3-08-47 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-47 Haldusasi R.K. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks kaebuse koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.01.2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 08.01.2008 saabus Tartu Halduskohtusse R.K. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks. Tulenevalt taotlusest soovib R.K. kohtusse pöörduda kaebusega Tartu Vangla toimingule, mis seisneb R. K. le Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega haldusasjas nr 307-701 Tartu Vanglalt välja mõistetud menetluskulude 3040 krooni R.K. isikuarvele mittekandmises (nimetatud summa kantakse Tartu Vangla väitel kohtutäiturile R.K. hagide katteks). R.K. oli seisukohal, et Tartu Vangla toiming – mitte kanda kohtute poolt väljamõistetud summasid taotleja vanglasisesele arvele - on õigusvastane ning rikub tema õigusi. R.K. palus võimaldada riigi õigusabi (määrata advokaat) kaebuse koostamiseks ja tema esindamiseks kohtus. Taotlusele oli lisatud avaldus riigilõivu 200 krooni tasumisest vabastamiseks maksujõuetuse tõttu. Tartu Halduskohus vabastas R.K. 16.01.2008 määrusega riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluse esitamisel, kuid jättis rahuldamata R.K. taotluse riigi kulul õigusabi määramiseks. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei kehti ainult isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning isiku senisest käitumisest protsessis. R.K. on korduvalt esitanud halduskohtusse kaebusi ning ka ise oma õigusi kohtuistungil kaitsnud, saades sellega edukalt hakkama, kuna valdava enamuse tema poolt esitatud kaebustest on kohus rahuldanud. Käesolevas asjas on juba taotlus riigi õigusabi saamiseks koostatud selliselt, mida saaks menetleda kaebusena, kui see oleks kaebusena esitatud. Eeltoodust lähtudes ei saa olla esitatav kaebus eriti keerukas ning R.K. on võimeline ise koostama kaebust ja kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 kohaselt lähtub halduskohtumenetlus uurimisprintsiibist ja kohtul on kohustus kõik kaebust tõendavad või välistavad asjaolud selgeks teha. Seega saab kohus kohtuistungil juhtida R.K. tähelepanu asjaoludele, mis toetavad või välistavad tema kaebust. Kohtuistungil on menetluse ilmse keerukuse korral R. K. l võimalik taotleda riigi õigusabi võimaldamise küsimuse uuesti läbi vaatamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED R.K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.01.2008 määruse ning teha uue määruse, millega määrata R. K. le riigi kulul esindaja kaebuse koostamiseks ja kohtus esindamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei tähenda oskus kirjeldada kaebuse asjaolusid, et ilma juriidilise hariduseta kaebuse esitaja oskaks põhistada oma seisukohti ja tõlgendada materiaalõigusnorme. Tartu Vanglat esindab jurist, kes oskab kasutada erinevaid andmebaase, mida kaebuse esitaja ei oska. Seega on kaebuse esitaja antud juhul ebavõrdses olukorras. Käesolev menetlus on keerukas, kuna vajab seaduste tõlgendamist kohtukulude osas, kus varasemalt on kohtukulud kantud kaebuse esitaja vanglasisesele arvele ning tehtud mahaarvemised vangistusseaduse (VangS) § 44 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 määrus muutmata. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et R.K. vastab riigi õigusabi saama õigustatud isikule esitatavatele tingimustele, mis on sätestatud RÕS §-is 6 lg
- Samas leidis halduskohus, et esinevad RÕS §-is 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Siinkohal viitas halduskohus RÕS §-ile 7 lg 1 p 1, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta muu hulgas siis, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma
- veebruari 2008 määruses nr 3-3-1-4-08 asunud seisukohale, et RÕS §-is 7 lg 1 p 1 ettenähtud võimaluse all keelduda RÕS § 6 tingimustele vastavale isikule riigi õigusabi andmisest on silmas peetud eelkõige olukordi, kus taotleja enda kvalifikatsioon on selline, et võimaldab tõhusalt kaitsta isiku õigusi või on konkreetne 2 menetlus õigusaktidega taotluslikult kujundatud sedavõrd lihtsaks, et igaüks on võimeline selles isiklikult osalema ning puudub vajadus õigusabi järele. R. K. l puudub küll õigusalane kvalifikatsioon, kuid samas omab ta kohtumenetluses osalemise kogemust, ta on võimeline koostama HKMS-s sätestatud nõuetele vastavaid kaebusi ning on võimeline kohtumenetluses isiklikult osalema ja seetõttu võis halduskohus keelduda R.K. riigi õigusabi taotluse rahuldamisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Arvestades seda, et käesoleval juhul on R.K. taotlenud kohtult riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Tartu Vangla toimingut mis seisnes kohtuotsustega R.K. kasuks väljamõistetud menetluskulude R.K. isikuarvele mittekandmises (väljamõistetud menetluskulud kantakse R.K. hagide katteks kohtutäituri arvele), on halduskohus põhjendatult leidnud, et selline vaidlus ei ole oma sisult eriti keerukas ja ei nõua seega tingimata riigi õigusabi kasutamise võimaldamist. Ainuüksi asjaolu, et vastaspoolte vastuse koostab ja vajadusel esindab vastaspoolt kohtumenetluses Tartu Vangla töötaja (jurist), kellel on juriidiline haridus, ei tingi veel seda, et ka kaebust esitada soovivale isikule tuleks sel juhul määrata esindajaks advokaat riigi kulul. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult hinnanud R.K. isikut, tema teadmisi ja võimet ennast ise vaidlusaluses küsimuses kohtumenetluses esindada ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate seisukohtadega. Lähtudes eeltoodust, on põhjendatud halduskohtu keeldumine anda R. K. le riigi õigusabi ja ükski määruskaebuse põhjendus ei anna ringkonnakohtule alust asuda teisele seisukohale. Viivi Tomson Agu Timmi 3 Maili Lokk