KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2318 Haldusasi V.P. taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel Murru Vangla toimingute ja Murru Vangla direktori
- mai 2007 käskkirja nr 490-dM õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.P. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD V.P. esitas halduskohtule kaebuse Murru Vangla toimingute ja Murru Vangla direktori 31.05.2007 käskkirja nr 490-dM õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt paigutati V.P. 20.06.2007 Murru Vangla direktori 31.05.2007 käskkirja nr 490-dM alusel 19 päevaks kartseri kambrisse nr 155, mis ei vastanud kehtestatud nõuetele. Samuti ei nõustu V.P. käskkirja sisuga, mille kohaselt müüs kaebaja endale kuuluva raadiomagnetofoni teisele kinnipeetavale, milline toiming on vanglas keelatud. V.P. palub kohtul tunnistada tema nõuetele mittevastavas kartseri kambris hoidmine normidele õigusvastaseks ja tema seaduslikke õigusi piiravaks ning karistuse määramine Murru Vangla 31.05.2007 käskkirja nr 490-dM alusel ebaseaduslikuks. Kaebaja palub kohtul välja mõista rahaline summa kohtu äranägemisel inimväärikuse alandamise eest karistuse täitmisel ning tema õiguste ja vabaduste piiramise eest. V.P. palus vabastada end kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust seoses sellega, et tal puudub töökoht ning rahalised vahendid. Vastuseks halduskohtu päringule väljastas Tartu Vangla V.P. konto väljavõtte, millest nähtub, et kaebajal puuduvad 10.12.2007 seisuga rahalised vahendid. Tartu Halduskohus jättis 10.12.2007 määrusega V.P. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustas kaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 1000 krooni hiljemalt 31.12.
- Määruse kohaselt kuulub V.P. kaebuselt riigilõivuseaduse § 56 lg 10, 12; 17 alusel tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Kohus oli seisukohal, et antud juhul ei ole V.P. riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. HKMS § 91 lg 1 kohaselt ei ole maksejõuetus riigilõivu tasumisest vabastamise vääramatu kriteerium ning pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist peab kohus kaaluma ka riigilõivu tasumisest vabastamise otstarbekust ja põhjendatust. Riigilõivu tasumisest vabastamise, nagu ka muud liiki menetlusabi andmise, eesmärk on tagada isikule põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema õiguste kaitsel. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Ning vastupidi, maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. V.P. kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või elukorraldus. Käesoleval juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kusjuures väidetav kahju seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumises, inimväärikuse alandamises karistuse täitmise juures. Kaebaja põhjendatud huvi kartserisse paigutamise ja seal 19 päeva hoidmise ning karistuse määramise õigusvastaseks tunnistamiseks seisneb mittevaralise kahju hüvitamises. Seega on tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks saavutada mittevaralise kahju hüvitamine, see tähendab, et tuvastusnõue on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega. Inimväärikuse alandamise eest on isikul õigus taotleda kahju hüvitamist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel halduskohtusse. Ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Kinnipeetav peab arvestama, et ta ei viibi vabaduses, vaid vanglas ning tal tuleb arvestada kõikide piirangutega, mis vangistusseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega on kehtestatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED V.P. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning kaebuse esitaja vabastamist riigilõivu tasumisest. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegi halduskohus järelpärimise Tartu Vanglale kaebaja isikuarve kohta, kust on näha, et kaebajal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks puuduvad. Kohus pidi aru saama, et kaebaja ei suuda määratud tähtajaks riigilõivu tasuda. Sellega on kohus teinud kaebuse läbivaatamise kohtus võimatuks. Kaebajal ei ole vanglas tööd ning isikuarvel rahalisi vahendeid. Tal ei ole riigilõivu summas 1000 krooni tasumiseks raha kusagilt võtta. Seetõttu oleks kohus pidanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldama. Teisiti ei ole kaebajal võimalik kohtus oma õigusi kaitsta. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-55-07, kus käsitletakse isiku riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus on oluliselt rikkunud kaebaja õigusi, mis on tagatud PS § 15 lg 1 ja Inimõiguste konventsiooni
- peatüki §
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele. Vaidlust ei ole selle üle, et V.P. puhul on tegemist isikuga, kes on vanglas ja ei oma materiaalseid vahendeid riigilõivu tasumiseks. PS § 15 lg 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid selle kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Halduskohtumenetluse eesmärk ei saa olla võimalus pöörduda rohkete kaebustega halduskohtusse, vaid tagada kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks, kuna sellest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. V.P. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisnes inimväärikuse alandamises ja tema õiguste ja vabaduste piiramises. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul õigus rahalisele hüvitisele, kuid hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks nii oluliseks küsimuseks, ett oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi on sisuliselt selles, et saada hüvitust mittevaralise kahju tekitamise eest. Pealegi leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole perspektiivika kaebusega, kuna tuleb küsitavaks lugeda seda, kas kaebajale on tekkinud selline mittevaraline kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Viivi Tomson Maili Lokk 3 Agu Timmi