lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest pooled peavad võimatuks abielu jätkamist. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nimeseadus § 11 lg 1 alusel abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. KP-Kon taotlenud enda perekonnanimeks abielu eel viimati kantud perekonnanime P . Kohus lähtub kostja nime osas Nimeseaduse § 11 lg 1 ning võtab arvesse kostja esitatud taotlust perekonnanime osas, jätta kostjale perekonnanimeks abielu eel viimati kantud perekonnanime P . PKS § 29 lg 3 kohaselt kohus lahendab abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Siin kohus lähtub Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse § 27 lg 1, et last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus.
lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapsed R , sündinud XXX ja K , sündinud XXX on sellises vanuses lapsed, mis ei 2 võimalda kohtul ära kuulata laste enda arvamust. 12.02.2008 toimunud kohtuistungil kostja on taotlenud mõlema lapse enda juurde jätmist, kuigi hageja on hagis olnud seisukohal, et vanema tütre jätaks enda juurde. Kohus laste suhtes otsustuse tegemisel rahuldab kostja taotluse laste osas, et lapsed jätta käesoleval ajal ema juurde. Kohus otsustuse tegemisel laste osas lähtub sellest, et lapsed elavad käesoleval ajal ema juures, on selle keskkonnaga harjunud. Puudub kohtul võimalus laste ärakuulamiseks kuna käesoleval ajal lapsed ei ole piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega oma vanuse tõttu. Kohus märgib ka seda, et kui lapsed on saavutanud piisava kaalutlus-ja otsustusvõime on edaspidi võimalik ära kuulata laste arvamused ja soovid vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus § 27 lg 2. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kostja oli haginõudega nõus, vastuväiteid ei ole. Menetluskulude jaotus
lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 12.02.2008 kohtuistungil hageja on taotlenud menetluskulude so riigilõivu enda kandmisele jätmist. Kohus jätab menetluskulu so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni hageja kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.