2-07-4277/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-07-4277 Tsiviilasi KÜ Anne 55 hagi Liidia Villumi vastu kohustuse täitmisele sundimiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Anne 55 apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember 2007 Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Korteriühistu Anne 55, seaduslik esindaja Vaido Kadastik ja lepinguline esindaja advokaat Kaljo Kuusmaa esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Vastustaja (kostja): Liidia Villum Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu
4. septembri 2007 otsus muutmata. Tartu Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. Korteriühistu Anne 55 esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus kohustada Liidia Villumit üle andma KÜ Anne 55 juhatuse esimehele KÜ Anne 55 raamatupidamise dokumendid – panga väljavõtted, kassadokumendid, käibeandmikud, juhatuse ja üldkoosoleku protokollid, pearaamatud ja tarnijate arved. Kostja oli KÜ Anne 55 juhatuse esimees 16.05.2005 kuni 29.06.
6. Hageja väidete kohaselt kohustus kostja andma oma volituste lõppemisel KÜ raamatupidamise dokumendid üle uuele juhatuse esimehele, kuid andis tegelikult üle vaid korteriühistule mittevajalikud dokumendid nagu veenäidud ning elanike kirjad eelmistest aastatest. Kostja poolt jäid üle andmata kõik olulisemad raamatupidamise dokumendid, mistõttu korteriühistu juhatusel ei ole ülevaadet korteriühistu finantsmajandusliku seisundi kohta. 05.09.2007 esitas hageja kohtule hagi täpsustuse, milles tõi ära konkreetsed dokumendid, mille originaale soovib kostjalt saada: KÜ Anne 55 asutamisdokumendid; üldkoosoleku protokollid ühistu asutamisest peale; juhatuse protokollid alates ühistu algusest; lepingud tarnijatega; remondilepingud; töölepingud ja töövõtulepingud, ja raamatupidamise dokumendid aastatest 1998 kuni 2005 – pearaamatud, tulud, kulud; kassadokumendid; pangaväljavõtted, elanikele esitatud arved, tarnijate arved, ja igal aastal Maksu- ja Tolliametile esitatud bilansid.
7. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt andis endine ühistu esimees talle üle üksnes hädavajaliku, nagu ametiruumi võtme, mobiiltelefoni, pitsati ning keldri- ja soojussõlme võtmed, millised ta tagastas. Anne 55
8. sektsiooni
9. korrusel asuvat ühistu ametiruumi kasutati juhatuse koosolekute pidamiseks ja kodanike vastuvõturuumina ning osaliselt ka laona ja dokumentide hoiuruumina. Raamatupidamise dokumendid asusid kostja väitel raamatupidaja käes. MAAKOHTU LAHEND
10. Tartu Maakohus jättis
11. septembri 2007 otsusega hagi rahuldamata. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 4 p 5 sätestab, et raamatupidamiskohuslane on kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente ning kostjal kui juriidilise isiku juhatuse esimehel ning seega raamatupidamiskohuslase seaduslikul esindajal oli KÜ Anne 55 raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus. Vastava seadusest tuleneva kohustuse rikkumine võib tuua kaasa kostja vastutuse oma kohustuse rikkumise eest. Käesolev hagi on suunatud korteriühistu kogu dokumentatsiooni väljanõudmisele kostja valdusest. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 81 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 1 näeb samas ette, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. L. Villumi väidete kohaselt ei ole tema käes rohkem korteriühistu dokumente kui need, mis ta 26.04.2007 istungil hageja esindajale üle andis. Hageja ei ole piisavalt tõendanud, et dokumendid, mida ta soovib 2 kostjalt kätte saada, asuvad kostja faktilises valduses. 16.05.2006, 23.05.2006 ning 30.05.2006 koostatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktidest on võimalik välja lugeda, et kostja on hagejale mitmed olulised raamatupidamise dokumendid, mida hageja temalt nõuab – sh „tähtsad dokumendid“, töölepingud ja töövõtulepingud, kassa,
12. a käibeandmiku, jne – juba üle andnud. Tunnistajate raamatupidaja Eve Annovi ja endise KÜ esimehe Matti Kangori ütlustega on kindlaks tehtud, et dokumentide arhiiv asus juhatuse lukustatud ruumis. Pelgalt asjaolu, et kostjal oli mõnda aega vastava ruumi võti, ei anna alust eeldada, et kostja võttis kõik raamatupidamise dokumendid, mis pärinevad varasemast ajast kui aastast 2005, enda valdusesse. Kohus ei pidanud kostja sellist teguviisi kuidagi põhjendatuks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. KÜ Anne 55 taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
14. septembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja hagiavalduses näidanud, millised korteriühistu dokumendid olid kostja kui korteriühistu esimehe valduses. Hageja väide rajaneb RPS § 4 p-le
15. Kostjal kui juriidilise isiku juhatuse esimehel ning seega raamatupidamiskohuslase seaduslikul esindajal oli korteriühistu raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus. Sellest tulenevalt ei pea hageja tõendama, et temale kuuluvad dokumendid asuvad kostja valduses; 2) on jäetud arvestamata tunnistaja M. Kangori ütlused, kelle ütlustega on tõendatud, et kõik korteriühistu dokumendid olid juhatuse esimehe tööruumis, mis oli lukustatud ja võti oli ainult juhatuse esimehel. Kõik korteriühistu dokumendid olid ka tema lahkumisel juhatuse esimehe kohalt juhatuse tööruumis olemas. Tööruumi võtme andis ta üle uuele esimehele; 3) on jäetud arvestamata, et kostja on õigeks võtnud, et ta töölt lahkumisel dokumente üle ei andnud. OÜ Crislain poolt esitatud teatisest nähtub, et suulise kokkuleppe alusel olid
16. a I poolaasta raamatupidamise dokumendid nende büroos, mis on kostjale tagastatud. Kostja poolt tagastatud dokumentide nimekirjast ei nähtu, et ta oleks üle andnud uuele juhatuse esimehe OÜ Crislain poolt saadud dokumendid. KÜ Anne 55 erakorralisel üldkoosolekul 11.05.2006 on kostja õigeks võtnud, et ta dokumente enne üle ei anna, kui talle ei ole töötasu makstud. Kostja on kohtuistungil andnud hageja esindajale üle ainult osa dokumente, samas ei ole kohus üldse võrrelnud, kas tegemist oli kõigi hageja poolt nõutud dokumentidega; 4) on vääralt kohaldatud TsMS § 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on tõendanud, et kostjal oli seaduslik kohustus korteriühistu dokumente säilitada ja need üle anda. Kostja kohustus on tõendada, et ta on hagejale dokumendid üle andnud. Kostja ei ole seda tõendanud.
17. L. Villum vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ebaõige väide, et vastavalt initsiatiivgrupi 29.06.2005 üldkoosoleku otsusele L. Villumi kui esimehe kohustused lõppesid. Protokollist seda ei nähtu. Vastustaja on esitanud kõik nõutavad dokumendid ja tõendusmaterjalid. Maakohtu otsus on õige ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
19. septembri 2007 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja 3 põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
20. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki hageja esitatud asjaolusid, hinnanud õigesti esitatud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et kostjal, kes oli ajavahemikul 16.05.2005 kuni 29.06.2005 korteriühistu juhatuse esimees, oli RPS §-st 4 p 5 korteriühistu raamatupidamise säilitamise kohustus. Nimetatud sättest on aga apellant teinud eksliku järelduse, et dokumentide väljanõudmiseks kostja valdusest ei peagi ta tõendama, et dokumendid asuvad kostja valduses. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hageja, esitades kostja vastu nõude dokumentide väljanõudmiseks, peab tõendama, et kostja valdab väljanõutavaid dokumente. Dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktid 16.05.2006 (t.l 18), 23.05.2006 (t.l 19), 30.05.2006 (t.l 20) ning 16.05.2006 (t.l 21-22) tõendavad, et kostja on hagejale üle andnud aktides märgitud dokumendid ja asjad. Lisaks on kostja andnud 26.04.2007 kohtuistungil (t.l 40) hagejale üle hulgaliselt korteriühistu juhatuse tegevust kajastavaid dokumente. Samuti kinnitas kostja ringkonnakohtu istungil, et OÜ-lt Crislain saadud raamatupidamisdokumendid (t.l 42) tagastas ta tähitud kirjaga hagejale. Hageja võttis ringkonnakohtu istungil omaks, et nimetatud dokumendid on ta kostjalt kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses oleks veel mingeid korteriühistuga seonduvaid dokumente ning seetõttu puudus maakohtul alus hageja poolt hagiavalduse täpsustuses (t.l 62) märgitud dokumentide kostjalt väljanõudmiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised konkreetsed dokumendid apellandi arvates kostja valduses asuvad. Tunnistaja M. Kangori ütluste kohaselt temale mingeid dokumente üleandmisaktiga üle ei antud ning ametist lahkudes ei andnud üleandmisaktiga ka kostjale mingeid dokumente üle, raamatupidamisdokumente hoidis raamatupidaja. Korteriühistu Anne 55 29.06.2005 juhatuse koosoleku protokollist järeldub, et korteriühistu dokumendid olid nii kostja kui raamatupidaja E. Annovi käes. Nimetatud tõendid kinnitavad, et korteriühistu dokumentatsioon oli osaliselt ka raamatupidaja valduses ning lükkavad ümber apellandi väite, et kõik dokumendid olid kostja valduses. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 4 Üllar Roostoja