MS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi M. M. ja J. P. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. M. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja J. P. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas ükssada nelikümmend viis tuhat (145 000) krooni X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (27.03.2008.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 19.04.2007.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx kt, mille alusel hageja andis kostja M. M. 72 582,26 krooni krediiti. Lepingu kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 24,95 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 181 161,14 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Laenu tagamine oli tagatud J. P. 19.04.2007.a. sõlmitud käenduslepinguga, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 326 325 krooni ning käenduse tähtajaks 01.05.2019.a. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 145 000 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 17.12.2007.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.30-32/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud M. M’ile 19.12.2007.a. ja J.P’ile 14.02.2008.a. (tl. 34,42). Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul 2
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostjad kohustusid laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.18-25/ on tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina 72 506,33 krooni.
ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks), saades intressivõla suuruseks 7 486,70 krooni.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks 3 875,69 krooni.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda kohutuse rikkumise eest tekitatud kahju hüvitamist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud. Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 100 krooni ja kostjate poolt on tasumata lepingu sõlmimise tasu 200 krooni. Hageja nõuab kostjatelt ka kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu summas 45 330,01 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 145 000 krooni. Käendus
lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.16-17/ on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (M.M) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 19.04.2007.a. hageja ja kostja J. P. vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad kohustused, juhul kui M. M. jätab need täitmata. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 326 325 krooni. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud.
lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.