KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1586 Haldusasi M.J. i kaebus Tartu Vangla direktori 22.01.2007 käskkirja nr 14/86 õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.J. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – M.J. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
- novembri 2007 otsus muutmata. Tartu Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- M.J. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 22.01.2007 käskkirja nr 14/86 õigusvastaseks tunnistamiseks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani M.J. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 04.01.2007 kell 15.00 E-hoone kartseri laoruumis sõimas kinnipeetav M.J. vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega. Pärast korraldust siseneda kambrisse alustas M.J. kambri nr 1007 ukse lõhkumist. Ta ei reageerinud vanglaametniku seaduslikule korraldusele lõpetada ukse lõhkumine. Käskkirjas otsustati kaebuse esitajat karistada eelpool kirjeldatud teo eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebuse kohaselt viidi M.J. 04.01.2007 kell 15.00 kartseri laoruumi, et ta saaks võtta endale sooje asju, sest oli kartseris viibimise ajal haigestunud. Kaebuse esitaja käis 04.01.2007 arsti vastvõtul ning arst andis loa kartseri kambrisse soojade asjade võtmiseks. Kaebuse esitaja läks laoruumi koos kontaktisik Elar Tarkusega ja valvur Andres Pärnaga. Kontaktisik lubas kaebuse esitajal võtta sooja kampsuni, mille peale M.J. küsis, et talle antaks ka püksid, sest arst oli tal lubanud võtta sooja kampsuni ja soojad püksid. Kaebaja väitel ignoreeris kontaktisik E. Tarkus kaebuse esitaja avaldust ning väitis, et kaebaja saab ainult need asjad, mida tema lubab. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kontaktisik provotseeris spetsiaalselt skandaali, sest soovis kätte maksta selle eest, et M.J. on kirjutanud kaebusi selle kohta, et E. Tarkus ei saa hakkama oma tööülesannetega. Pärast seda, kui kontaktisik ei lubanud kaebuse esitajal võtta sooje pükse, läks M.J. endast välja ja ning hakkas E. Tarkuse peale karjuma. M.J. viskas kampsuni tagasi oma kasti ning valvur viis kaebuse esitaja tagasi kambrisse. Kambris soovis M.J. kutsuda valvuri, et viimane kutsuks arsti, kes selgitaks, et talle oli lubatud soe kampsun ja püksid. Kuna kambris nr 1007, kus kaebuse esitaja viibis, oli selektor katki, ei saanud M.J. kutsuda valvurit ning ta oli sunnitud koputama ukse peale. Kaebuse esitaja põhjendas käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõuet sellega, et nimetatud käskkiri võib olla takistuseks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel.
- Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. M.J. rikkus Tartu Vangla Kodukorra sätteid oma süülise käitumisega, mis on VangS § 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse kohaselt on M.J. i põhjendatud huvi käskkirja tühistamiseks selles, et nimetatud käskkiri võib olla takistuseks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel. M.J. il avaneb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus 12.02.
- Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus kustub 22.01.2008, seda muidugi juhul, kui ta ei pane toime uut distsipliinirikkumist. Justiitsministri 17.01.2007 määrusega nr 4 kehtestud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ § 3 lg 4 loetleb üles 8 punkti, mida kontaktisik võtab aluseks kinnipeetava kohta iseloomustuse koostamisel, ning kinnipeetava käitumine vanglas ning distsiplinaarkorras 2 karistatus on ainult üheks näitajaks, mitte otsustamise aluseks. Otsuse teeb kohus kogutud materjalidele kogumis hinnangu andmisel. Tartu Vangla direktori 22.01.2007 käskkirjaga nr 1-4/86 karistati M.J. it kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks selle eest, et ta 04.01.2007 kell 15.00, asudes eeluuritavate eluhoone kartseri laoruumis, sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega, kambrisse nr 1007 tagasi pöördudes lõhkus kambri ust ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele ukse lõhkumine lõpetada, millega rikkus Tartu Vangla Kodukorra (TVKK) punkte 7.1.1, 7.1.4 ja 7.1.
- M.J. tutvus käskkirjaga 22.01.
- TVKK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.4 kohustab kinni peetavat isikut suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Vangla poolt kasutusse antud elu- ja olmeruumide rikkumise eest kannavad kinni peetavad isikud distsiplinaar- ja materiaalset vastutust. TVKK p 7.1.6 kohustab kinni peetavaid isikuid olema vanglateenistujatega viisakas. M.J. on mitmeid kordi tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, viimati 02.01.2007, ja seega on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Kaebuse kohaselt leiab M.J. , et inspektor-kontaktisik E. Tarkus on kirjutanud nimelt tema kohta ettekande ja seda põhjusel, et M. Jedokimov on korduvalt esitanud kaebusi inspektorkontaktisiku tööülesannete täitmise peale. VangS § 64 sätestab distsiplinaarmenetluse läbiviimise ning nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse viis läbi inspektor-kontaktisik Tõnu Männaste. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristus vormistatakse käskkirjaga ja seda tuleb põhjendada. Seega ei vasta tõele kaebaja väited, et distsiplinaarkaristuse määramine on tingitud E. Tarkuse poolt ettekande kirjutamisest. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- novembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on asjaolu, et kaebaja sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega, tõestatud järgmiste tõenditega: 1) inspektor-kontaktisik E. Tarkuse ettekandega selle kohta, et kaebaja kasutas ebatsensuurseid sõnu, ei allunud seaduslikule korraldusele lõpetada kambris ukse lõhkumine; 2) nooremvalvur A. Pärna ettekandega selle kohta, et kaebaja käitus agressiivselt, sõimas ebatsensuursete sõnadega, ei rahunenud kambris nr 1007, kus tagus jõuliselt kambri ust; 3) kaebaja seletuskirjaga, milles on märgitud, et kaebaja läks endast välja ja tal oli närvipinge, mille käigus ta ei saanud ennast kontrollida; 4) distsiplinaarmenetluse protokolliga; 5) kohtuistungil kaebaja poolt antud seletusega selle kohta, et tal oli intsident E. Tarkusega ja ta nimetas teda „saunakorstnaks“ vene keeles. Kaebaja väitel oli ta vihane, agressiivne ja karjus kontaktisiku peale ning ei olnud suuteline ennast kontrollima. Seega on tõendatud kaebaja süüline käitumine Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 (kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele), p 7.1.4 (kinni peetav isik on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevaid elu- ja olmeruume. Vangla poolt välja antud esemete ning kasutuses olevate elu- ja olmeruumide rikkumiste eest kannavad kinni peetavad isikud distsiplinaar- ja materiaalset vastutust) ja p 7.1.6 3 (kinni peetav isik on kohustatud olema vangla teenistujate ning teiste kinni peetavate isikutega viisakas) rikkumistes. Distsiplinaarkaristuse määramisel oli vastustaja poolt järgitud VangS §-des 63 ja 64 sätestatut ning VangS § 63 lg 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuse valikul võetud arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Vaidlustatava 22.01.07 käskkirja nr 1-4/86 kontrollimisel kohus tuvastas, et selle haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Vastustaja kaalutlused on fikseeritud käskkirjas ja karistuse määr on valitud diskretsiooni alusel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- M.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada Tartu Vangla direktori 22.01.2007 käskkiri nr 1-4/8622.01.2007 ning muuta karistus noomituseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta M.J. i suhtes 22.01.2007 koostatud raport tõele. Ta ei ropendanud, ei nimetanud kedagi roppude sõnadega, ei prõmminud jõuga uksele. Kambris 1007 oli katki selektor, sellepärast ta koputas korrapidaja kutsumiseks uksele, kuid mitte jõuliselt. Karistus selle eest, et ta nimetas kontaktisikut „saunakorstnaks“, pidi piirduma noomitusega, mitte 15-ööpäevase kartseriga.
- Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant oma kaebuses märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Vastavalt HKMS §-ile 31 lg 1 on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud tõendeid ebaõigesti või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid õigesti ning otsus on põhjendatud. Kohtumenetluse käigus on tõendatud, et Tartu Vangla on distsiplinaarkaristuse määramisel järginud VangS §-ides 63 - 64 sätestatut ja VangS § 63 lg 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuse valikul arvesse võetud vangistuse täideviimise eesmärki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt leiab apellant, et talle Tartu Vangla direktori 22.01.2007 käskkirjaga määratud karistus 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine on võrreldes toimepandud distsipliinirikkumisega ebaproportsionaalne ning teda oleks tulnud karistada 4 noomitusega. Samuti apellandi väite kohaselt ta ei tarvitanud ebatsensuurseid sõnu vanglaametniku suhtes ning ei lõhkunud kambri ust.
- Halduskohus on asjas olevaid tõendeid hinnates õigesti tuvastanud asjaolu, et apellant 04.01.2007 kell 15.00 E-hoone kartseri laoruumis sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega ja pärast korraldust siseneda kambrisse lõhkus kambri ust ning apellatsioonkaebuses esitatud väide, et apellant ei sõimanud kontaktisikut ja ei lõhkunud kambri ust on paljasõnaline ning ei tugine asjas olevatele tõenditele.
- Apellandile vaidlustatud käskkirjaga karistuse määramisel on arvestatud VangS §-des 63 ja 64 sätestatuga. Distsiplinaarkaristuse valikul on arvesse võetud vangistuse täideviimise eesmärki ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusega. Vastavad kaalutlused, millest on juhindutud karistuse määramisel, on esitatud ka vaidlustatud käskkirjas. Lähtudes eeltoodust, on ebaõige apellandi väide, et määratud karistus on ebaproportsionaalne ning teda tuleks karistada vaid noomitusega. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson