KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1926 Haldusasi A.M. i kaebus Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korralduse nr 376 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.M. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – A.M. , esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vallavalitsus, esindaja Eve Kallas RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
- novembri 2007 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
- veebruarist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.M. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korralduse nr 376 tühistamist ning vallavalitsuse kohustamist vaadata uuesti läbi A.M. i 25.04.2007 esitatud taotlus. Tartu Vallavalitsus on andnud 29.08.2007 korralduse nr 376 „Detailplaneeringu algatamata jätmine“, mille kohaselt on jäetud algatamata Simuni katastriüksuse (79401:006:0998) detailplaneering. Tartu Vallavalitsus on jätnud rahuldamata A.M. i taotluse (25.04.2007) lahendada planeeringuga Simuni katastriüksuse Vasula küla Tartu vald Tartu maakond, planeeritava ala suurusega 43,49 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa, maa-ala kruntideks jaotamise koos sinna ehitatavate hoonete arhitektuursete tingimuste ning tehnovõrkude süsteemi loomisega. Tartu Vallavalitsus on lähtunud kaebajale mittesoodsa haldusakti andmisel asjaoludest, et Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste järgi paikneb Simuni maaüksus alal, mis on määratud väärtusliku maastiku alaks ning leidnud, et Tartu vallas elamuehituseks planeeringuid omavate maa-alade varu on piisav. Simuni katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, mida ei kasutata sihtotstarbepäraselt, maal on olemas viljakusväärtus ja massiivsusväärtus. Teede ja tehnovõrkude rajamist haljastuses üksikute majapidamiste teenindamiseks peab vallavalitsus kulukaks ning olemasolevatest tehnovõrkudest kaugemal paiknevatele majapidamistele võivad liitumistasud muutuda üle jõu käivaks. Korralduses on märgitud, et kinnisvaraarenduse puhul tekib ka küsimus, kui ehitada välja tehnovõrgud, kas elamukrunte suudetakse võõrandada ning elamuehitust tagada. Kuna Tartu vallal on realiseerimisel 50 planeeringut, siis ei ole vallal võimalik riskeerida Simuni katastriüksusel detailplaneeringu algatamisega. Kaebuse kohaselt on korraldus motiveerimata ja seetõttu õigusvastane. Haldusaktis on välja toomata nii faktilised kui õiguslikud alused, adressaadil puudub kontroll, miks ja millisel alusel on haldusakt välja antud. Haldusaktis on välja toodud ainult viide ühele normile. Korralduses toodud põhjendused on ainetud ja paljasõnalised. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, kuidas toob detailplaneeringu algatamine kaasa riske vallale ja valla elanikele. Kaebaja oli seisukohal, et teda ei ole koheldud võrdselt teiste planeeringutaotlejatega. Tartu Vallavalitsuse poolt motiveerimata ja ebaseadusliku haldusakti andmine, millega põhjendamatult on keeldutud Simuni katastriüksuse detailplaneeringu algatamisest, rikub kaebaja subjektiivset õigust taotluse esitajana seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. Kaalutlusõiguse teostamisel saab ja tuleb arvestada üksnes asjakohaseid argumente. Vallavalitsus seda teinud ei ole ning Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering ei käsitle üldse Simuni maaüksust. A.M. on oma taotluses rõhutanud, et on nõus võtma tehnovõrkude rajamisega seonduva enda kanda. Seega on Tartu Vallavalitsus otsustanud juba etteruttavalt detailplaneeringu menetluse kestel lahendatavad küsimused enne detailplaneeringu menetluse algatamist. Vastustaja ei ole pädev hindama Eesti kinnisvaraturgu ja selle suundumusi.
- Vastustaja Tartu Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on haldusakt motiveeritud ning välja antud õiguslikel alustel. Vastustaja on viidanud Tartu maakonna teemaplaneeringule, mille kohaselt asub Simuni maaüksus väärtuslikul maastikualal. Vallavalitsus on lähtunud korralduse motiveerimisel maavanema poolsetest juhistest, esitades juhised ka kohtuistungil kohtule ning juhistes on soovitatud kaaluda avalikku huvi puudutavaid aspekte. Korralduses on kaalutletud kinnisvaraturul toimuvat ning asjaolu, et antud hetkel on vallas käimas 50 detailplaneeringut. Detailplaneeringute algatamine on diskretsiooniotsus ning Riigikohus on leidnud mitmetes lahendites, et diskretsiooniotsustus ei allu halduskohtu kontrollile. 2 HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- novembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on vaidlustatud haldusakt motiveeritud ning kooskõlas õigusnormidega, mistõttu puudub kohtul alus vaidlustatud haldusakt õigusvastaseks tunnistada ning tühistada. Tõendamata on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Seega jäi rahuldamata ka kaebaja taotlus asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Põhjendamata on kaebaja väited, et haldusakt on motiveerimata ja rikutud on kaebaja suhtes võrdse kohtlemise printsiipi võrreldes teiste detailplaneeringute kehtestamises huvitatud isikutega, samuti ka väide, et vastustajal puudub pädevus hinnata Eestis kinnisvaraturgu ning puuduvad tõendid hindamaks, et A. M. i poolt rajatav elamurajoon võib tuua edaspidi vallale kahju. Haldusakt on piisavalt ja selgelt motiveeritud ja põhjendatud. Adressaat, antud juhul A. M. , saab ja saaks mõista, mis põhjustel on tema poolt taotletud detailplaneering algatamata jäetud. Antud juhul on tegemist kaebaja suhtes soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, mis haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab olema kirjalikult põhjendatud. Lähtuvalt HMS §-ist 54 on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab norminõuetele. Vaidlustatud haldusaktis on viide ainult HMS § 4 lg-le 1, mille kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida otsustuste vahel. Isegi kui haldusorgan on viidanud ainult ühele õigusnormile ei anna see alust haldusakti tühistamiseks, kui see ei mõjutanud haldusakti sisu. Tulenevalt HMS § 58 sätetest ei saa haldusakti tühistada üksnes põhjusel, kui haldusakt ei vasta vorminõuetele või esineb mõni ebatäpsus, kui esinenud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus oli seisukohal, et antud asjas on tegemist kaalutlusõiguse (diskretsioon) alusel antud haldusaktiga, mis on välja antud pädeva haldusorgani poolt. Tulenevalt HMS § 4 ja 56 lg 3 tuleb märkida haldusorgani poolt kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud haldusakti andmisel. Planeeringu algatamisest keeldumise haldusakt on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Käesolevas kohtuasjas on haldusorgan detailplaneeringu andmisest keeldumist põhjendanud. Riigikohus on asunud seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-54-03, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib ainult seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võiksid sisulist otsustamist mõjutada, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega ning kas pole tehtud mõnd sisulist diskretsiooniviga. Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse andmisel tuleb juhinduda ka HMS § 56 ja 40 sätetest, et tagada isiku õigus informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistatus. Vallavalitsus on hinnanud haldusaktis kohaliku omavalitsuse territooriumil kinnisvara arengut, olles võrdlusmomendiks toonud Viimsi valla. Kohus oli seisukohal, et kuna planeeringu algatamise või algatamisest keeldumise kohta antav haldusakt on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõiguse alusel antav akt, tuleb igat avaldust käsitleda iseseisvalt iga taotletava maaüksuse suhtes, arvestades kõiki asjaolusid iseseisvalt. Asjaolu, et Tartu vallas on käimas 50 detailplaneeringu menetlemine ja realiseerimine, ei saa lugeda kaebaja suhtes võrdse kohtlemise printsiibi rikkumiseks võrreldes nendega, kelle taotlus on rahuldatud seoses detailplaneeringute algatamisega. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada vaidlustatud Tartu Vallavalitsuse korraldus ja kohustada Tartu Vallavalitsust vaatama A. M. i poolt 25.04.2007 esitatud taotlus Simuni katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks uuesti läbi ning teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korraldus nr 376 motiveerimata ja seetõttu õigusvastane. Motiveerimatus tuleneb sellest, et korralduses loetletud üldsõnaliste ja oletuslike väidete tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi haldusmenetluses aktsepteeritavat tõendit. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd korralduse näol on tegemist soodustava haldusakti andmisest keelduva haldusaktiga, siis peab see olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 1 esimene lause sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Juhul kui korraldus on põhjendamata, siis on tegemist õigusvastase haldusaktiga ja see kuulub tühistamisele. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kooskõla kehtiva õigusega hõlmab ka kooskõla HMS endaga ehk täpsemalt HMS §-is 56 lg 1 sätestatud põhjendamise nõudega. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-51-07 tuleneb seisukoht, et korraldus peab vastama kõigile haldusakti õiguspärasuse formaalsetele ja sisulistele kriteeriumidele, sealhulgas motiveerimise nõudele. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-54-03 on rõhutatud tõenditele põhinevate asjaolude analüüsi tähtsust. Tõenditeks, millele asjaolud põhinevad, võivad HMS § 38 lg 2 kohaselt olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Haldusorgani ametniku seletus või arvamus ei ole tõendiks HMS § 38 lg 2 tähenduses. Kohtuotsuses üksnes korratakse Tartu Vallavalitsuse poolt korralduses toodud argumente, kuid ei ole sisuliselt kontrollitud, kas vastavad väited üldsegi tõele vastavad ja on seega põhjendusena käsitletavad. Tuleb lähtuda põhimõttest, et kui haldusorgan ei suuda kohtumenetluses tõendada (ei esita ühtegi tõendit), et haldusotsuses sisalduvad argumendid on õiged, peab kohus järeldama, et need on ebaõiged; 2) on viidatud teemaplaneeringu juures oluline, et selles ei ole sätestatud, et Simuni maaüksus oleks väärtusliku maastiku ala. Korralduses on selgitatud, et detailplaneeringu koostamine jäetakse algatamata, kuna see oleks vastuolus Tartu Maavalitsuse poolt kehtestatud „Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 2001-2006”. Apellant möönab, et PlanS § 7 lg 4 sätestab, et kehtestatud maakonnaplaneering (mis võib olla ka teemaplaneering) on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele, kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla ja linna detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljaandmisele. Tartu Vallavalitsus ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses tõendanud ning kohus ei ole ka kontrollinud esitatud väite õigsust. Seega ei saa vastavat väidet lugeda motiiviks, millel korraldus põhineb; 3) on oletuslik väide, et maaüksusele planeeritavad ehitised mõjuksid inetult. Teadupärast sõltub hoonete kompleksi visuaalne ilu eelkõige arhitektuurilisest lahendusest. Tartu Vallavalitsusel puuduvad andmed selle kohta, millise välimuse soovib A.M. vaadeldavale tiheasustuse alale anda. Lisaks on oluline, et kohalik omavalitsus saab põhimõtteliselt rajada visuaalse hinnangu andmise otsuse üksnes eksperdi arvamusele. Kuna väide ei tugine ühelegi tõendile, järeldub, et see on oletuslik ning seda ei saa haldusakti põhjenduseks lugeda; 4 4) on seosetu väide, et Tartu vallas on piisav arv maaüksusi, mille osas on juba detailplaneering kehtestatud või planeerimismenetlus algatatud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et juhul kui haldusorganile on esitatud konkreetne arv detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusi, siis edasiselt taotlusi menetlusse ei võeta; 5) on tõendamata väide, et Simuni maaüksust ei kasutata sihtotstarbeliselt. Hetkel on Simuni maaüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 sätestab, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Nähtub, et praegusest erinev katastriüksuse sihtotstarbe määramine toimuks alles detailplaneeringu kehtestamise faasis, kui selleks on vajadus. Momendil, mil detailplaneeringu koostamisele pole üldse asutudki, on kohalik omavalitsus vaid oletanud, et terve maaüksuse sihtotstarvet soovitakse muuta. Kuna tegemist on oletusega, siis ei saa seda lugeda tõendatud asjaoluks, millele võiks haldusorgan oma otsuse rajada; 6) on oletuslikud väited, et potentsiaalsetel kinnistute omanikel ei oleks piisavaid rahalisi vahendeid, et kinnistu vajalike tehnovõrkudega ühendada. Taas ei ole haldusorgan ei haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks väite õigsust; 7) on ebaselge väide, et Tartu Vallavalitsusel puuduvad rahalised vahendid Simuni maaüksuse kommunikatsioonide loomiseks (teadmata on, milline oleks maksumus jne). Tartu Vallavalitsus ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit ning halduskohus ei ole neid ka nõudnud ega kontrollinud; 8) on oletuslik väide, et tõenäolisest ei õnnestu A. M. il korraldada kinnisvaraturu jahtumise tõttu kinnistute müüki. Väite tõesuse kinnitamiseks puuduvad igasugused tõendid.
- Tartu Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on halduskohus hinnanud kõiki tõendeid õigesti ja kohtuotsus peaks jääma muutmata. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-03 seisukohal, et halduse kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud ja kohus saab siin kontrollida ainult seda, kas haldusakt vastab vorminõuetele ja kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võiksid sisuliselt otsustamist mõjutada; 2) on Simuni maaüksuse näol tegu maatulundusmaaga ja vastavalt teemaplaneeringule peaks vallavalitsus seal soodustama põllumajandust. Oma 29.08.2007 korraldusega nr 376 vallavalitsus soodustab Simuni maaüksuse sihtotstarbepärast kasutamist; 3) on ebatäpne väide, nagu põhineks Tartu Vallavalitsuse motivatsioon sellel, et Simuni maaüksusele planeeritud ehitised mõjuksid inetult. Tartu Vallavalitsus viitas oma põhjenduses, et kui planeeringu realiseerimine jääb pooleli, oleks Simuni maaüksuse kui väärtuslikul maastikuga alal paikneva maaüksuse üldmulje rikutud; 4) on olemas seos Simuni maaüksuse ja Tartu vallas olemasolevate maaüksustega, mille osas on juba detailplaneering kehtestatud või algatatud. Vallas on käimas hetkel ca 50 planeeringu realiseerimine. Nendest juba kahel juhul peab vallavalitsus hakkama ise rajama tehnorajatisi ja teid vaatamata sõlmitud halduslepingutele. Seega on see täiendav koormus Tartu valla eelarvele, mis raskendab oluliselt Tartu Vallavalitsuse võimalusi osutada parimat avaliku teenust; 5) on väide, et Simuni maaüksust ei kasutata sihtotstarbepäraselt, tõendatud, sest kui apellant sooviks kasutada maad sihtotstarbepäraselt, ei takista teda selleks hetkel miski. Samuti üritab Tartu Vallavalitsus soodustada Simuni maaüksuse sihtotstarbelist kasutamist ja, et omanikul oleks parem vallata, kasutada ja käsutada talle kuuluvat kinnisasja, lubab Tartu Vallavalitsus 5 rajada Simuni maaüksusele ühe elamu ja abihoone. Selleks ei ole vaja detailplaneeringut. Seevastu on Simuni maaüksuse omanik näidanud oma käitumisega hoopis vastupidist, et teda ei huvitagi maaüksuse sihtotstarbeline kasutamine, vaid äriplaani realiseerimine. Nimelt ostis apellant Simuni maaüksuse 17.01.
- Simuni maaüksuse sihtotstarve ostmise hetkel oli maatulundusmaa. Selle asemel, et asuda tegelema põllumajandusega Simuni maaüksusel, mis on maatulundusmaa sihtotstarbeline kasutamine, esitas apellant hoopis 25.04.2007 detailplaneeringu taotluse. Seega võib eeldada, et apellandi plaan seoses Simuni maaüksuse ostmisega oli saada kiiret kasu kinnisvara arenduse teel maatulundusmaal; 6) on põhjendatud väide, et tehnovõrkude rajamine Simuni maaüksusele osutuks kulukaks ja, et tulevastel kinnistute omanikele võiks nendega liitumine osutuda raskeks. Senine praktika on vallavalitsusel Kõrvekülas, kus on rajatud Tartu linnaga ühendatud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning nende rajamist on rahastatud erinevate projektide rahaga, aga siiski paljud elanikud ei suuda ka sellega liituda, kuna liitumistasu 10 000 krooni käib neile üle jõu. Milline võiks see liitumistasu olla aga Simuni maaüksuse puhul, on ainult oletatav. Kindlasti on see suurem kui 10 000 krooni, sest Simuni maaüksusel peaks kommunikatsioonid rajama kaebaja ja temal kui eraisikul puudub võimalus kasutada selleks Euroopa Liidu raha. Samuti puuduvad Tartu Vallavalitsusel piisavad rahalised vahendid rajamaks Simuni maaüksusele kommunikatsioone. Käesoleval hetkel moodustab laen Tartu valla eelarvest 54%. Seega on omavalitsuse laenuvõime viidud peaaegu miinimumini. Info eelarve kohta on kättesaadav nii Rahandusministeeriumi kui ka Tartu valla koduleheküljel; 7) on tõendatud väide, et kinnisvaraturu jahtumise tõttu on raskendatud kruntide müük Tartu vallas. Nimelt on Tartu vallas käimas ca 50 detailplaneeringu realiseerimine. Tartu linna lähedal Raadil on AS Merko Ehitusel käesolevaks hetkeks rajatud juba 4 kortermaja ja veel 4 kortermaja seinad on püsti. Nendest majadest kahel on kasutusluba ja neis asub ca 90 korterit. Nendest korteritest on müüdud ca 30 ja käesoleval hetkel hakkab AS Merko Ehitus konserveerima 4 maja. Samuti on tõsiseid raskusi kruntide müügiga Raadimõisa kinnisvaral. Nende kahe näite puhul on tegu linnalähedase alaga, kus kommunikatsioonid jooksevad kinnistu piirilt mööda ja need tuleb rajada ainult oma kinnistu piires. Seega oleks liiga optimistlik arvata, et Simuni maaüksuse planeerimise tulemusena moodustatud kruntide müük oleks kindlustatud. Linnast kaugele kommunikatsioonide rajamine on kulukas ja see tõstaks ka kruntide hinda. Kõik see annab aluse eeldada, et detailplaneeringu realiseerimine võib jääda poolikuks. Sellega aga oleks juba looduslik keskkond rikutud ja puuduks ka võimalus kasutada Simuni maaüksust tema sihtotstarbele vastavalt maatulundusmaana. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Ebaõige on apellandi väide, et on Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korraldus nr 376 motiveerimata ja seetõttu õigusvastane. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses esitatud motivatsiooniga detailplaneeringu mittealgatamiseks, ei tähenda seda, et motivatsioon iseenesest puuduks. Vallavalitsus on vaidlustatud korralduses põhjendanud otsustust mitte algatada detailplaneeringut ning apellandi 6 väited selle kohta, et korralduses motivatsioon puudub on pigem seotud sellega, et apellandi arvates ei ole vallavalitsus tõendanud vaidlustatud korralduses esitatud põhjendusi.
- Antud juhul ei ole kehtestatud valla üldplaneeringut. Olemas on Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Vaidlustatud korralduses on õigesti selgitatud, et detailplaneeringu koostamine jäetakse algatamata, kuna teemaplaneeringu kohaselt on Simuni maaüksus maatulundusmaa ja vastavalt teemaplaneeringule peaks vallavalitsus seal soodustama põllumajandust. Oma vaidlustatud korraldusega nr 376 ongi vallavalitsus soodustanud Simuni maaüksuse sihtotstarbepärast kasutamist ja põllumaaressurssi mittevähenemist. Põhjendamatu on apellandi väide, et vallavalitsus on vaid oletanud, et terve maaüksuse sihtotstarvet soovitakse muuta. Vallavalitsus ei ole märkinud, et apellant sooviks terve Simuni maaüksuse sihtotstarvet muuta. Vallavalitsus on asunud seisukohale, et Simuni maaüksuse sihtotstarbelist kasutamist ei tuleks muuta ka osaliselt ning maaüksuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks ei ole vaja detailplaneeringut.
- Planeeringu algatamise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni ning antud juhul ongi Tartu Vallavalitsus seda teinud. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-54-03 märkinud, et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljunud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigikohus on märkinud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Antud juhul on vallavalitsus diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vallavalitsus ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega ole jätnud ka mõnda olulist aspekti tähelepanuta. Vallavalitsus on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas oma volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega.
- Vallavalitsus on õigesti planeeringu algatamise otsustamisel kaalunud valla suutlikkust vajalike teede ja tehnovõrkude rajamiseks ning hooldamiseks ja apellandi väide selle kohta, et Tartu Vallavalitsus ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vallal puuduvad rahalised vahendid Simuni maaüksuse kommunikatsioonide loomiseks, on põhjendamatu. Tartu Vallavalitsus esitas väite, et arvestades valla eelarvet, ei ole ta suuteline rajama teid ja tehnovõrke planeeritavale alale nii, et kahjustatud ei saaks teiste valla elanike huvid. Samuti on vallavalitsus selgitanud, et hetkel on käimas ca 50 planeeringu realiseerimine ja nendest juba kahel juhul peab vallavalitsus hakkama ise rajama tehnorajatisi ning teid vaatamata sõlmitud halduslepingutele. Apellant ise ei ole millegagi seda vallavalitsuse väidet ümber lükanud. Antud menetluse staadiumis ei saanudki vallavalitsus esitada konkreetseid tõendeid selle kohta, kas kinnisvaraarendaja suudab realiseerida kõik planeeritavad elamukrundid või mitte ja kas potentsiaalsetel kinnistute omanikel on piisavaid rahalisi vahendeid, et kinnistu vajalike tehnovõrkudega ühendada. Vaidlustatud korralduse tegemisel on selles osas vallavalitsus õigesti lähtunud kaalutlustest, millised ta on esitanud, arvestades üldist valitsevat olukorda.
- Õige on apellandi väide, et märkides planeeringu mittealgatamise motiiviks muuhulgas selle, et keset põllumassiive planeeritud tiheasustusalad mõjuvad maastikus võõralt ja inetult, on tegemist asjakohatu kaalutlusega, sest üldmulje planeeritud tiheasustusalast oleneb selle arhitektuurilisest lahendusest. Samas aga on õige ka Tartu Vallavalitsus vastuväide, et kui 7 planeeringu realiseerimine jääb pooleli, siis oleks Simuni maaüksuse kui väärtuslikul maastikuga alal paikneva maaüksuse üldmulje rikutud.
- Ebaõige on apellandi väide, et detailplaneeringu algatamise keeldumist ei võinud vallavalitsus põhjendada sellega, et Tartu vallas on piisav arv maaüksusi, mille osas on juba detailplaneering kehtestatud või planeerimismenetlus algatatud. Tegemist on asjakohase kaalutlusega ning vallavalitus oli õigustatud seda esitama. Vallavalitsus on siinkohal õigesti kaalutlenud seda, kas arvestades juba toimuvat elamuehitust vallas, on veel vajadus täiendavate elamukruntide järele.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 8 Viivi Tomson