Arstliku ekspertiisi otsus, millega avaldajale määrati 60 %-line töövõime kaotus, on vastu võetud 21.12.2006.a., seega pärast kohtutäituri poolt 15.11.2006 otsuse tegemist. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt taotles avaldaja täitemenetluse peatamist varem seoses töövõimetuslehel viibimisega. Tulenevalt
lg 2 p-st 2 on võlgniku haigestumise tõttu täitemenetluse peatamine täituri õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et täiturile esitatud töövõimetusleht, mille kohaselt töövõimetus lõppes 16.11.2006, ei saanud 4 14.12.2006 otsuse tegemise ajal anda alust täitemenetluse peatamiseks ning kohtutäitur on selles õigesti keeldunud. Oma töövõimetuse jätkumise tõendamine on võlgniku kohustus. Täitemenetluse peatamine on vastavalt
lg-le 1 kohtutäituri pädevuses, mistõttu kohus selles osas otsustust teha ei saa. Kuivõrd praeguseks on olukord muutunud ning avaldajale on määratud püsiv töövõime kaotuse protsent kuni 31.12.2007, siis on avaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole uue taotlusega. Samuti on avaldajal õigus seoses tsiviilasja nr 2-06-10899 menetlemisega Tallinna Ringkonnkohtus pöörduda kohtu poole taotlusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamiseks TsMS 378 lg 2 p 6 järgi. 16.
MS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Avaldaja on esitanud kohtusse riigilõivu tasumist kinnitava maksekorralduse, mille selgitusse on märgitud “Riigilõiv HÕ määruskaebuse esitamise eest tsiviilasjas 2-06-39732“. Kohus leiab, et on avalduse ekslikult menetlusse võtnud, kuivõrd riigilõiv avalduse esitamisel ei ole tasutud mitte käesolevas tsiviilasjas, vaid tsiviilasjas nr 2-0639732. Avaldaja avalduse esitamisel riigilõivu tasunud ei ole, mistõttu kuulub avaldajalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 200 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.