) § 53 lg 1 järgi võib isik samal ajal pädevaks isikuks olla ainult ühes tegutsemiskohas. Ravimiameti otsus nr IN-1-3-1/06/50 tühistati Tartu Halduskohtu 18.12.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-1896, põhjusel, et Ravimiamet on valesti tõlgendanud isiku tahet ning rahuldanud tegevusloa uuendamise taotluse teises tegutsemiskohas kui OÜ Akos Apteek seda soovis. Kohus leidis, et isik saab korraga olla pädevaks isikuks ainult ühes üldapteegis. 19.12.2006 esitas T. Siimon Ravimiametile taotluse enda määramiseks pädevaks isikuks Haapsalu Vana Apteegi osas, millise taotluse Ravimiamet rahuldas. 02.04.2007 tegi Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni juhataja Akos Apteek OÜ-le ettekirjutuse, kohustades kaebuse esitajat esitama hiljemalt 02.05.2007 taotluse E-Apteegi tegevusloa muutmiseks koos nõutavate dokumentidega. Ettekirjutuse kohaselt puudub Akos Apteek OÜ-le kuuluval E-Apteegil ravimiseaduse kohaselt pädev isik, ehk üldapteegi tegevusluba omav isik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kaebuse esitaja leidis, et ettekirjutus on tegevusloaga antud õiguse piiramine ja rikub tema õigusi. Ravimiseadus eristab teavitamistoiminguid ja tegevusloa muutmise taotlemist. Teavitamine ei saa kaasa tuua automaatselt tegevusloa muutmist.
lg 4 reguleerib üksnes olukorda, kui muudatused toovad kaasa vajaduse andmete muutmiseks tegevusloal. Antud juhul puuduvad muudatused, mis tooksid kaasa tegevusloal märgitud andmete muutmisvajaduse. Tegevusloal on pädeva isikuna märgitud T. Siimon. Kuna T. Siimon tegevusloale kantud pädeva isikuna täidab ka faktiliselt pädeva isiku kohustusi, ei saa esineda pädeva isikuga seonduvalt
§-s 52 lg 4 kirjeldatud asjaolusid. Vajadus esitada teavet selle kohta, et T. Siimon ei jätka E-apteegi juhatajana, tulenes sellest, et korrigeerida Ravimiametile varem esitatud E-apteegi personalikirjeldust ja seda ametinimetuste, mitte aga isikute osas. Ettevõtte isikuline koosseis ei ole varemesitatud personalikirjeldusega võrreldes muutunud. Eelinformatsiooni andmine on kooskõlas
19.03.2007 kirjaga teatas kaebuse esitaja, et pädevat isikut ei ole olnud võimalik vahetada ja muudatust kehtiva tegevusloa andmetes ei taotleta.
lg 1 p 4 kohaselt peab järelevalveametniku ettekirjutus sisaldama lisaks ettekirjutuse tegemise asjaoludele ka viidet vastavatele õiguslikele alustele. Ravimiameti ettekirjutus ei sisalda ühtegi konkreetset ravimiseaduse normi, mida kaebuse esitaja oleks rikkunud. Ettekirjutus on antud haldusakti andmise nõudeid rikkudes, põhineb ebaõigetel faktiväidetel ning on õiguslikult motiveerimata. Ravimiamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on T. Siimon pädevaks isikuks Haapsalu Vanas Apteegis. Seega ei saa ta olla pädevaks isikuks ka E-Apteegis. E-Apteegis pädev isik puudub, millest tingituna on vajalik sinna pädeva isiku määramine. Sellise olukorra reguleerimiseks on Ravimiamet teinud 2 02.04.2007 ettekirjutuse ning kohustanud OÜ Akos Apteek esitama taotluse üldapteegi tegevusloa muutmiseks koos nõutavate dokumentidega hiljemalt 02.05.2007. Samuti on kahes erinevas halduskohtumenetluses kohtud jõudnud seisukohale, et üks isik saab pädevaks isikuks olla ainult ühes tegutsemiskohas.
§-dest 12, 53 ja 54 tuleneb, et apteegis peab olema pädev isik. Juhul, kui puudub pädev isik, ei ole apteegi tegevus ravimiseaduse tähenduses võimalik. Ravimiamet on seega õiguspäraselt juhtinud Akos Apteek OÜ tähelepanu nimetatud asjaolule ning kohustanud esitama taotluse üldapteegi tegevusloa muutmiseks. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 28. augusti 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitaja püstitanud uuesti vaidluse selle üle, kas üks isik saab olla pädevaks isikuks korraga rohkem kui ühes apteegis. Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjades nr 3-06-1896 ja nr 3-06-2098 on jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, et ravimiseaduse kohaselt ei saa üks isik olla samaaegselt pädevaks isikuks enamas kui ühes üldapteegis. Seega tuli kaebuse esitajal ka oma edaspidises tegevuses sellest lähtuda. Antud kaebuse puhul ei ole vajalik uuesti analüüsida kaebuse esitaja seisukohti seoses pädeva isiku staatusega ning seoses sama isiku õigusega juhtida mitut üldapteeki, kuna puudub põhjendatus varasemate jõustunud kohtulahenditega tuvastatu ümbervaatamiseks või muutmiseks. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks oli kujunenud olukord, kus Ravimiameti poolt oli väljastatud tegevusluba Haapsalu Vana Apteegile ja kus tegevusloale oli märgitud pädevaks isikuks kaebuse esitaja enda taotlusel T. Siimon.
lg 1 järgi muudatuste tegemiseks, millega kaasneb tegutsemiskoha muutumine, uue struktuuriüksuse loomine, tegevusloa eritingimuste muutumine või ravimite tootmise tegevusloa omajale tellimustöid tegevate ettevõtete vahetumine või lisandumine, peab tegevusloa omaja esitama eelnevalt Ravimiametile taotluse tegevusloa muutmiseks, muudatuste põhjenduse, asjakohased
lg 10 alusel kehtestatud korras nõutavad dokumendid ning tasuma riigilõivu.
§-st 52 lg 2 tuleneb, et kui tegemist on käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetamata muudatusega tegevusloa väljaandmise aluseks olevates dokumentides, andmetes või muudes olulistes asjaoludes ja kui nendest ei ole Ravimiametit enne teavitatud, peab tegevusloa omaja kõigist muudatustest teatama Ravimiametile tagantjärele. Kuna T. Siimon oli 19.12.2006 esitanud taotluse enda määramiseks pädevaks isikuks Haapsalu Vana Apteegi osas ja selle taotluse on vastustaja rahuldanud, siis tuli kaebuse esitajal esitada taotlus E-Apteegi tegevusloa muutmiseks, kuna sellel oli samuti pädevaks isikuks määratud T. Siimon. Pädeva isiku andmed kantakse tegevusloale ja kui selle isiku suhtes on muutusi, muutuvad ka andmed tegevusloal, mis tingib tegevusloa muutmise taotluse esitamise kohustuse. Kaebuse esitaja on esitanud 19.12.2006 Ravimiametile taotluse, kus ta ise teatas kavatsusest esitada taotlus tegevusloa muutmiseks seoses pädeva isiku vahetumisega E-Apteegis. Ravimiamet on tegutsenud õiguspäraselt, juhtides kaebuse esitaja tähelepanu, et E-Apteegil puudub seniajani seadusele vastav pädev isik ning sellest tulenevalt teinud ettekirjutuse taotluse esitamiseks apteegi tegevusloa muutmiseks. Kaebuse esitajal oli kohustus
§-st 52 lg 2 tulenevalt esitada E-Apteegi osas taotlus tegevusloa muutmiseks pädeva isiku puudumise tõttu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Akos Apteek OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 28. augusti 2007 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei hinnanud halduskohus vaidlustatud haldusakti vastavust haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54, 55 ja 56 sätestatule ning akti suhtes arutelu läbiviimise viisi ja tulemust. Lisaks hindas halduskohus asjas olevaid tõendeid valesti ning toetus otsuses tõendamata asjaoludele. Halduskohus ei kontrollinud, kas vaidlustatud haldusakti ettekirjutuse valik vastab ravimiseaduses sätestatud materiaalõigusele ning, kas akti valikuga ületas ametiisik talle seadusega antud pädevust; 2) ei kontrollinud halduskohus, kas ettekirjutuse tegemine on kooskõlas ravimiseadusega. Ravimiseadusest tulenevalt on Ravimiameti pädevuses teha ettekirjutusi
lg-s 7 kirjeldatud alusel.
lg 7 p-d 1-5 puudutavad üksnes ravimite käitlemisega seonduvate reeglite rikkumist.
lg 1 kohaselt, saab järelvalvet teostav ametiisik teha ettekirjutusi tulenevalt
§-st 100 lg 7 Ravimiametile antud pädevuse piires, järgides
§-s 101 nimetatud ametiisiku õigusi ning kohustusi. Ettekirjutus ei puudutanud oma sisult ravimite käitlemisnõuete rikkumisi. Vaidlustatud ettekirjutuses oleva rikkumise kirjelduse, õigusnormi viite ja nõude kohaselt on järelvalvet teostanud ametiisik järelvalve korras tuvastanud, et tegevusluba omav isik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (
Ametiisik on, talle antud pädevust ületades jätnud halduse adressaadi ilma õigusest seadusekohasele haldusmenetlusele. Eeltoodu on vastuolus nii ravimiseadusega kui haldusmenetluse seadusega ning sellega on oluliselt rikutud kaebuse esitaja õigusi. Seega on haldusakt õigusvastane. Halduskohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme, kuna jättis ettekirjutuse tegemise ja haldusakti valiku osas ametiisiku pädevuse kontrollimata; 3) on halduskohus teinud otsuse tuginedes asjasse mittepuutuvale varasematele menetlustele. Antud asjas ei ole tegemist varasema kohtule teadaolevate menetluste jätkuga. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 16 lg 2 ja 17 lg 3 sätestatut ning kohtuotsus ei vasta HKMS §-s 25 lg 2 sätestatud nõuetele; 4) on halduskohtu otsuses faktiviga. Haldusasjas 3-06-1896 ei olnud kaebuse esemeks Ravimiameti otsuse IN-1-3-1/06/50 tühistamine sellepärast, et sellega anti tegevusluba, vaid sellega keelduti tegevusloa uuendamisest; 5) on halduskohus jätnud andmata hinnangu Ravimiameti väitele, mille kohaselt ei vasta tegevusluba omav isik seaduses sätestatud nõuetele. Halduskohus on analüüsinud väidet, kas isik saab olla pädevaks korraga rohkem kui ühes apteegis, milline aga polnud käesolevas vaidluses tõstatatud küsimus. Samuti puuduvad vaidlustatud ettekirjutuses viited varasematele kohtuasjadele ja
§-le 53 lg 1; 6) on halduskohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, jättes kontrollimata vaidlustatud haldusakti vastavuse HMS §-le 56 lg-tele 1 ja 2 ning ettekirjutuse andmise ja selles oleva kohustuse osas kaalutlused lähtuvalt HKMS §-s 19 lg 6 sätestatust. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohus on 06.03.2001 otsuses nr 3-3-1-61-00 leidnud, et haldusakt, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi peab tuginema õiguslikule alusele ja olema motiveeritud; 7) on halduskohus otsuse tegemisel lähtunud olematutest tõenditest ja asjasse mittepuutuvatest varasematest õiguslikest hinnangutest, mistõttu on tehtud järeldused ebaõiged ning ei ole kooskõlas ravimiseaduses sisalduva materiaalõigusega. Halduskohus ei nõudnud vastustajalt tõendeid tema ebaõigete selgituste kohta. Seega on tegemist kohtumenetlusnormide rikkumisega HKMS §-dest 16 lg 2; 17 lg 3 ja § 25 lg 2 tulenevalt; 8) ei tuvastanud halduskohus E-Apteegil pädeva isiku puudumist. Erinevalt otsuses märgitust on ettekirjutusest lähtuvalt kohustuse põhjenduseks toodud, et üldapteegi tegevusluba omav isik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ja sellepärast tuleb esitada taotlus tegevusloa muutmiseks, mitte see, et E-apteegil puudub ravimiseaduse kohaselt pädev isik. 4 Haldusorgan on kohustatud täpselt ära näitama, millise tõendiga on fakt tõendatud ning oma seisukohti motiveerima. Kui haldusorgan seda ei tee ja kohus omakorda jätab selle märkamata, rikutakse kaebuse esitaja õigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Antud juhul ei ole kohus ettekirjutuses sisalduva kohustuse õigusliku aluse osas hinnangut andnud ja seda olukorras, kus pooled on kohustuse õigusliku aluse osas vastupidisel arvamusel. Seega on isiku kahjuks tehtud kohtuotsus seadusevastane ning ei ole kooskõlas HKMS §-ga 25 lg 2, mis rikub oluliselt isiku põhiseadusest tulenevaid õigusi; 9) on halduskohus andnud
§-le 52 lg 2 erineva sisu, sellest, mida sätestab seadus. Halduskohus on leidnud, et kaebuse esitajal oli kohustus
§-st 52 lg 2 tulenevalt esitada E-Apteegi osas taotlus tegevusloa muutmiseks pädeva isiku puudumise tõttu. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitajal puudub pädev isik või, et kaebuse esitajale tekkis kohustus teise tegevusloa uuendamiseks 19.01.2007. Halduskohus ei selgitanud välja otsuses esiletoodud seisukohtade esitamise eesmärki ning põhjendusi, mistõttu on jäänud välja selgitamata olulised asjaolud. See mõjutas asjas otsuse tegemist, mistõttu on tegemist olulise kohtumenetluse normi rikkumisega. Ravimiamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on
lg 1 p 6 järgi järelevalvet teostaval ametiisikul oma ülesannete täitmiseks õigus teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning tegevusloa tingimuste rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Viidatud säte ei sea enda kohaldamise eelduseks ravimikäitlemise nõuete rikkumist, vaid selles on expressis verbis sätestatud, et ettekirjutuse võib teha ka tegevusloa tingimuste rikkumise lõpetamiseks. Apellant ei esitanud esimese astme kohtule selget etteheidet, et Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe poolt 02.04.2007 allkirjastatud ettekirjutus on antud pädevust ületades. Seega soovib apellant oma apellatsioonkaebusega laiendada vaidluse ulatust. Tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhatajal oli õigus vaidlusaluse ettekirjutuse tegemiseks. Ravimiameti põhimääruse § 12 p 3 järgi teostab Ravimiameti inspektsiooniosakond ravimite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete käitlemise, sealhulgas sisse- ja väljaveo järelevalvet õigusaktides kehtestatud ulatuses, menetleb ravimite käitlemise ja lähteainete käitlemise tegevuslubade taotlusi ja muutusi, korraldab defektsete ravimite alast teabevahetust ning teavitab õigusnormide rikkumistest ja tegevuslubade asjus tehtud otsuste tulemustest. Ravimiameti inspektsiooniosakonna põhimääruse § 3 lg 1 p 2 järgi on osakonnal õigus avastatud rikkumiste korral teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Antud asjas puuduvad alused kohtuotsuse tühistamiseks. Halduskohus oli õigustatud otsuses tuginema ka menetluse kestel jõustunud asjakohastele kohtulahenditele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28. augusti 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. 5 Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: 1. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusnorme ja jätnud kohaldamata uurimisprintsiibi. Arvestades asja materjale ja vaidlustatud otsuse põhjendusi, ei ole ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, et halduskohus on 28.08.2007 otsuse tegemisel hinnanud ebaõigesti tõendeid, kohaldanud vääralt apellatsioonkaebuse p-s 2 loetletud
sätteid, jätnud kohaldamata uurimisprintsiibi või rikkunud oluliselt HKMS §-de 15, 15, 17, 19, 25 ning TsMS § 442 nõudeid. Asjakohased ei ole apellandi viited Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-41-02 ja 3-3-1-91-
Mäe pädevuse seisukohalt, siis nõustub ringkonnakohus vastustaja vastuses märgitud seisukohaga, et esimese astme kohtule esitatud kaebuses ega ka 12.06.2007 esitataud täiendavates seisukohtades ei ole Akos Apteek OÜ tegelikult esitanud sellist ja sellisel viisil põhjendtaud vastuväidet 02.04.2007 ettekirjutusele, nagu see on kirjas apellatsioonkaebuse p-s 3.1. Halduskohtule esitatud kaebuses on tehtud viide
§-le 101 lg 1 p 6 seoses sellega, et kaebaja arvates oleks riikliku järelevalve käigus ettekirjutuse tegemisele pidanud eelnema mõne järelevalvetoimingu läbiviimine, mida aga tehtud ei ole. Kaebuse esitaja nimetatud väitele on halduskohus ka vaidlustatud otsuses vastanud (toimiku lk 44). Siiski peab ringkonnakohus otstarbekuse printsiibist lähtudes vajalikuks apellatsioonkaebuse p-s 3.1 märgitud väitele vastata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et I. Mäe oleks
lg 3 p-de 1-4 rikkumise tuvastamise korral võinud teha Ravimiametile üksnes ettepaneku
lg 5 alusel, kuid mitte ettekirjutust
Vaidlustatud ettekirjutuse sisust nähtuvalt on ettekirjutuse tegemise aluseks olnud asjaolu, et OÜ Akos Apteek ei ole täitnud
§-st 52 lg 4 tulenevat kohustust esitada Ravimiametile taotlus Akos Apteek OÜ E-Apteegi tegevusloal märgitud andmete muutmiseks tulenevalt sellest, et alates 19.01.2007 on T. Siimon vastavalt apteegi tegevusloale pädevaks isikuks Akos Apteek OÜ Haapsalu Vanas apteegis, mistõttu ta ei saa enam samaaegselt olla pädevaks isikuks E-Apteegis, nagu oli märgitud OÜ Akos Apteek E-Apteegi tegevusloale ja mistõttu on E-Apteegi tegevusloa andmed pädeva isiku kohta muutunud alates 19.01.2007 ebaõigeks ja vajavad muutmist. Ettekirjutuses on muuhulgas viidatud ka
§-le 51 lg 3 p 1, 2 ja 6, e. asjaoludele, mille esinemisel on Ravimiametil õigus tegevusluba täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada.
lg 1 p 6 kohaselt on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha oma pädevuse piires ka ettekirjutusi
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning tegevusloa tingimuste rikkumise lõpetamiseks või muude toimingute tegemiseks. Kuna vaidlustatud ettekirjutuses on märgitud, et Akos Apteek OÜ ei ole täitnud temale
-ga pandud kohustusi, s. o on rikkunud
Mäel järelevalvet teostava ametiisikuna õigus teha
lg 1 p 6 järgi Akos Apteek OÜ-le ettekirjutus
lg 4 nõuete rikkumise lõpetamiseks ja ametiisik ei olnud kohustatud tegema Ravimiametile koheselt ettepanekut tegevusloa kehtivuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Sellele, et enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsust võib ka Ravimiamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldamiseks, viitab
Vaidlust ei saa olla ka selles, kas ettekirjutuse koostajal I. Mäel, kes on Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsioonibüroo juhataja, oli pädevus sellise ettekirjutuse tegemiseks. Ravimiameti põhimääruse § 12 p 3 järgi teostab Ravimiameti inspektsiooniosakond ravimite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete käitlemise, sealhulgas sisse- ja väljaveo järelevalvet õigusaktides kehtestatud ulatuses, menetleb ravimite käitlemise ja lähteainete käitlemise tegevuslubade taotlusi ja muutusi, korraldab defektsete ravimite alast teabevahetust ning teavitab õigusnormide rikkumistest ja tegevuslubade asjus tehtud otsuste tulemustest. Ravimiameti inspektsiooniosakonna põhimääruse § 3 lg 1 p 2 järgi on osakonnal õigus avastatud rikkumiste korral teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. 7 Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi selle väitega, nagu rikkunuks
lg 1 p 6 alusel ettekirjutuse tegemine
lg 1 p 5 järgse ettepaneku asemel tema õigusi seoses sellega, et kaebajalt võeti ära õigus osaleda
§-s 101 lg 1 p 5 alusel tehtava ettepanekuga seotud haldusmenetluses. Ringkonnakohus leiab, et ka vaidlusaluse ettekirjutuse tegemisega ei ole kaebaja suhtes rikutud haldusmenetluse läbiviimise nõudeid ning ettekirjutus vastab
nõuetele ja on kaebuse esitaja jaoks iseenesest tunduvalt väiksema õigusliku mõjuga, kui seda oleks olnud
Juhul, kui tulenevalt Akos Apteek OÜ poolsest
nõuete jätkuvast rikkumisest, peetakse tulevikus järelevalvet teostava ametiisiku poolt vajalikuks teha Ravimiametile
§-st 101 lg 5 tulenev ettepanek, siis eeldatavalt seda kooskõlas HMS-ga ka tehakse, kuid antud juhul ei saa
lg 1 p 5 alusel ettepaneku tegemata jätmist lugeda Akos Apteek OÜ õiguste rikkumiseks.
Asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutuses ei ole viidatud varasemale kohtupraktikale ning
§-le 53 lg 1 ei tähenda, et ettekirjutus oleks õigusvastane. Nagu juba varem märgitud, on vaidlustatud ettekirjutus tehtud
lg 4 märgitud kohustuse täitmise tagamiseks ning Ravimiametil puudus otsene vajadus selles ettekirjutuses viidata varasemale kohtupraktikale või eraldi
§-le 53 lg
kohaselt pädev isik, mistõttu oli pädeva isiku kohta märgitud informatsioon tegevusloal nr 420 muutunud ebaõigeks ja selle tõttu tekkis Akos Apteek OÜ-l kohustus esitada Ravimiametile hiljemalt 19.03.2007 taotlus tegevusloal nr 420 märgitud pädeva isiku kohta käivate andmete muutmiseks. 9. Põhjendatud ei ole ka apellandi väited, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud
Käesoleval juhul oli ettekirjutuse tegemise aluseks asjaolu, et pärast Ravimiameti poolt Akos Apteek OÜ Haapsalu Vana apteegi osas alates 19.01.2007 tegevusloa väljaandmisest, millel oli taotleja soovi kohaselt märgitud pädevaks isikuks T. Siimon, tulnuks AkosApteek OÜ-l
lg 4 alusel esitada hiljemalt 2 kuu jooksul alates 19.01.2007 Ravimiametile taotlus Akos Apteek OÜ E-Apteegi kohta käival tegevusloal märgitud pädevat isikut puudutavate andmete muutmiseks põhjusel, et T. Siimon ei saa korraga olla pädevaks isikuks mitmes tegutsemiskohas. Kuna
§-s 52 lg 2 nimetatud muudatused tõid kaasa vajaduse muuta andmeid tegevusloal nr 420, siis on vaidlustatud ettekirjutus õigesti tehtud
§-st 52 lg 4 tuleneva kohustuse rikkumise lõpetamiseks ning apellandi väide selle kohta, et 19.12.2006 kirjaga teavitas ta Ravimiametit
lg 2 mõttes isegi enne muudatuste tegemist, ei ole käesoleval juhul sisult asjakohane. 10. Nagu juba varem märgitud, viitas halduskohus põhjendatult varasemates asjakohastes kohtulahendites märgitud seisukohtadele
lg 1 tõlgendamise kohta ning seega ei ole põhjendatud apellandi väide, et nimetatud lahenditele viitamisega on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnormi. Samal põhjusel on asjakohatu ka viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-49-01, sest asja materjalidest ei nähtu, et varasemate jõustunud ja asjakohaste kohtulahendite seisukohtade arvestamist saaks pidada uurimisprintsiibi rikkumiseks ja vastuolus olevaks Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-49-01 märgitud seisukohtadega. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks asuda analüüsima apellandi väiteid mis puudutavad asjas nr 3-06-2098 tehtud lahendi sisu. Kuna ka ükski muu apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei ole sisult asjakohane ega anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. 9 Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on HKMS §-s 93 lg 1 ettenähtud korras esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista apellandilt vastustaja kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (esindaja kulud) summas 11 918 krooni. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu, peab ringkonnakohus käesolevas asjas õigeks ja põhjendatuks Ravimiameti otsust kasutada apellatsioonimenetluses (apellandi taotlusest tulenevalt käesoleval juhul suulises menetluses) välist õigusabi. Kuigi halduskohtus vaidlustatud ettekirjutus oli tehtud
sätetest tulenevate ülesannete täitmise käigus, peab ringkonnakohus välise õigusabi kasutamist apellatsioonimenetluses põhjendatuks, sest apellatsioonkaebuses esitatud väidete sisu, nende puutumust Ravimiameti igapäevase tööga ja apellatsioonkaebuse mahtu arvestades väljunuks nendele vastamine Ravimiameti enda poolt ringkonnakohtu arvates juba olulisel määral haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest. Asja materjalidest nähtuvalt on Ravimiamet ka esimese astme kohtus kasutanud välist õigusabi, kuid ei ole tulenevalt kirjaliku menetluse läbiviimisest, esitanud esimese astme kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks ja otstarbekaks esitatud apellatsioonkaebuse vastuse sisust ja mahust lähtudes mõnevõrra korrigeerida apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust, leides, et käesoleval juhul tuleks HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalikeks ja põhjendatud kuludeks lugeda 6000 krooni, millele lisandub käibemaks 18% e. 1080 krooni, kokku seega 7080 krooni. Ülejäänud osas tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Üllar Roostoja Agu Timmi 10 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.