KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1592 Haldusasi

§ 117

lg 1 p 3, keeleseaduse § 5 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse (VV) 16.08.1999 määruse nr 249 alusel arvates 12.07.2007 ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tal puudub eesti keele kõrgtasemel valdamist tõendav tunnistus, s.o dokument, mis on tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. O.B. esitas halduskohtule kaebuse eeltoodud käskkirja tühistamiseks, tema teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt kohustas Keeleinspektsioon 08.09.2004 keeleoskuse kontrollaktiga nr 14-1745 kaebajat sooritama eesti keele kõrgtaseme eksam hiljemalt 01.10.2005. VV 16.08.1999 määrusega nr 249 Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine kohaselt tõendab keeleoskust eesti keele oskuse tunnistus. Vastustaja jättis kontrollimata, kas Keeleinspektsioon on väljastanud kaebajale keeleoskuse tunnistuse ja tegi ise kindlaks eesti keele valdamise taseme, millega ületas oma volitusi. Alates 15.02.2006 kuni 29.06.2007 oli kaebaja vahi all ning tal puudus võimalus riigikeele õppimiseks ja eksami sooritamiseks. Vastustaja on eiranud

§ 117lg 4 ja 5 sätteid.

Kuna ettekirjutusega kohustati kaebajat sooritama eesti keele kõrgtaseme eksam hiljemalt 01.10.2005, siis oli vastustajal kooskõlas

§ 117

lg 4 õigus vabastada ta ametist seisuga 02.10.2005, pärast seda kuupäeva kaotas vastustaja õiguse kaebaja teenistusest vabastamiseks eelnimetatud alusel.

§ 117

lg 5 kohaselt ametnik vabastatakse mõnel käesoleva paragrahvi esimese lõike punktides 2-7 sätestatud alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Vastustaja ei pakkunud kaebajale teist ametikohta. 2. Ida Politseiprefektuur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja teenistusest vabastamine oli

§ 117

lg 1 p 3 alusel põhjendatud, kuna ametist vabastamise aja seisuga puudus tal eesti keele kõrgtasemel valdamist tõendav dokument. Keeleinspektsiooni 08.09.2004 keeleoskuse kontrollaktist nr 14-1745 nähtub, et kaebaja ametikohal on nõutav kooskõlas VV 16.08.1999 määruse nr 249 p 9.2 eesti keele oskuse kõrgtase. Vahi all viibis kaebaja 15.02.2006 kuni 29.06.2007, eesti keele kõrgtaseme eksami pidi ta sooritama hiljemalt 01.10.2005, seega enne vahi alla võtmist. Vahi all viibimise ajal esitas kaebaja Ida Politseiprefektuurile pidevalt avaldusi ja kaebuseid ning palus talle saadetud vastuste kirjalikke tõlkeid, põhjendusel, et ta ei valda eesti keelt. Eeltoodu ajendas vastustajat kontrollima, kas kaebajal on tunnistus eesti keele kõrgtasemel valdamise kohta. Teist ametikohta ei olnud võimalik kaebajale pakkuda, sest prefektuuris ei ole vabu ametikohti, kus oleks nõutav riigikeele oskuse algtase. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt kinnitas kaebaja kohtuistungil, et nõutavat keeleoskuse tunnistust tal ei ole. Kooskõlas keeleseaduse § 5 lg 2 peavad avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad, vandetõlk ja nende büroo töötajad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalikele teenistujatele kehtestab kohustusliku keeleoskuse taseme Vabariigi Valitsus. VV 16.08.1999 määruse nr 249 Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine p 9 alapunkti 2 kohaselt nõutakse vanemametnikelt keeleoskust kõrgtasemel. PolTS § 5 lg 1 p 9 kohaselt on politseiinspektor ja konstaabel politseiametnikud. PolTS §-st 8 lg tuleneb, et politseiametnik peab valdama eesti keelt seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 6 lg 5 p 10 kohaselt on inspektor vanemametnik. Kuna kaebaja oli vanemametnik, siis pidi tema eesti 2 keele oskus vastama kõrgtasemele. Kaebajale omistati
2. a riigikeele oskuse algtase. Keeleinspektsiooni 14.03.2001 keeleoskuse kontrollaktist nr 14-1522 nähtub, et kaebaja saab aru üksikutest küsimustest. Samas kontrollaktis on tehtud talle ettekirjutus sooritada nõutav tasemeeksam. Keeleinspektsiooni 08.09.2004 keeleoskuse kontrollakti nr 14-1745 punktist 15 nähtub, et kaebaja tegelik eesti keele oskus vastab 0-tasemele. Sama kontrollakti punkti 14 kohaselt on tema ametis nõutav keeleoskuse kõrgtase. Kontrollakti punktiga 19 tehti kaebajale ettekirjutus, millega kohustati teda sooritama eesti keele kõrgtaseme eksam hiljemalt 01.10.
3. Nimetatud kuupäevaks kaebaja eksamit ei sooritanud ning Keeleinspektsioonilt saadud suulise teabe kohaselt ta ka eksamile ei ilmunud. Viru Maakohtu 29.06.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-10105 tunnistati kaebaja süüdi KarS § 294 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistati 2-aastase vangistusega. Kohtuotsus ei ole jõustunud. 15.02.2006 kuni 29.06.2007 kandis kaebaja eelvangistust. Kaebaja väide, mille kohaselt tal puudus ajavahemikul 15.02.2006 kuni 29.06.2007 võimalus riigikeele õppimiseks ja eksami sooritamiseks, ei ole asjassepuutuv, kuna eesti keele kõrgtaseme eksami pidi ta vastavalt Keeleinspetsiooni 08.09.2004 kontrollaktile nr 14-1745 sooritama juba 01.10.
4. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et teda võis lähtudes

§ 117

lg 4 vabastada ametist seisuga 02.10.2005 ning pärast seda kuupäeva ei omanud vastustaja enam õigust kaebaja teenistusest vabastamiseks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, mille kohaselt vastustaja väljus oma volituste piiridest, määrates ise tema eesti keele oskuse taseme. Vastustaja esindaja sõnul ajendasid kaebaja poolt vahi all olemise ajal politseiprefektuurile saadetud venekeelsed taotlused vastustajat tundma huvi selle vastu, kas kaebajal on nõutav eesti keele oskuse tunnistus, mis on tema ametis töötamise kohustuslik tingimus. Kaebaja vabastati teenistusest kohe pärast seda, kui Ida Politseiprefektuur sai teadlikuks asjaolust, et kaebajal puudub tunnistus eesti keele kõrgtasemel valdamise kohta. Asjaolu, et Keeleinspektsioon ei jõudnud enne kaebaja vahistamist 15.02.2006 kontrollida 08.09.2004 ettekirjutuse nr 14-1745 täitmist, ei saanud takistada Ida Politseiprefektuuri kaebajat teenistusest vabastamast, kuna teda ei vabastatud ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu (

§ 117

lg 1 p 4), vaid

§ 117

lg 1 p 3 alusel, sest kaebajal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Kaebaja viide

§ 117

lg 5 rikkumisele ei ole põhjendatud, sest Ida Politseiprefektuuris ei olnud kaebaja teenistusest vabastamise aja seisuga ametikohti, kus töötamiseks oleks nõutav eesti keele oskuse 0-tase. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud ning vastab

§ 132lg 1, lg 2 p 1-4.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. O.B. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning O. B i ennistamist konstaabli ametikohale alates 30.06.2007 ja Ida politseiprefektuurilt O. B i kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest keskmise palga väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus vastuolus põhiseadusega. Kaebaja töötab regioonis, kus üle poole elanikest kuulub rahvusvähemuse hulka. Selles regioonis ei valda enamik politseiametnikest riigikeelt kõrgtasemel ja ei oma eesti keele oskuse tunnistust, kuid nad jätkavad tööd politseis kuni käesoleva ajani. Narva politseiosakonna liikluspatrulliteenistuses oli Keeleinspektsiooni
2. a tulemuste põhjal atesteeritud umbes viis politseiametnikku, kuigi talituses töötab ligikaudu 50 inimest. Keeleinspektsioon tegi ligikaudu 45 politseiametnikule ettekirjutuse sooritada eesti keele eksam
3. aastaks. Keegi vastavalt ettekirjutusele eksamit ei sooritanud ja tunnistust ei esitanud, kuid kedagi pole keeleseaduse alusel teenistusest vabastatud. Vastavalt PS §-le 12 on seaduse ees kõik võrdsed. Eeltoodust nähtuvalt kohaldati kõnealuseid seaduseid ainult kaebaja suhtes, teiste politseiametnike suhtes neid seadusi ei kohaldata, nad 3 jätkavad töötamist politseis. Kohus diskrimineeris kaebajat keele põhjal, mis on PS § 12 järgi keelatud. Samuti kohaldas kohus kaebaja suhtes põhiseadusega vastuolus olevaid seaduseid, mis on keelatud PS §-dega 15 ja
5. Ida Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt oli kaebaja teenistusest vabastamine seaduslik.

§ 117

lg 1 p 3 alusel võib ametniku teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Kaebaja ei ole esitanud eesti keele kõrgtasemel valdamist tõendavat dokumenti, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Ida Politseiprefektuur ei ole küll asutus, kes on pädev hindama riigikeeleoskust, kuid kaebaja puhul tekkis tõsine kahtlus riigikeele mittevaldamise osas, kuna ajal, mil kaebaja viibis vahi all, toimus Ida Politseiprefektuuri ja kaebaja vahel tihe kirjavahetus seoses viimase avalduste ja kaebustega, milles ta muuhulgas taotles korduvalt Ida Politseiprefektuuri poolt temale saadetud vastuste kirjalikku tõlkimist põhjendusel, et ta ei valda eesti keelt. Tulenevalt sellest kontrolliti, kas kaebaja on esitanud eesti keele kõrgtasemel valdamist tõendava dokumendi ja selgus, et sellist dokumenti kaebaja esitanud ei ole. Selgus, et Keeleinspektsioon on 08.09.2004 koostanud kaebajale keeleoskuse kontrollakti nr 14-1745 keeleseaduse § 5 lg 2 rikkumise kohta ja teinud ettekirjutuse, mis tuli isikul täita hiljemalt 01.10.

1. Samuti selgus, et tegemist on teistkordse ettekirjutusega. Vahi all viibis kaebaja 15.02.2006 kuni 29.06.2007, st selleks ajaks pidi kaebajal olema ettekirjutus täidetud. Narva politseiosakonna politseiametnikele korraldatakse alates
2. aastast igal aastal eesti keele alg- ja kesktaseme kursusi. Kursustel osalemine on politseiametnikele vabatahtlik ja tasuta. Seega on Ida Politseiprefektuuris politseiametnikele loodud võimalused eesti keele oskuse omandamiseks. Kaebaja ei ole osalenud eesti keele kursustel ega avaldanud soovi omandada ametikohal nõutavat eesti keele kõrgtaseme oskust. Vastustaja märgib ka, et Viru Ringkonnakohtu 21.11.2007 otsus kaebaja süüdimõistmises KarS § 294 lg 2 p 2, 3 järgi jõustus Riigikohtu 21.01.2008 määrusega nr 7-1-1-303-07, millega otsustati mitte menetleda O. B i kaitsja kassatsioonkaebust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et kohtuotsus on vastuolus põhiseadusega. Siinjuures on apellant viidanud võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele, kuna ka teistele politseiametnikele on Keeleinspektsioon ettekirjutusi koostanud, kuid neid pole ettekirjutuse täitmata jätmise eest vormistatud. PolTS § 8 lg 1 kohaselt võib politseiametnikuna teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodanikke, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud ulatuses. VV
5. augusti 1999 määruse nr 249 Kohustusliku eesti keel oskuse tasemete, eesti keele oskuse tunnistamise vormi kinnitamine p 9 alapunkti 2 kohaselt nõutakse vanemametnikult keeleoskust kõrgtasemel. 4 Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 6 lg 5 p 10 kohaselt on inspektor vanemametnik. Seega on ta kohustatud valdama eesti keelt kõrgtasemel. Keeleinspektsiooni
6. septembri 2004 keeleoskuse kontrollakti nr 14-1745 punkti 15 alusel vastab apellandi eesti keele oskus 0-tasemele. Sama kontrollakti punkti 19 kohaselt tehti apellandile ettekirjutus, et ta on kohustatud sooritama eesti keele kõrgtaseme eksami hiljemalt
7. oktoobriks
8. Sellist eksamit ta ei ole sooritanud.

§ 117

lg 1 p 3 kohaselt võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Kuna apellandil puudus eesti keele kõrgtasemel valdamist kinnitav dokument, siis oli vastustajal õigus ta sellel alusel vabastamiseks. Asjaolu, et apellandi väidete järgi ei ole kõiki politseiametnikke, kes ei ole sooritanud keeleeksamit vabastatud, ei saa olla aluseks tema vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Pealegi on vastustaja seletuste järgi Narva politseiosakonna ametnikele korraldatud eesti keele kursusi. Nendes osalemine on vabatahtlik ja tasuta. Apellant ei ole nendel osalenud. Seega ei ole ta soovinud omandada dokumenti, mis lubaks tal jätkata oma tööd. Halduskohus ei ole apellanti diskrimineerinud ja tegemist ei ole PS § 12 rikkumisega. PS § 12 küll keelab diskrimineerimise keele tõttu, kuid samas ei ole tegemist normiga, millest ei või kõrvale kalduda teiste seaduste alusel. Antud juhul on apellandi puhul tegemist riigiametnikuga, kelle suhtes kehtivad ka teised seadused. Kindlasti on riigiametniku puhul nõutav riigikeele oskus. Kuna apellant ei ole omandanud riigikeelt oma ametikohal nõutavas määras, siis on tema töölt vabastamine igati õigustatud. Ringkonnakohus peab siin vajalikuks märkida ka seda, et Viru Maakohtu 29. juuni 2007 otsusega tunnistati O.B. süüdi KarS § 294 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega. Antud otsus jõustus Riigikohtu 21. jaanuari 2008 määrusega, millega tema kaitsja kassatsioonkaebusele ei antud menetlusluba. Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi