lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.
1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks. VŠesitas kohtule avalduse SS’lt vanema õiguste äravõtmiseks, kuna SS ei täida oma kohustus lapse kasvatamisel. SS’lt on 02.04.1996.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/3/411012/96 välja mõistetud igakuine elatis summas 1000 krooni poeg K’i ülalpidamiseks VŠ kasuks alates 20.02.1996.a. kuni poja täisealseks saamiseni. SS ei ole ülalpidamiskohustust korrapäraselt täitnud, mille kohta on algatatud kriminaalmenetlus nr 05231501929 KarS § 169 alusel, mille kohaselt Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Harju Maakohus tegi kriminaalasjas nr 1-06-2901
lg 2 kohaselt vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. 18.09.2007.a. kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse eestkosteasutustena Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) ja Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalabi osakonna kaudu). Eestkosteasutused toetavad avaldust ning leiavad, et avaldus on põhjendatud ning vanema õigused tuleb SS’lt ära võtta. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. 04.03.2008.a. toimunud istungil SS ei vaielnud avaldusele vastu, oli nõus vanema õiguste äravõtmisega ning tunnistas, et ei ole lapse kasvatamisega tegelenud. SS ei ole last sünnist saati näinud ja kuna lapsel on uus perekond siis leiab SS, et ei ole mõtet lapsega enam suhelda. TsMS § 558 lg 2 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus kuulas alaealise lapse KŠ’e ära 04.01.2008.a. vestlusest Kiga selgus, et K ei 3 ole oma isa kunagi näinud, ainult fotodelt. Isa ei ole Ki kunagi sünnipäevade ja tähtpäevade puhul õnnitlenud ega ole huvi tundnud tema tegemiste vastu. K elab ema, väiksema venna ja kasuisaga. Suhted kasuisaga on Kil head. Kil on palju sõpru nii koolis kui trennis. Asja arutamisel on leidnud dokumentaalsete tõenditega tuvastamist, et SS ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel. Kohtule on esitatud Tallinna Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2/3/411012/96, millega SS’lt mõisteti välja igakuine elatis summas 1000 krooni poeg K’i ülalpidamiseks VŠkasuks alates 20.02.1996.a. kuni poja täisealseks saamiseni. Samuti on kohtule esitatud Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna teade, et 24.05.2005.a. on alustatud kriminaalmenetlus nr 05231501929 KarS § 169 tunnustel, kuna SS ei maksa lapsele elatusraha. Kohtule on esitatud 16.03.2006.a. Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 1-06-2901
lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused.
lg 2 sätestab, et eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vastavalt
lg 3 vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.