← Eesti

2-07-4409/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-4409 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 04

§-le 367 on põhjendatud arvestada viivist kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1 Euroopa Keskpanga põhifinatseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas alates 03.02.2007 kuni kohtuotsuse täitmiseni kostja poolt. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt (92,49% ulatuses), jääb hageja menetluskuludest kostja kanda 92,49% ja kostja menetluskuludest vastavalt hageja kanda 7,51%. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja sõlmis kostjaga lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana. FIE tegevust reguleerib äriseadustik. Seeläbi on ebaõige kohtu hinnang, et ruumi ehituslikest probleemidest tulenevat kvaliteedi riisikot kannab kostja. Hageja, tellides standardmõõtudes mööbli, pidi tegema pooltevahelise lepingu p 2.2.3 kohaselt ettevalmistused ruumis. Poolte vahel ei olnud vaidlust asjaolu üle, kas hageja on tarbija VÕS mõttes või mitte. Hageja kinnitas istungil, et ta ei ela ise korteris, kus asub vaidlusalune köögimööbel, vaid see on soetatud üürileandmiseks ehk ettevõtluseks. Samuti esitas hageja kostjale ekspertiisiakti, kuna oma majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus ei ole põhjendanud, millistest pooltevahelistest suhetest on ta jõudnud järeldusele, et tegemist on tarbijale müügiga. Samuti ei ole kohus juhtinud kordagi poolte tähelepanu võimalusele, et ta juhindub otsuse tegemisel asjaolust, et hageja näol on tegemist tarbijaga. Tarbijale laienevatele õigustele ei ole hageja kohtumenetluse kestel tuginenud. Maakohus pidas mööbli kvaliteedist olulisemaks selle monteerimise kvaliteeti, jättes samas arvestamata asjaolu, et paigaldustööd ei olnudki hagejast tingituna objektil lõpetatud. Isegi hageja poolt esitatud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ arvamus kirjeldab valdavas osas mööbli puudujääke (p-d 2.4-2.11, 2.13, 2.14, osaliselt 2.16, 2.18, 2.20, 2.21, 4.1), mis nõuaksid 3

(5)montaažitööde lõpuleviimist. Tunnistaja T. P selgitas, et sellised tööd tehakse kõige lõpus, kuid hageja nõudis enne monteerijate lahkumist objektilt. Mööbel vastas pooltevahelisele lepingule. Mööbli funktsionaalsus ilmnes nii kohtu poolt teostatud vaatlusel kui ka spetsialistide arvamustest. VÕS § 116 lg 5 kohaselt ei või kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kui väidetav täitmata kohustus moodustas võlgniku lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Esteetilised ebakõlad, mis on tuvastavad üksnes objekti otseselt uurides, kuid mis ei riku mööbli kui terviku üldmuljet ega kahjusta ka mööbli esmast ehk kasutusotstarvet, ei saa põhimõtteliselt moodustada müüjapoolsetest kohustustest olulist osa ega olla aluseks lepingust taganemisele. Seetõttu oli taganemisavaldus alusetu sõltumata asjaolust, kumba poolt lugeda hooletuks endale lepinguga võetud kohustuste täitmisel. Tunnistaja T. P kinnitas, tuginedes varasemale koostööle kostjaga, et Gunars Ciblis otsib ka kõige keerulisemates olukordades kliendile sobivaid lahendusi. Kostja oleks suutnud ka esteetilist kvaliteeti tõsta, kui tööd oleks võimaldatud lõpuni viia. Kohus märgib otsuses, et ilma kvaliteetse paigalduseta ei saa lugeda lepingut kostja poolt kohaselt täidetuks. Samas tunnistas M.V, et tema kui asjatundja arvamuse kohaselt oli köök olukorda arvestades paigaldatud pigem korrektselt ja olulisi möödalaskmisi ei esinenud. Arvestades, et hageja esitatud lepingust taganemise avaldus on tühine, kuna sellel puudub nii õiguslik kui ka faktiline alus, ei teki pooltel lepingujärgselt saadu tagastamise kohustust. Kuivõrd saadud raha ei kuulu tagastamisele, ei ole põhjendatud ka viivisenõue selle kohustuse täitmatajätmise eest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 03.01.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud ja kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§-st 654 lg 6 korrata.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks: esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebusest ei nähtu, et maakohus oleks faktiliste asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme või oleksid kahtlused protokolli õiguspärasuses. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme tuvastades, et kohaldamisele kuulub ka VÕS § 208 lg 4, mis sätestab müüki tarbijale. Maakohus ei rääkinud küll pooltega nimetatud sätte kohaldamist läbi, kuid nimetatud säte ei olnud ka hagi rahuldamise aluseks. Kostja leiab kaebuses õigesti, et poolte vahel puudus vaidlus selles, kas hageja on tarbija võlaõigusseaduse mõttes või mitte. Tõepoolest selles osas vaidlus puudus, kuna hageja esitas hagi füüsilise isikuna ja ei ole kunagi hagiavalduses tuginenud asjaolule, et sõlmis vaidlusaluse müügilepingu kutsetegevuses. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Ka ringkonnakohtu istungil ei selgunud, et hageja oleks tegelenud mööbli paigaldamisega ja et see olekski tema kutsetegevus.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kaebuses leiab kostja, et maakohus ei ole hinnangut andnud tunnistaja T. P ütlustele ning seetõttu on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele tulemuse kvaliteedi osas. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnanud ja õigesti leidnud, et hagi kuulub rahuldamisele. Kaebusest ei nähtu, kuidas tunnistaja T. P ütlused võivad otsust mõjutada ja võimaldaksid 4

(5)isegi jätta hagi rahuldamata. Tunnistaja T. P ütlustest nähtuvad samuti kohtu poolt tuvastatud asjaolud: köögi seinad olid väga omapärased, st olid kõverad, mis teeb keeruliseks mööbli paigalduse. Nii kõverate seintega kööki pole tunnistaja kunagi varem mööblit paigaldanud (t.l.156). Paikvaatluse käigus avaldas kostja seaduslik esindaja ka ise, et ei teatanud hagejale enne mööbli jooniste tegemist, et seinte mõõdud erikõrgustest on erinevad. Alles siis, kui selgus, et mööbel ei lähe paika, siis teavitas sellest hagejat (t.l.107). Vaidlus ju poolte vahel puudub selles, et kõverate seinte tõttu ei olnud võimalik tellitud köögimööblit kvaliteetselt paigaldada. Kaebuses heidab kostja maakohtule ette, et kohus pidas mööbli kvaliteedist olulisemaks selle paigalduse kvaliteeti. Selline etteheide pole küll kuidagi põhjendatud, sest selles on pooled üksmeelel, et tellitud moodulmööblit ei ole võimalik hageja kööki kvaliteetselt paigaldada just kõverate seinte tõttu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et seinte kõverusele oleks pidanud juhtima kostja hageja tähelepanu juba köögi esialgsel mõõtmisel. Sellisel juhul olnuks hagejal olnud võimalus otsustada, kas ta soovib ikka standartmõõtudega moodulmööbli paigaldust. Kostja aga hagejat ei hoiatanud võimalikest tagajärgedest. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on kostja enda hooletusega, et sellistel tingimustel võttis lepingu täitmiseks. Lepingust taganemine oli põhjendatud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.