← Eesti

2-05-20065/1

Obsah (6)§ 422§ 413§ 444§ 445§ 468§ 60

2-05-20065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§-de 318 lg 2; 322 lg 1 kohaselt loetakse see kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Kostja ei ole kohtule teatanud

§ 422

lg 1 sätestatud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Hageja esindaja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 44). Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 410, 413 lg 1, 3 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud (tl 43) ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 8 583,55 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 31.jaanuaril 2005 mootorikütuse müügiks kliendikaardi lepingu nr 3471, mille alusel ostis kostja mootorikütust ning kohustus selle eest tasuma vastavalt esitatud arvetele üks kord kuus. Vastavalt kliendikaardi kasutamise ja kütuse ning muu kauba ostu-müügi lepingu tingimuste p 3.10 on kütuse ostja kohustatud tasuma viivist 0,2 % viivitatud summalt iga arve tasumisega hilinetud päeva eest. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb ta hagejale kütuse eest kokku 6 010, 70 krooni, millele lisandub viivis 2 572, 85 krooni ( tl 4-5). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 113 lg 1, 208 lg 1, millede kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma 2

(3)asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Rahalise kohutuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

§ 413

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 583, 55 krooni. Kohtu poolt rakendatud hagi tagamine tuleb tühistada

§ 445

lg 2 alusel kohtuotsuse täitmisel.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Hageja taotleb kostjalt kohtukuluna riigilõivu 700 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 700 krooni (tl 6). Vastavalt

RS §-ile 3 enne selle seaduse jõustumist

  1. jaanuaril 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni
  2. jaanuarini 2006 kehtinud

§-st 60 lg 1. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks

§ 60lg 1 alusel välja riigilõivu 700 krooni. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.