Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 16 386, 41 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 9.mail 2002 kapitalirendileping, millega hageja andis kostja kasutusse mootorsõiduki Ford Mondeo ning kostja kohustus maksma tasu maksegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu lõpetas hageja 30.augustil 2002 lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamise seisuga on kostjal hagejale tasumata kolm liisinglepingust tulenevat kuumakset summas 8 363, 82 krooni. Kostja kohustus maksma summasid vastavalt lepingu maksegraafiku või arvete alusel. Muu hulgas kohustus kostja tasuma sõiduki valduse ja kasutamise käigus tekkivad erakorralised ja regulaarsed kulud. Muuhulgas kulud sõiduki detailidele, puhastusele ja muud kulud. Ka kohustus kostja hüvitama hagejale sõiduki vigastamisest tekkinud kahju ulatus, mida ei kata kindlustushüvis. Ennetähtaegse ülesütlemisega seotud kulud kohustus kostja hagejale hüvitama. Eelnevast tulenevalt võlgneb kostja hageja kantud vara teisaldustasu ees summas 3 540 krooni. Ülaltoodust lähtuvalt võlgneb kostja hagejale lepingu rikkumisest rahalist põhikohustust summas 11 903, 82 krooni. Kostja ei ole makseid tähtaegselt tasunud. Seetõttu on hageja arvestanud rahaliselt põhikohustuselt viivist tähtaegselt tasumata summast 4 482, 59 krooni. Neil asjaoludel esitas AS SEB Ühisliising hagi J. K. vastu 16 386, 41 krooni nõudes. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8; 76 lg 1; 90; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 402; 403 lg 3 p 1; 405 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt 2
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 16 386, 41 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.